5-24-21/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-21

1. juuli 2024 Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ivo Pilving ja Heili Sepp Andres Alla kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. juuni
3. a otsuse nr 14 peale Andres Alla Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Andres Alla kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
5. Jätta Andres Alla kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andres Alla (kaebaja) osales
7. juunil 2024 vaatlejana Euroopa Parlamendi valimistel elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu juures. Häälte lugemise käigus leidis lugeja komponent elektrooniliste häälte hulgast ühe kehtetu hääle. Kaebaja esitas
8. ja
9. juunil 2024 riigi valimisteenistusele avalduse sooviga tutvuda kehtetu hääle sisuga, kuid riigi valimisteenistus keeldus hääle sisu tuvastamast.
10. Kaebaja esitas
11. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu järgmiste põhjendustega. Riigi valimisteenistus peab tegema elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks nii, et selgitab esmalt välja elektroonilise hääletamise süsteemi lugeja komponendi poolt kehtetuks märgitud elektroonilise hääle sisu. Ei ole välistatud, et elektroonilise hääletamise süsteem märgib kehtetuks hääle, mis tegelikult ei ole kehtetu ja mida peaks seetõttu lugema mõne kandidaadi kasuks antud häälena.
12. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
13. juuni
14. a otsusega nr 14 kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja on soovinud vaidlustada elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingut, mis toimus
15. juunil
16. Kaebus on esitatud
17. juunil 2024 ehk hilinenult. Kaebaja ei saa vaatlejana sekkuda valimisprotseduuridesse, sh võtta valimiste korraldamisel juhendavat rolli ega nõuda toimingu tegemist. Kaebajal ei ole õigust tutvuda kehtetu elektroonilise hääle sisuga, kui valimiste korraldaja on otsustanud sellega mitte tutvuda. Kaebaja esitatud väited ei ole seotud vaatleja õigustega ega saa seetõttu ka kaebaja õigusi rikkuda. Isegi kui kaebaja oleks kaebuse esitanud valijana, ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud. Valija võib olla 5-24-21 huvitatud, et valimised toimuksid õigusaktides sätestatud korras, kuid sellest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (RKPJKo 3-4-1-6-13, p 20). Kuna valimiskaebust ei saa esitada avalikes huvides (RKPJKo 5-23-24, p 24), tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
18. Kaebaja esitas
19. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 14 peale kaebuse, mille valimiskomisjon edastas samal päeval Riigikohtule. Kaebaja palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistada ja kohustada valimiskomisjoni tema
20. juuni
21. a kaebust sisuliselt läbi vaatama. Alternatiivselt palub kaebaja kohustada riigi valimisteenistust tegema kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused nii, et selgitatakse välja kehtetu hääle sisu. Lisaks palub kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Euroopa Parlamendi valimise seadus osas, mis ei luba esitada kaebust avalikes huvides. Kui Riigikohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, palub kaebaja tähtaja ennistada. 4.
22. Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsusele esitati tähtaegselt. Kaebus ei ole esitatud
23. juunil 2024 aset leidnud elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu vaidlustamiseks, vaid riigi valimisteenistuse
24. juuni
25. a vastuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus. EPVS § 66 võimaldab esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Kaebaja ei tohiks kaotada kaebeõiguse põhjusel, et on esmalt kasutanud kaebuse esitamisega võrreldes vähemkoormavat meedet. 4.
26. Kehtetuks loetud hääl on antud Tartu linnas ja kaebaja oli samuti valija Tartu linnas, mistõttu võis kehtetuks peetud hääl olla tema antud. Lisaks on kaebaja ebavõrdses olukorras võrreldes nende valijatega, kes hääletasid hääletamissedelitega, sest hääletamissedelite kontrollimisel vaadatakse üle ka rikutud sedelid. Elektroonilise hääletamise puhul kontrollib audiitor üksnes kehtivaid hääli. 4.
27. Euroopa Parlamendi valimise seadus on vastuolus põhiseadusega, sest see ei luba esitada kaebust avalikes huvides. Kuna hääletamine on salajane, ei ole võimalik tuvastada, kelle õigusi rikuti. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
28. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebus on Riigikohtule esitatud hilinenult, kuna kaebuse esitamise tähtaeg möödus
29. juunil
30. E-kirja atribuutidest nähtub aga, et kaebus saadeti
31. juunil 2024 kell 00.
32. Tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust, sest tegemist ei olnud ettenähtamatu tehnilise tõrkega ja kaebaja pidi mõistma dokumendi viimasel minutil allkirjastamise ja saatmisega kaasnevaid riske. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lg 1 kohaselt võib kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest. Sama sätestab Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 701 lg
34. PSJKS § 40 lg 2 kohaselt ennistab Riigikohus kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. 2