RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-18 2. juuli 20

) § 68 kohaselt esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebus on esitatud riigi valimisteenistuse toimingute peale, kuna kaebaja hinnangul polnud riigi valimisteenistus Euroopa Parlamendi valimisi elektroonilise hääletamise osas nõuetekohaselt ette valmistanud, kuivõrd riigi valimisteenistuse dokumendiregistris puudub Euroopa Parlamendi

1. a valimisteks testimise ajakava ja ulatuse määratlus ning avalikustatud testimise raport. Samuti seab kaebaja kahtluse alla elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuse, mille tagamine on riigi valimisteenistuse vastutusalas. Kaebaja õigusi pole nende toimingutega rikutud, kuna teda kui vaatlejat ei ole koheldud erinevalt võrreldes teiste vaatlejate või valijatega. Vaatleja staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega. Kaebaja pole ka valijana välja toonud ühtegi tema subjektiivseid õigusi rikkuvat asjaolu. 5-24-18 KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
2. Kaebaja esitas Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 11 peale. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 3.
3. Vabariigi Valimiskomisjon on kaebeõigust valesti hinnanud. Kaebaja õiguste rikkumine ei saa olla tuletatud võrdlusest teiste vaatlejate või valijatega, kes pole kaebajaga samas olukorras või kes pole oma olukorrast teadlikud. Lihtsustav on kaebeõiguse eraldamine vaatleja ja valija omaks, sest kaebaja on korraga mõlemat. Vaatlejal peab olema õigus esitada kaebusi tema tuvastatud rikkumiste kohta ning asjaolu, et valimiste korraldaja ei järgi valimisprotsesside dokumenteerimise nõudeid, muudab valimiste vaatlemise oluliselt raskemaks ning kahjustab seeläbi vaatleja õigusi. Kaebajal on ka valijana õigus nõuda, et kasutataks Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lg-s 1 nõutud „ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi“. 3.
4. RKVS § 487 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et e-hääletuse süsteem peab vastama küberturvalisuse seaduse nõuetele ja valimisteenistus võtab vastu infoturbe poliitika. Riigi valimisteenistus on infoturbe poliitika
5. aprilli
6. a korraldusega ka vastu võtnud. Samas puudub riigi valimisteenistuse dokumendiregistris info, et Euroopa Parlamendi
7. a valimistel oleks infoturbe poliitikas toodud nõudeid täidetud. Baassüsteemide (sh operatsioonisüsteemi ja tarkvara) päritolu peab olema dokumenteeritud, kuid riigi valimisteenistuse nõuniku sõnul polnud häältekogumise süsteemi päritolu dokumenteeritud ega isegi teada selle loomise täpne aeg või lähtekoodi versioon. E-hääletuse lähtekoodi polnud avaldatud enne
8. maid 2024, mistõttu pole selge, kas see oli häältekogumise või võtmeloome süsteemi ettevalmistamise ajaks saanud lõpliku kuju. Kuna valimiste korraldaja on jätnud seaduses nõutud toimingud tegemata, ei olnud neid võimalik ka vaadelda. See rikub vaatleja õigusi. Nii saaks valimiste korraldaja vaatlemise nõudest kõrvale hiilida toimingute tegemata jätmisega. 3.
9. Elektroonilisel hääletamisel peaksid vaatlemise põhimõtted olema määratud eriti täpselt, kuid need sisuliselt puuduvad.

§ 591lg-s 7 on eraldi rõhutatud, et ka elektrooniliste häälte lugemine on avalik.

Häälte lugemise avalikkuse eesmärk on tagada, et tavakodanikul on võimalik veenduda hääletustulemuste korrektsuses. Vaatamata erinevatele soovitustele ja algatustele pole tagatud elektroonilise hääletamise kontrollitavus. Sellist õigusliku määramatuse olukorda võib pidada iseenesest vaatleja õiguste riiveks, kuid veelgi enam riivab vaatleja õigusi tema kaebeõiguse kitsendamine, mida vaatleja õiguste puuduva määratluse korral tuleks tõlgendada hoopis laiendavalt. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT 4. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb enda 18. juuni 2024. a otsuses nr 11 esitatud seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul leiab kaebaja ekslikult, et vaatlejal peab olema õigus esitada kaebusi seoses tema tuvastatud rikkumistega.

