Obsah (6)

§ 663§ 657§ 175§ 174§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16608 Kohtuasi X hagi Priit Pa

) § 174 lg-s 2 kohtule antud valikuõigusega määrata menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast asja sisulist lahendamist. Kohus kohustas 23.01.2024 kirjaga kostjat esitama menetluskulude nimekiri hiljemalt 29.01.

1. Kostja esitas kulunimekirja tähtaegselt 25.01.
2. Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi sisult ega õiguslikult keerukas, kuivõrd sisulist vaidlust ei toimunud, hagi ei tuginenud suurele hulgale tõenditele ning asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja üksnes 10.03.2023 seisukoha menetlusse võtmise osas (sh taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks), 15.06.2023 seisukoha määruskaebusele ning 25.01.2024 menetluskulude nimekirja. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahtu, pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi (sh kohtumäärustega tutvumine), mis moodustas kokku 720 eurot (4 x 180). Eeltoodud summa tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja määruskaebus
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta menetluskulud välja mõistmata. Hageja hinnangul olid maakohtu põhjendused vastuolus Riigikohtu otsuse punktiga 47 asjas nr 1-17-
4. Menetluse edasine käik
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja 2 keerukust arvestades ning millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

1. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 720 eurot ja viivise. Määruskaebusest võis aru saada, et hageja soovib menetluskulude välja mõistmata jätmist, kuivõrd tema hinnangul on maakohtu põhjendus vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas nr 1-17-
2. Ringkonnakohus vastava määruskaebuse väitega ei nõustu.
3. Maakohus märkis õigesti, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Sealjuures tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukuse ning samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu ning sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analüüsis ammendavalt, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu tuli osaliselt vähendada. Riigikohus on oma hiljutises praktikas pidanud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks, mistõttu puudub alus ka esindaja tunnitasu vähendamiseks (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 23). 13. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Antud juhul puuduvad maakohtu poolsed rikkumised, mis tooksid kaasa vaidlustatud määruse muutmise või tühistamise. Hageja ei esitanud määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tunni ja 20 minuti võrra ning arvestas ajakulu vähendamisel asja õiguslikku keerukust ja mahtu. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud kohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 720 eurot. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3