Obsah (5)

§ 120§ 121§ 4§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-1673 Kohtuasi X kaebus esitamisega Menetlustoiming Kaebuse tagastami

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2024 Viru Maakohtule tsiviilhagina pealkirjastatud pöördumise, milles viitas kriminaalasjale nr 24913000006 ning märkis, et tal on kannatanuna õigus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 2 alusel esitada kahtlustatava vastu tsiviilhagi. Kaebaja märkis, et kriminaalmenetluse aluseks on Viru Vangla ametnike toiming, mis seisneb Tartu Halduskohtule valeandmete esitamises. Viru Vangla ametnike õigusvastane toiming on talle põhjustanud kannatusi, mille eest ta soovib hüvitiseks 3000 eurot. Koos tsiviilhagiga esitas X kohtule riigi õigusabi taotluse, milles palus endale kui kannatanule KrMS § 41 lg 3 alusel määrata riigi õigusabi korras esindaja. Lisaks esitas kaebaja Viru 3-24-1673 Maakohtule
3. märtsil 2024 täiendava taotluse, milles palus enda riigi õigusabi taotlus eraldada kriminaalmenetluse alla ja lahendada see esimesel võimalusel. Viru Maakohus registreeris X poolt
4. märtsil 2024 ja
5. märtsil 2024 kohtule esitatud dokumendid kohtuasjana 2-24-
7. Viru Maakohus käsitas asjas nr 2-24-3965 esitatud X tsiviilhagina pealkirjastatud pöördumist hagiavaldusena Viru Vangla vastu, leides, et X soovib esitada vangla vastu kahju hüvitamise kaebust seoses vangla ametnike tegevusega. Viru Maakohus tegi
8. märtsil 2024 asjas nr 2-24-3965 määruse, millega jättis X hagi Viru Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata (resolutsiooni p 1) ning saatis X hagi Viru Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtualluvusel Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 2). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vaidlustas X eelnimetatud maakohtu määruse, kuid riigilõivu tasumata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus tema määruskaebuse läbi vaatamata.
9. Viru Maakohus edastas asjas nr 2-24-3965 maakohtule esitatud X dokumendid
10. juunil 2024 Tartu Halduskohtule ning need registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-24-
12. Tartu Halduskohus edastas
13. juunil 2024 kaebajale kohtunõude, paludes tal selgitada, kas tema eesmärk on esitada kahjunõue Viru Vangla vastu halduskohtule või on tema soov tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluse raames. Kaebaja vastas kohtule samal päeval, märkides, et „ma ei saa teie nõudest aru. mulle on antud asjas nr,1-24-2157, võibolla temaga suheldes selgub mida teile vastata“ (dtl 16). KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 5.1.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas

1. märtsil 2024 maakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määruse peale asjas nr 2-24-
4. Nimetatud määruskaebuses märgib X, et ta esitas Viru Maakohtule tsiviilhagi kannatanuna kriminaalasjas nr 24913000006 ning tal on KrMS § 381 lg 1 alusel õigus kannatanuna esitada kahtlustatava vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kaebaja märgib määruskaebuses, et Viru Maakohus on võtnud valedel alustel tema tsiviilhagi menetlemiseks tsiviilasjas ning see peab jääma Viru Maakohtule kriminaalasjas menetlemiseks, mitte et seda edastataks halduskohtule. Halduskohtu hinnangul nähtub eeltoodust kaebaja tahe esitada kriminaalasja raames tsiviilhagi, millise õiguse talle KrMS § 381 lg 1 ka annab. Kohtute infosüsteemist nähtub, et asjas nr 1-24-2157, millele kaebaja
5. juuni
6. a vastuses viitab, määras Viru Maakohus
7. aprilli
8. a kohtumäärusega Xle riigi õigusabi tsiviilhagi esitamiseks. Riigi õigusabi määrati seoses
9. veebruaril 2024 alustatud kriminaalmenetlusega nr
10. 5.
11. KrMS § 381 lg 1 sätestab, et kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Sama paragrahvi lõikest 3 ning ka KrMS § 38 lg 1 punktist 2 nähtub, et tsiviilhagi esitatakse uurimisasutuse või 2 3-24-1673 prokuratuuri kaudu KrMS § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 38 lg 4 kohaselt selgitab uurimisasutus või prokuratuur kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda. KrMS § 153 lg 1 p 11 kohaselt märgitakse kohtueelse menetluse kokkuvõttes ka andmed tsiviilhagi kohta. Lisaks nähtub KrMS § 225 lõigetest 1 ja 11, et tsiviilhagi on võimalik esitada kümne päeva jooksul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest ning hiljem esitatud tsiviilhagi tagastab prokuratuur määrusega, selgitades kannatanule õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Eeltoodud sätetest ning Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a määruses sisalduva informatsiooni (s.o X kaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamine) pinnalt teeb kohus järelduse, et olukorras, kus kriminaalasjas on käimas kohtueelne menetlus, tuli kaebajal tsiviilhagi esitada prokuratuurile. Kaebaja tahteks on kriminaalasja raames tsiviilhagi esitamine ning sellise hagi läbivaatamise pädevus halduskohtul puudub. Vastavalt

§ 4

lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilhagi esitamise ning menetlemise kord on sätestatud KrMS-s ning seega ei ole maakohtu poolt halduskohtule edastatud kaebaja hagiavaldus halduskohtus lubatav. 5.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

Kaebajal on võimalik tsiviilhagi esitada prokuratuuri kaudu. 6. Kohus leiab, et kuna praegusel juhul ei ole ka maakohus pädev kaebaja tsiviilhagi läbi vaatama (s.t vastav avaldus tuleb esitada prokuratuurile), puudub alus asja saatmiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks (

§ 121lg 3).

7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Mis puudutab asjas esitatud riigi õigusabi taotlust, siis arvestades seda, et Viru Maakohus on
2. aprilli
3. a määrusega asjas nr 1-24-2157 juba määranud kaebajale riigi õigusabi tsiviilhagi esitamiseks, jätab halduskohus nimetatud taotluse läbi vaatamata. Kuigi ka selle taotluse sisuline lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse (vt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 5), siis arvestades, et maakohus on juba kaebajale riigi õigusabi määranud, puudub vajadus sama taotluse maakohtule vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kuuluvuse järgi edastamiseks.
4. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3