← Eesti

1-24-527/14

Obsah (16)§ 126§ 238§ 180§ 423§ 38§ 159§ 268§ 316§ 306§ 310§ 173§ 175§ 179§ 3§ 1601§ 313

1-24-527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2024, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-527 (kohtueelses menetluses 23231753591) Kohtuko

§ 126

lg 3 p-dest 2 ja 4, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-dest 311-313 ning KarS § 83 lg-st 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada KALJU NÕMME (isikukood: 35611295731) KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Kalju Nõmmele vähendatud karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kalju Nõmme karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 12.12.2023, mil Kalju Nõmme peeti kahtlustatavana kinni. 1-24-527
  2. Kalju Nõmme suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Rahuldada kannatanu K. K. tsiviilhagi ja mõista Kalju Nõmmelt K. K. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 1000 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda K. K. arveldusarvele nr EEXXX AS-is LHV Pank. 6.

§ 180

lg 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel jätta riigi kanda: • isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0316) teostamise kulu summas 155 eurot, • DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE1141) teostamise kulu summas 1680 eurot, • täiendava DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE1157) teostamise kulu summas 70 eurot, • määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 747,84 eurot ja kohtumenetluses summas 436,76 eurot ehk kokku 1184,60 eurot ning • sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.o summas 1450 eurot, s.t kokku 4539,60 eurot. 7.

§ 180

lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Kalju Nõmmelt riigituludesse menetluskuludena välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.t 600 euro suuruses summas. 8. Võttes aluseks

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 tuleb Kalju Nõmmel tasuda sundraha summas 600 eurot 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. 05.12.
  2. a asitõendi vaatluse käigus kannatanu jopelt võetud 6 puuteproovi (pakendid nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.5, 1.9 ja 1.10), XXX aadressil asuvalt sündmuskohalt 10.11.
  3. a sündmuskoha vaatluse käigus võetud 3 puuteproovi (pakendid nr 2, 4 ja 5) ning Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus leitud esemetelt 25.12.
  4. a asitõendi vaatluse käigus võetud 7 puuteproovi (pakendid nr 10_LO.1-10_LO.4, 11_LO.1, 11_LO.2 ja 16_LO.1), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 23ATH27708) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist väärtusetute asjadena.

  1. xxx aadressil asuvalt sündmuskohalt 10.11.
  2. a sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud väike alkohoolse joogi „Jägermeister“ pudel (pakend nr 1), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 23ATH27708) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist väärtusetu asjana.

11. K. K.le kuuluvad musta värvi jope (pakend nr 1), halli värvi mustriline kampsun (pakend nr 2), lahti lõigatud musta värvi T-särk heledat tooni looma pea kujutisega (pakend nr 3), sinist värvi teksapüksid musta värvi püksivööga (pakend nr 4), musta värvi soojapesu püksid (pakend nr 5), pruuni värvi saapapaar (pakend nr 6), halli värvi müts (pakend nr 7), kaks halli värvi sokki (pakend nr 8) ning kilekott müntide ja paberilehtedega (pakend nr 9), mis kõik asuvad Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 23ATH27708) –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist omanikule K. K.le. 2

(26)1-24-527 12. Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus 12.12.2023 sealt leitud ja kaasa võetud musta värvi pruuni värvi detailidega jope (pakend nr 11_LO), musta värvi müts (pakend nr 12_LO), musta värvi püksid (pakend nr 13_LO), sinist värvi T-särk (pakend nr 14_LO), vasaku jala jalanõu (pakend nr 15_LO), parema jala jalanõu (pakend nr 16_LO), triibuline sall (pakend nr 17_LO) ning musta värvi Nokia telefon (pakend nr KT79111451), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 23ATH27708) –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist omanikule Kalju Nõmmele, saates need esemed kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. 13. Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus 12.12.2023 sealt leitud ja kaasa võetud musta värvi nuga metalse käepidemega (pakend nr 10_LO), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 23ATH27708) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina ning

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist väärtusetu asjana.

14. Kannatanu K. K. telefonist Samsung SM-J320FN, tunnistaja R. T. telefonist iPhone 6S ning süüdistatava Kalju Nõmme telefonist Nokia TA-1378 tehtud koopiafailid, raportfailid, andmestiku failid ja jäädvustatud fotofailid, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada/kustutada need andmed pärast kohtuotsuse jõustumist.

