Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16086 Tsiviilasi K. - K. V. ja A. V. väljamõi

§-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vaidlust pole selles, et E. V. on K. - K. V. ja A. V. isa. Kostja ülalpidamiskohustust ei mõjuta asjaolu, et E. K. on laste ainuhooldusõigus. 3 4.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Kostja ei ela hagejatega koos alates 2021. aasta lõpust. Vaidlust ei ole tekkinud selles, et kostja ei ole pärast pere kooselu lõppemist hagejatele elatist maksnud, sh ei ole elatist maksnud ajavahemikul aprill 2023 kuni asjas 06.05.2024 toimunud kohtuistungini. On usutav, et kostja on ostnud aegajalt lastele riideid ja muid asju, kuid seda ei saa pidada laste ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe

§ 100lg 3 mõttes.

Ühtegi asjakohast tõendit selle kohta esitatud ei ole. Seega on kostjal elatise maksmise kohustus. 5.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli indekseeritud baassumma suuruseks 249,78 eurot. Alates 01.04.2024 on baassumma suuruseks 272,76 eurot. 6.

§ 101

lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli nimetatud summa suuruseks 50,55 eurot. Alates 01.04.2024 on baassummale lisanduva 3% suuruseks 54,96 eurot. 7.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Mõlema hageja eest saab lapsetoetust E. K. , kelle peres on kokku 3 alaealist last, vanim laps sündinud 06.03.2008. Lapsetoetus K. - K. V. on 80 eurot kuus ning A. V. 100 eurot kuus. Lisaks saab E. K. lasterikka pere toetust, mille suurus oli 2023. aastal 650 eurot ning alates 01.01.2024 on 450 eurot. 8. Kumbki hageja ei viibi kostja juures, seega ei tule kohaldada

§ 101lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.

Sama paragrahvi lõikes 7 märgitud olukorda ei esine. 9. Arvestades

§ 101

lg-s 1–6 sätestatut, peaks kostja maksma hagejatele igakuist elatist hageja nõutud ajavahemikul arvestuslikult järgmiselt: A. V. : 4 12.04.2023–31.12.

1. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 54,17 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (325/2)/3) = 246,16 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 196,16 eurot. 01.01.2024–31.03.
2. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 212,83 eurot. Alates 01.04.
3. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 240,22 eurot. K. - K. V. : 12.04.2023–31.12.
4. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 54,17 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (325/2)/3) = 246,16 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 206,16 eurot. 01.01.2024–31.03.
5. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 222,83 eurot. Alates 01.04.
6. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 250,22 eurot.
7. Tulenevalt

§ 102

lg-st 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on avaldanud, et ei pea tõepäraseks hagejate esindaja väljatoodud laste vajadusi. Siiski ei ole kostja toonud välja konkreetseid kulutusi, mis tema arvates ei vasta tegelikkusele ega lähemalt avanud, milles seisneb tema vastuväide laste kuludele. Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne

§ 101lg 1–7 kohaselt arvutatud summa.

1. Kostja leiab, et tema sissetulek ei võimalda tal hagejatele elatist miinimummääras maksta, sest ta töötab sellest aastast vähendatud töökoormusega. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta ei ole lisatööd otsinud, sest on siiani hakkama saanud. Ka avaldas kostja, et elatise maksmiseks peab ta hakkama lõbustustele vähem kulutama. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka 5 muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kostja avaldatust järeldab kohus, et kostja tegelikkuses ei ole teinud kõike endast olenevat selleks, et teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut. Asjas esitatust ei järeldu, et kostjal oleksid mingid olulised takistused teise või täiendava töö leidmiseks. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu või esineks tal mõni töötamist takistav haigus. Ka ei ole andmeid selle kohta, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid. Kohus leiab, et kostjal on võimalik otsida ja leida täiendavaid sissetulekuid selleks, et hagejatele elatist tasuda.
2. Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust

§ 101

lg 2 mõttes elatise vähendamiseks, ei pea kohus

§ 101alusel arvutatud elatise vähendamist põhjendatuks.

1. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 12.04.
2. Iseenesest on

§ 108

tulenevalt võimalik tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamine kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (3-2-1-35-16 p 19). Kohtule ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejate seaduslik esindaja oleks kostjalt alates 12.04.2023 järjepidevalt elatist nõudnud. Küll järeldab kohus E. K. ja E. Viikna ütlustest, et E. Viikna on ise pakkunud elatise tasumist, millest hagejate seaduslik esindaja on keeldunud, seda põhjendusega, et pakutud elatis on liiga väike. Kuigi poolte vahel on vaidlus, millal kostja selliseid pakkumisi tegi, ei saa esitatud info alusel välistada, et tagasilükatud elatise tasumise ettepanekuid on kostja teinud ka hagis taotletud tagasiulatuval perioodil. Kuni hagi esitamiseni tasumata elatise nõue on kohtu arvestuste kohaselt A. V. puhul 1373,12 eurot ning K. - K. V. puhul 1443,12 eurot. Kohtul on alust arvata, et tagasiulatuva elatise tasumine käiks kostjale üle jõu ja paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus ei pea eeltoodud põhjustel tagasiulatuva elatisnõude rahuldamist põhjendatuks.

1. Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest, s.o alates 14.11.2023 ning jätab rahuldamata tagasiulatuvas osas, s.o 12.04.2023–13.11.
2. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus 6 ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 7