RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-19 2. juuli 20

) § 2 lõige 2). 4.2. Riigi valimisteenistus jätab enne elektrooniliste häälte lugemist alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle (

§ 591lõike 3 punkt 11).

Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna ta väidetavalt andis

1. juunil 2024 nõuetekohase hääle, on see tema viimasena antud e-hääl, mis peaks häälte lugemisel arvesse minema. Kui lähtuda kaebaja väidetest, et ta edastas
2. juunil 2024 elektroonilise hääle, mille digikonteineris puudus korrektselt antud hääl, ei tähenda see, et kaebaja poleks hääletanud. Riigi valimisteenistus on õigesti lähtunud elektroonilise hääle vastuvõtmisel ja lugemisel kahest kriteeriumist: 1) valija tahteavalduse (digitaalse allkirjastamise) aeg; 2) sedeli selline vorm, et elektroonilise hääletamise süsteem selle vastu võtaks. Vaidlusalune elektrooniline hääl vastas vorminõuetele: hääl oli digitaalselt allkirjastatud, allkirjal oli ajatempel ja sertifikaatide kehtivuskinnitus (VVK
3. septembri
4. a otsuse nr 92 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine“ punkt 3.1). Vaidlusalune elektrooniline hääl läks õigesti arvesse valija viimase tahteavaldusena (RKVS § 489 lõige 1). Hääle edastamisel on õiguslik tähendus, mille alusel tehakse valijate nimekirja märge selle kohta, et valija on hääletanud. Valija võib soovi korral oma hääle rikkuda ning seda ei saa takistada. Valijarakendus töötas korrektselt ja sellega oli kaebajal võimalus anda kehtiv elektrooniline hääl. 4.
5. Riigi valimisteenistus eraldab enne elektrooniliste häälte lugemist lugemisele minevad elektroonilised hääled valija isikuandmetest (

§ 591lõike 3 punkt 2).

Seaduse mõte ei ole, et kehtetu e-hääle andmisel tuleb avada sama valija eelmine e-hääl, sest see oleks vastuolus hääletamise salajasuse põhimõttega. 4.

1. Kui kaebaja katsetab elektroonilise hääletamise süsteemiga ja edastab ebakorrektse hääle, siis ei riku see tema õigust hääletada (vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-4-11, punkt 16). KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
2. M. Põder esitas
3. juunil 2024 kaebuse Riigikohtule. Kaebaja palub VVK otsus nr 10 tühistada ja arvestada elektrooniliste häälte lugemisel tema viimast häält või tunnistada õigusvastaseks valimiste korraldaja toiming, millega jäeti tema e-hääl lugemata. Kaebaja selgitab muu hulgas, et tema
4. juunil antud e-hääl ei sisaldanud salastatud ehk krüpteeritud e-häält. Sellest järeldub, et see e-hääl ei olnud „hääl“ seaduse mõistes (VVK otsuse nr 92 punktid 3.1 ja 3.2). Seega on kaebaja viimasena antud hääl RKVS § 4811 lõike 1 mõistes
5. juunil antud e-hääl. Kui asuda siiski seisukohale, et kaebaja viimasena antud hääl oli tema
6. juunil antud e-hääl, oli tegemist häälega, mis ei vastanud otsuse nr 92 vorminõuetele (

§ 591lõige 6).

Sel juhul oleks valimiste korraldaja pidanud selle ära lugema kui kehtetu hääle. Selle asemel on valimiste korraldaja selle hääle aga üldse lugemiselt eemaldanud ning tekitanud olukorra, kus kaebaja justkui ei käinudki valimas. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT 6. VVK vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses nr 10 toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. VVK lisab, et hääletamismärke kustutamine oli praegusel juhul ekslik, sest kaebaja osales hääletamisel. E-hääleks seaduse tähenduses tuleb pidada valija allkirjastatud faili, mis edastatakse valijarakendusega kogujasse, sõltumata sellest, kas fail vastab VVK kehtestatud vorminõuetele. Seadus näeb ette ka e-hääle kehtetuse võimaluse (RKVS § 601 lõige 6). 2

§ 591

lõike 6 kohaselt kehtetu e-häälega, sest see oli hääletussüsteemi kogujakomponendile e-häälena esitatud ja sellisena vastu võetud ning kaebaja enda väidetest tulenevalt sisaldas see kandidaadi numbri asemel valimiskaebuse teksti. Kaebaja viited VVK 20. septembri 2023. a otsusele nr 92 ja Ameerika Ühendriikide sõnaraamatule ei anna alust jätta kõrvale seadust. Otsus nr 92 reguleerib

§ 36lõike 1 alusel vaid e-hääle vormi.

Sellele mittevastavad e-hääled on

§ 591lõike 6 järgi kehtetud, mitte olematud.

Samuti ei muuda kaebaja

1. juuni
2. a häält viimaseks see, et kaebajat käsitati ekslikult mittehääletanuna.
3. Seega ei saa vaidlustatud toiming rikkuda kaebaja õigusi. Kui lähtuda kaebaja väidetest, on ta ise asetanud end olukorda, kus tema varasem e-hääl jääb lugemata (vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-4-11, punktid 16 ja 18). Isegi kui käesolevat kaebust ei saa pidada kaebeõiguse kuritarvitamiseks, pole kaebajal niisuguses olukorras õiguskaitsevajadust.
4. Eeltoodud põhjustel ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes jätab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni
5. juuni
6. a otsuse nr 10 muutmata ja kaebaja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3