15. Kannatanu K. K. on esitanud

§ 38

lg 5 p-des 2 ja 4 sätestatud taotlused, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning võimalusest anda arvamus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Tulenevalt

§ 159

lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks

§-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS Kalju Nõmmet süüdistatakse selles, et tema lõi tahtlikult 09.11.2023 kella 21.13 paiku Tallinnas xxx asuva Grossi kaupluse ees kahel korral noaga kannatanu K. K. rindkere piirkonda. Kalju Nõmme põhjustas sellise tegevusega tahtlikult kannatanule K. K. eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool rindkere eespinnal koos kopsu vigastuse ja õhkrinnaga. Samuti mitteeluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaava 3

(26)1-24-527 parema õlaliigese eespinnal ning kaks lõikehaava vasakul labakäel pöidla piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega pani Kalju Nõmme toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT Süüteokoosseis Objektiivne koosseis
  1. Kalju Nõmmele esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk raske tervisekahjustuse tekitamises, mis antud juhul seisnes 09.11.2023 kella 21.13 ajal Tallinnas xxx asuva Grossi kaupluse ees K. K. noaga kahel korral rindkerre löömises, mis põhjustas ohu kannatanu elule.
  2. Kohus nõustub prokuröri ning kaitsjaga, et antud kriminaalasjas on keskseks ning kõige objektiivsemalt antud sündmust, sellele eelnenut ja järgnenut kajastavaks tõendiks videosalvestised sündmuskohalt, mis on kriminaalasja materjalide juurde lisatud ning mida on ka vaadeldud (II kd tl 178 pöördel, 181). Seetõttu kajastab kohus alljärgnevalt väga põhjalikult videosalvestistest ning nende vaatlusprotokollist nähtuvat. Nimelt on kriminaalasjas 14.11.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt on vaadeldud xxx Tallinn asuva Grossi kaupluse videokaamerate salvestisi 09.11.2023 õhtust ajavahemikul 19.56-21.40 (I kd tl 154-205). Täpsemalt on vaadeldud ühe väliskaamera ning kolme sisekaamera videosalvestisi (I kd tl 155). Antud asitõendi vaatlusprotokolli lisaks on DVD-plaat nimetatud kaamerate videosalvestistega (I kd tl 205), mida kohus küll mitte tervikuna, kuid siiski valdavas osas vaatas vahetult ka kohtuistungil (II kd tl 176 pöördel-177) ning mida kohus on täies ulatuses uurinud käesoleva kohtuotsuse tegemisel.
  3. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevatelt videosalvestistelt on näha, et kell 19:56:01 istuvad kaupluse seina ääres seinast eenduva ääre peal (vt sündmuskohta ka I kd tl 24-29) kaks meesterahvast – kriminaalmenetluses on tuvastatud, et tegemist on tunnistajate R. T. ja J. V. (I kd tl 155-156). Kell 19:56:09 ilmub kaamera vaatevälja isik, kes on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud kui Kalju Nõmme (I kd tl 156). Kalju Nõmme suundub R. T. ja J. V. juurde, kätleb nendega ja jääb ise püsti seistes nendega suhtlema (I kd tl 156). Kell 19:56:35 ulatab J. V. Kalju Nõmmele (enda kõrvalt ääre pealt võetud) kandilise kujuga pudeli, mille Kalju Nõmme vastu võtab ja sellest joob (I kd tl 157). Seejärel annab Kalju Nõmme pudeli J. V.le tagasi. J. V. pakutud piimapakki Kalju