§ 68sellist kaebeõigust ette ei näe.

Valimisseadused näevad küll ette valijale õiguse anda oma hääl ja õiguse nõuda selle õigesti arvestamist, kuid mitte nõuda elektroonilise hääletuse süsteemis teistsuguste turvanõuete järgimist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebajal polnud tulenevalt

§-st 68 kaebuse esitamise õigust. Õige on küll kaebaja seisukoht, et valimiskaebuse esitamise 2

§ 161

lg 1 kohaselt üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute passiivse vaatlemiseni. Vaatlejal ei ole õigust nõuda toimingute tegemist selleks, et tal oleks võimalik neid vaadelda. Kui vaatleja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon või valimiste korraldajad on jätnud nõutavad toimingud tegemata, saab ta näiteks juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Samuti on vaatlejal võimalik pöörduda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja poole selgitustaotluse või märgukirjaga (põhiseaduse § 46; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 1).

1. Valimiste, sh elektroonilise hääletamise vaadeldavus on oluline valimiste korrakohasuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Sellest ei saa aga vaatlejale tuletada ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sätestatud õigusaktides. Õige on kaebaja arusaam, et valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Erandid võivad tuleneda seaduse alusel sätestatud juurdepääsupiirangust. Dokumendi avaldamata jätmine kindlal viisil, nt dokumendiregistris, ei riiva siiski vaatleja õigusi, kui riigi valimisteenistus tagab juurdepääsu dokumendile muul viisil, nt teabenõude alusel (avaliku teabe seaduse § 6). Teabenõude rahuldamata jätmist ei ole praegusel juhul vaidlustatud. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusest nähtuvalt on riigi valimisteenistus selgitanud, et elektroonilise hääletamise testimise ulatus ja ajakava olid avaldatud valimiste veebilehel ja riigi valimisteenistuse dokumendiregistris. Kaebaja pole neid selgitusi ümber lükanud.
2. Vaatlejal pole iseenesest keelatud tugineda vaatlemisel talle teatavaks saanud asjaoludele, vaidlustades valimiste korraldaja toimingut mõnes teises rollis (nt valijana). Ka sel juhul peab olema tegemist tema subjektiivse õiguse rikkumisega.

§-st 68 ei tulene populaarkaebuse esitamise õigust. Praegusel juhul jäävad kaebaja väited tema kui valija õiguste rikkumise kohta hüpoteetiliseks. Kaebaja viidatud RKVS § 482 lg 1 (ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi nõue) ja § 487, mis

§ 472

järgi kohalduvad ka Euroopa Parlamendi valimistel, ei sätesta ise subjektiivseid õigusi. Nende normide eesmärk on tagada tehniliste meetmetega, et üldised nõuded valimistele oleks järgitud. Vabariigi Valimiskomisjon ega Riigikohus ei saa asuda kaebuse alusel kontrollima, kas valimiste korraldaja on tegutsenud neid norme järgides, ilma et oleks tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumise kohta. Järelikult jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse õigesti läbi vaatamata.

1. Kolleegium märgib lisaks, et kaebaja pole kindlaks määranud konkreetset valimiste korraldaja toimingut, mida ta vaidlustab. Kuigi ta on nimetanud elektroonilise hääletamise ettevalmistamist, mida on kirjeldatud RKVS §-s 483, vaidlustab ta sisuliselt elektroonilise hääletamise turvalisust abstraktselt, seostamata seda ka RKVS §-s 483 kirjeldatud toimingutega. Vabariigi Valimiskomisjon oleks saanud jätta kaebuse läbi vaatamata ka sel põhjusel.
2. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3