Obsah (6)

§ 475§ 477§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-24-6953 Tsiviilasi T. T. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Ava

) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

1. Kohus selgitas avaldajale
2. mai
3. a kirjaga, et täitemenetluse infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja vastu algatatud kolm täitemenetlust, millest kõik on elatise nõuded. Kohus selgitas ka, et vastavalt FIMS § 21 lg 2 p-le 1 kohaselt võimaldatakse elatisnõuete puhul võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ning osadena täitmist. Elatise nõue ei lõpe ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse puhul. Täitmise ajatamist või pikendamist on võimalik taotleda ka täitemenetluse puhul (täitemenetluse seadustiku § 45). Kohtutäituri tasu nõudeid saab ümber kujundada, kuid see ei tähenda, et nendest saab täielikult vabaneda. Seega ei ole kohtu hinnangul avalduse eesmärk selge ning avaldus võib olla perspektiivitu, s.t soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Avaldaja
4. mai
5. a vastuse kohaselt jääb ta avalduse juurde. Avaldaja pole taastunud rangluu vigastusest ning seetõttu on tema sissetulek 300 eurot, rohkem raha pole kuskilt võtta. 4.

§ 475

lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt FIMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

1. Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FIMS-is märgitud eesmärke saavutada, tuleb hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja kohustuste struktuuri. Maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise eesmärk on selgitada välja füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused, kusjuures üldjuhul tulekski maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik määrata. Usaldusisiku kogutud andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas menetlusega edasi minna. Erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (vt Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-16950, p-d 14– 15). Kohtu hinnangul kohalduvad vastavad põhimõtted ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise otsustamise puhul.
4. Võlgniku avaldusest nähtub, et tal puudub kinnisvara. Kohus on kinnistusraamatust kontrollinud, et võlgnik ei ole ja ei ole kunagi olnud kinnisvara omanik. Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule 2003 ehitusaasta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 250 eurot. Kohus kogus andmeid võlgniku nimele registreeritud sõidukite kohta. Viidatud sõiduk on võlgniku omandis ning sellele on seatud keelumärge kohtutäituri poolt. Kohtule ei ole teada sõiduki seisukorda, kuid arvestades selle ehitusaastat, ei pruugi kohtu hinnangul selle väärtus olla oluliselt suurem, kui võlgniku poolt märgitud. Kohtu hinnangul võib sellise sõidukorras oleva auto väärtus olla 1000–1500 eurot. 2 Lisaks eespool nimetatud sõidukile on võlgniku nimel xxxxxxxxxxxxxx, ehitusaasta 1991, reg.nr xxxxx, xxxxxxxx, ehitusaasta 1988, xxxxxxxxxxxx ja liikurmasin xxxxxxxxxxxxxx ehitusaasta 2006, reg.nr xxxxxx. Arvestades xxxxx ja xx sõidukite ehitusaastaid, ei ole nende sõidukite väärtus ilmselt suur või sõidukeid ei pruugi enam alles olla. Kawasaki väärtust on raske kindlaks teha, kuivõrd portaalis auto24.ee puuduvad käesoleva määruse tegemise ajal sarnased müügikuulutused. Isegi kui tegemist oleks väärtusliku varaga, mille säilitamist võiks võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses soovida, on võlgnik jätnud selle vara kohtule nimetamata. Ebatäielikke andmete vara kohta esitamine annab kohtule õiguse jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata (FIMS § 19 lg 3 p 1). Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik Vahelaane Jahiseltsi juhatuse liige. Võlgnik ei ole avalduses vastavat infot märkinud, mis on samuti käsitletav kohtule ebatäielike andmete esitamisena.
5. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud kolm täitemenetlust, kõik elatise nõuete täitmiseks. Kohus selgitas võlgnikule eelnevalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse raames saab taotleda vaid elatisnõuete täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist (FIMS § 21 lg 2 p 1). Samuti on nõuete täitmise ajatamine võimalik võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse raames (TMS § 45). Asjaolu, et võlgnikul on rangluu vigastus ja sellest tulenevalt sissetulek vaid 300 eurot ei ole piisav argument võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Menetlus peab olema ka perspektiivikas. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlgniku suhtes oleks algatatud kohtumenetlusi rahalistes nõuetes, v.a maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes. Seega ei ole võlgnikul muid rahalisi kohustusi, mida ta oleks saanud ümber kujundada. Kuna võlgniku ainukesteks võlausaldajateks on võlgniku lapsed ning kelle nõuete täitmist saab üksnes pikendada, ei täidaks maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Samuti ei vabaneks võlgnik elatise kohustustest, kui kohus otsustaks tema suhtes pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise (FIMS § 50 lg 2). Sellises olukorras on avaldus õiguslikult perspektiivitu. Lisaks on avaldajal võimalik taotleda täitmise ajatamist täitemenetlustes.
6. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastab kohus selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja ega ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

9. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3