Nõmme vastu ei võta. Kell 19:58:11 ehk sisuliselt vaid minut hiljem ilmub Endla tänava poolt kauplusehoone tagant kaamera vaatevälja isik, kes on kriminaalmenetluses tuvastatud kui K. K. (I kd tl 157-158). K. K. tuleb kolme eelnimetatud mehe juurde, jäädes kell 19:58:24 seisma Kalju Nõmme kõrvale ning näoga tema vastas istuva J. V. ette (I kd tl 158). Kell 19:59:09 võtab Kalju Nõmme vasaku käega oma jope vasakpoolsest küljetaskust pikliku kujuga eseme, poolkummargil olles ja seljaga K. K. poole käsitseb seda mõlema käega ning avab selle käepidemest (I kd tl 158-159). Kaamerapildi suurendamisel on arusaadav, et tegemist on taskunoaga (I kd tl 160). Kell 19:59:13 paneb Kalju Nõmme eseme uuesti mõlema käega kokku ning vasaku käega tagasi oma jope vasakpoolsesse küljetaskusse (I kd tl 160). Pärast seda on videosalvestiselt näha, et K. K. suhtleb J. V. ning Kalju Nõmme suhtleb R. T.ga (I kd tl 160). Kell 19:59:56 ehk vähem kui minut pärast noa taskusse tagasi panemist, võtab Kalju Nõmme selle uuesti korraks vasaku käega oma jope vasakpoolsest küljetaskust ja mõne sekundi pärast paneb samasse taskusse tagasi (I kd tl 160-161). Videosalvestiselt on nähtav, et K. K. ei näe kummalgi korral seda, kuidas Kalju Nõmme nuga taskust võtab, demonstreerib ja tagasi paneb, sest K. K. suhtleb samal ajal tema ees oleva J. V.. Sealjuures nagu öeldud, oli Kalju Nõmme noa avamise ja sulgemise ajal kummargil ning keeranud ka selja tema kõrval seisnud K. K.le. 4
(26)1-24-527
  1. Kell 20:00:47 võtab K. K. J. V. kõrvalt sama kandilise kujuga pudeli, millest varem oli joonud Kalju Nõmme, joob sellest ning annab J. V.le tagasi (I kd tl 161). Kella 20:01 paiku on näha, et R. T. joob enda käes olnud õllepurgiga sarnase purgi tühjaks ning seejärel joob enda tumedast kandilise kujuga pudelist, mida jagab ka Kalju Nõmmega (I kd tl 161). Endiselt toimub suhtlus ja jookide jagamine n-ö paarides. Kell 20:05:44 suhtlevad ja suitsetavad K. K. ja J. V. püsti maja seinast eemal prügikasti läheduses ning Kalju Nõmme istub kaupluse seina ääre peale R. T. kõrvale. Kell 20:08:48 tõuseb R. T. püsti ning lahkub (I kd tl 161). Kell 20:09:53 tõuseb Kalju Nõmme ning liigub eemal seisvate K. K. ja J. V. juurde (I kd tl 161). Seejärel suhtlevad nad natukene aega kolmekesi ning kell 20:11 suunduvad tagasi kaupluse seinast eenduva ääre poole, millel Kalju Nõmme istet võtab (I kd tl 161). Kell 20:11:40 liigub J. V. teistest eemale kaupluse sissepääsu suunas ning Kalju Nõmme (istudes) ja K. K. (seistes) jäävad kahekesi edasi suhtlema (I kd tl 161). Kell 20:13:48 tuleb J. V. kauplusest, pudel käes, uuesti kaamera vaatevälja meeste poole. K. K. istub sel hetkel kaupluse seinast eenduva ääre peale Kalju Nõmme kõrvale (Kalju Nõmmest vasakule poole – I kd tl 162). J. V. jagab enda käes olevat pudelit Kalju Nõmme ja K. K.ga (I kd tl 162). Kell 20:15:10 keerab J. V. pudelile korgi peale tagasi ja paneb selle ääre peale, ise hakkab suitsu tegema. Kell 20:16:27 võtab Kalju Nõmme vasaku käega oma jope vasakust küljetaskust eseme, mis on sarnane juba varem tema poolt taskust võetud noale ning käsitseb seda mõlema käega – teeb lahti, võtab kätte ja paneb kokku tagasi ning taskusse (I kd tl 