KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 12.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-18031 Tsiviilasi X hagi Y osaühingu vas

§ 177lg 1 p 2, § 174 lg 8, § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1.

4.

1. Põhimenetluses palus hageja tuvastada kostja kui tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja mõista enda kasuks välja hüvitise 5971 €. Hagejat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 120 € (sh käibemaks). Sellises määrast tasu on põhjendatud, sh kooskõlas Riigikohtu praktika, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmiste turuhindadega. 4.
2. Asjas toimus kolm istungit: 28.03.2022 kell 11.34 – 12.33, 23.05.2022 kell 10.00 – 13.05 ja 31.01.2023 kell 15.30 – 16.
3. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti dokumentide mahtu ja sisu, tsiviilasja olulisust hagejale ning kohtuistungite arvu ja kestust. Eelnevast järeldas kohus, et põhjendatud ja vajalik hageja esindamiseks kulunud aeg maakohtus on 24,5 t (summas 2940 €) ja ringkonnakohtus 9,5 t (summas 1140 €) – kokku 4080 €. 4.
4. Hageja taotluse ja

§ 177lg 4 alusel kohustas maakohus kostjat tasuma hüvitatavatel menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. 2

§ 175lg 1 ja põhjendamiskohustust.

Kohus ei hinnanud hageja esindaja tegevuse ajalist vastavust mõistlikule ajakulule ega aja või kulu tegelikku vajalikkust. Lisaks kordas kostja oma senist üldsõnalist vastuväidet.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15.03.
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1).

Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda, aga ei ole hüvitatavad. 8. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. 9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse etteheidetega, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohus andis õige hinnangu, et 24,5 t ulatuses toimingute tegemine maakohtus ja 9,5 t ulatuses ringkonnakohtus nähtub toimikust, hageja nimel esitatud menetlusdokumentidest ja istungiprotokollidest. Hageja esindaja nimetatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud hageja õiguste kaitsel. Samuti on asjakohane maakohtu põhjendus, et tervikuna on hagejale hüvitatavad kulud mõistlikus proportsioonis vaidluse mahu ja kohtulikku kaitset vajanud hageja huvidega. TVK menetluse kulud hüvitas maakohus õigesti

§ 144

p 4 alusel kui seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulu (vt nt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1177-15, p 12). 10. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hüvitatavad menetluskulud pidanuks olema tervikuna väiksemad kui 3000 € asja sisu (töövaidlus) või põhivaidluse eseme (5971 €) tõttu. Maakohus järgis õigesti Riigikohtu suunist, et kohus peab igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg 1 tõlgendusega (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p-d 19 ja 20).

Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas

§ 175lg 1 õigesti.

11. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (

§ 465lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus käesoleval juhul ka tegi. 12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda, aga

§ 178lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. (allkirjastatud digitaalselt) 3