162-164). Videosalvestuselt tundub, et K. K. ei näe ka sel korral Kalju Nõmme nuga, kuivõrd K. K. on aktiivses vestluses J. V., vaadates talle otsa, mitte paremale Kalju Nõmme poole. Kell 20:19:08 võtab J. V. uuesti kätte pudeli, joob sellest ning jagab seda teistega kuni kell 20:20:20 võtab pudeli uuesti enda kätte ja keerab korgi peale. Mehed suhtlevad omavahel kolmekesi kuni kella 20:21:46-ni, mil J. V. lahkub (I kd tl 164). Seejärel jäävad Kalju Nõmme ja K. K. omavahel kahekesi suhtlema (sh kell 20:23:19 liigub Kalju Nõmme K. K.le lähemale istuma, jagatakse omavahel ka K. K. käes olevat pudelit) kuni kell 20:26 liitub nendega kriminaalmenetluses tuvastatud M. P. (helkurkollase jopega – I kd tl 164-165).
  2. Siinkohal märgib kohus, et tunnistaja J. V. sõnul (I kd tl 138) nägi ta K. viimati 08.11.2023 või 09.11.2023 Endla tänava Grossi kaupluse juures. Siis oli K.ga koos ka veel üks turskema kehaehitusega vanahärra, kellel oli peas soni. Videosalvestiste põhjal saab öelda, et tunnistaja viitaski vanahärra puhul Kalju Nõmmele. Sealjuures on ka Kalju Nõmme kinnitanud, et 09.11.2023 oli tal peas soni (II kd tl 96). J. V. sõnul kui tema lahkus, siis jäid K. ja vanamees poe juurde kahekesi, mida kinnitab ka eelkirjeldatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt kella 20.21 ja 20.26 vahel olid poe juures väljas koos vaid Kalju Nõmme ja K. K..
  3. Kell 20:26:28 tõuseb K. K. püsti ning embab tervituseks M.P.it (I kd tl 165). Kell 20:27:15 M. P. ja Kalju Nõmme kätlevad, kell 20:28:57 uuesti (I kd tl 165). Kell 20:29:56 istub K. K. tagasi (Kalju Nõmme vasakule käele) ning kell 20:30:07 võtab istet ka M. P. (Kalju Nõmme paremale käele). Kell 20:31:05 tõuseb K. K. uuesti püsti ning kell 20:31:37 seisab kergelt kummargil Kalju Nõmme ees ning hoiab Kalju Nõmme paremat kätt enda kahe peopesa vahel mõned sekundid, seejärel laseb lahti (I kd tl 166). Sama toimub ka kell 20:32:24 (I kd tl 166). Seejärel suheldakse kolmekesi ning K. K. pakub enda tumedast lapikust pudelist teistele jooki, juues ka ise (kell 20:38). Kell 20:41:36 patsutab püsti seisev ja ettepoole kummarduv K. K. sõbralikult mõned korrad tema ees istuva Kalju Nõmme vasaku õla peale. Kell 20:46:38 tõuseb ka M. P.. Kell 20:48 istub K. K. tagasi ääre peale, püsti seisma jääb seltskonnast seega vaid M. P.. Kell 20:51:36 tõuseb ka Kalju Nõmme ning liigub kaupluse sissepääsu poole (I kd tl 166). Kell 20:52:22 tõuseb ka K. K. ning mõni hetk hiljem liiguvad nad koos M. P.ga samuti kaupluse sissepääsu poole (I kd tl 166-167).
  4. Kaupluse sisekaamerate videosalvestustelt nähtub, et kell 20:53 sisenevad Kalju Nõmme, M. P. ja K. K. kauplusesse (I kd tl 167-168). Kalju Nõmme suundub kohe kassa juurde, kus kassapidaja selja taga on alkoholiriiul. M. P. ja K. K. sisenevad kauplusse sissepääsu väravatest ning kell 20:53:15 viipab Kalju Nõmme neile, et nad tema juurde tuleksid. Kõik 5
(26)1-24-527 kolm seisavad koos kassa juures (I kd tl 171) ning videosalvestuselt nähtub, et kell 20:55:30 lüüakse kassast läbi rohelist värvi plastikpudelis mineraalvesi ning liitrine läbipaistvas klaaspudelis Laua Viin (I kd tl 173). Nende toodete eest tasub pangakaardiga M. P. kell 20:55 (I kd tl 173), mida kinnitab ka Swedbanki AS-i 14.11.
  1. a vastuskiri menetlejale (I kd tl 132). Kui M. P. on toodete eest tasunud, siis võtab Kalju Nõmme enda kätte mõlemad pudelid ning suundub kaupluse väljapääsu poole (I kd tl 174-176). Temale järgneb mõni hetk hiljem M. P.. K. K. jääb nendest veel kassade juurde maha.
  2. Väliskaamera videosalvestuselt nähtub, et kell 20:56:17 väljub kauplusest Kalju Nõmme, hoides kummaski käes üht pudelit. Mõned sekundid hiljem väljub ka M. P. (I kd tl 176). Seejärel annab Kalju Nõmme mõlemad pudelid M. P.ile, kes liigub kaupluse hoone seina äärde ning paneb pudelid maha (I kd tl 176). Hetk hiljem väljub kauplusest ka K. K. (I kd tl 176-177). Samal ajal võtab kaupluse hoone seinast eenduva ääre peal istet Kalju Nõmme. K. K. istub samuti ääre peale, Kalju Nõmme vasakule käele. Kolmekesi jagatakse omavahel poest ostetud viinapudelit ning suheldakse (I kd tl 177). Kell 21:00:49 on näha, et mineraalvee pudel veereb kaamera vaatevälja pargitud sõiduki alla (I kd tl 177). Kell 21:02:37 Kalju Nõmme ja K. K. (mõlemad endiselt istudes) kätlevad omavahel (I kd tl 177). Kella 21:07 ajal on videosalvestiselt aru saada, et M.P. läheb sõiduki alla veerenud mineraalveepudelit otsima (I kd tl 177-178). K. K. ja Kalju Nõmme jätkavad omavahelist suhtlemist, sh žestikuleerimist (I kd tl 178). Kell 21:08:57 ulatab M. P. üle K. K. viinapudeli Kalju Nõmmele, kes sellest joob ja siis tagasi ulatab.
  3. Kell 21:10:36 seisab M. P., õllepurk käes, seina äärel istuvate Kalju Nõmme ja K. K. ees ning käežestidest on aru saada, et ta hakkab teistega head aega jätma (I kd tl 178), kell 21:10:57 kätleb Kalju Nõmmega ja seejärel K. K.ga, siis veelkord mõlemaga, misjärel tõuseb K. K. korraks ka püsti. Näha on, et kell 21:12:08 on K. K. püsti ning hoiab käes viinapudelit, mille M. P. oli äsja kauplusest ostnud ja millest nad eelnevalt kõik jõid, ja paneb endale vasakule poole jope põue (I kd tl 178). Seejärel kell 21:12:33 istub K. K. uuesti äärele Kalju Nõmme kõrvale (viimasest vasakule poole), kell 21:12:45 kätleb M. P. veel viimast korda teistega ning kell 21:13:04 hakkab meestest eemalduma Endla tänava ülekäiguraja suunas, eemaldumise alguses veel midagi teistele öeldes ja viibates (I kd tl 178-179). Kell 21:13:20 on M. P. jõudnud poe sissekäigu ette ning suunab pilgu Endla tänava ülekäiguraja poole (I kd tl 179). Selle ajani olid nad K. K.ga eemalt veel omavahel suhtluses. Vahetult pärast seda kell 21:13:21 ehk sekund hiljem võtab Kalju Nõmme vasakult poolt taskust välja noa, avab selle mõlema käega, võtab noa paremasse kätte ning kohe lööb jõuliselt K. K.d kell 21:13:25 viimase rindkere paremale poole ühe korra, surub ja hetkeks hoiab, siis võtab välja ning lööb kohe ka teist korda, kuid mitte enam nii jõuliselt (I kd tl 179-182). Seega kasutas Kalju Nõmme ära hetke, mil K. K. oli veel distantsilt suhtluses M.P.ga ega pööranud tähelepanu sellele, mida samal ajal Kalju Nõmme teeb. Seejärel kell 21:13:28 tõstab K. K. käed enesekaitseks, surub Kalju Nõmme parema käe, milles on nuga, tagasi ning tõuseb ise samal ajal ääre pealt püsti ja eemaldub kiirel sammul Kalju Nõmmest Endla tänava ülekäiguraja suunas, mida M.P. pole jõudnud veel ületama asuda (I kd tl 183-186). Videosalvestise kohaselt M. P. noaga löömist ei näe – ta vaatab tagasi alles siis, kui K. K. on Kalju Nõmmest juba eemaldunud (kell 21:13:35). Seetõttu on tunnistaja ka enda ülekuulamisel öelnud, et xxx asuva Grossi poe juures pole ta kellegi vahel mingit kähmlust näinud (I kd tl 135).
  4. Kell 21:13:41 tõuseb Kalju Nõmme seina ääre pealt püsti, tal on endiselt käes nuga (I kd tl 187-188). Vahetult enne püsti tõusmist hoidis Kalju Nõmme korraks noast mõlema käega ning ühe käega hakkas nuga nagu ühelt poolt juba kokku panema, kuid siis loobus sellest ja tegi noa taas avatuks, tõusis ja järgnes K. K.le. Sealjuures tõusis Kalju Nõmme püsti vahetult pärast seda kui K. K. oli temale pilgu heitnud ja näinud, et Kalju Nõmme istub, keeranud seejärel Kalju Nõmme poole selja ning liikunud M. P.i juurde. Järgmine hetk, mil K. K. Kalju Nõmmet märkab (kell 21:13:54), on siis kui Kalju Nõmme on jõudnud juba tema ja M. P.i juurde. Sealjuures on Kalju Nõmme paremas käes endiselt ründevalmis nuga. Vahetult enne seda oli 6
(26)1-24-527 K. K. teinud lahti enda jopeluku ning asunud kehalt enda vigastusi uurima. Niipea kui K. K. märkab, et Kalju Nõmme on talle järgnenud, paneb ta käed ette ning samal ajal hakkab selg ees taganema (I kd tl 189). Kui Kalju Nõmme hakkab tema poole edasi liikuma, siis K. K. taganeb juba piki Endla tänava äärset kiirel sammul selg ees kauplusehoone nurga taha, kuhu Kalju Nõmme talle järgneb (I kd tl 190). Kell 21:14:02 on mõlemad kaamera vaateväljast eemal kaupluse hoone nurga taga ning M. P. hakkab ülekäigurada ületama (I kd tl 191), jõudes teisele poole Endla tänavalt samal ajal kui kauplusehoone nurga tagant ilmub kaamera vaatevälja tagasi Kalju Nõmme (kell 21:14:24 – I kd tl 191), kes kell 21:14:34 suundub uuesti kauplusehoone nurga taha (I kd tl 192). Kell 21:15:07 ilmub Kalju Nõmme uuesti hoone nurga tagant kaamera vaatevälja ning on näha, et tema paremas käes on läbipaistev klaaspudel (I kd tl 193). Kell 21:15:20 tuleb hoone nurga tagant kaamera vaatevälja ka K. K. (I kd tl 194). Kell 21:15:32 hakkab Kalju Nõmme ületama ülekäigurada, pudel käes (I kd tl 195), kõnnib seejärel ka üle Kannikese tänava ülekäiguraja ning kaob kaamera vaateväljast. Samal ajal kui Kalju Nõmme on juba Endla tänava ülekäiguraja ületanud, on näha, et K. K. tõmbab jopehõlmad teineteisest eemale ning uurib enda rindkere ülaosa (kell 21:15:41), raputab siis käsi ning kõnnib tagasi kaupluse sissekäigu poole (I kd tl 196). Tee peal raputab ta korduvalt käsi ning kaupluse sissekäigu juures uurib enda käsi (I kd tl 197). Seejärel kõnnib K. K. kella 21:16-st alates kauplusehoone ees edasi-tagasi mitmel korral, raputab käsi, näha on, et tema vasak peopesa on verine (I kd tl 198-199). Videosalvestiselt on näha, et kella 21:20 paiku hoiab ta käes telefoni ning teeb seal midagi (I kd tl 199). Siinkohal märgib kohus, et kannatanu telefoninumbrilt on 09.11.2023 kell 21:20:45 helistatud Häirekeskusesse, kuid midagi pole 11 sekundi pikkuse kõne ajal helistaja poolt räägitud (I kd tl 2). Seega koosmõjus videosalvestiselt nähtuvaga saab järeldada, et K. K. helistas kell 21:20:45 Häirekeskusesse. Kella 21:21 ajal hakkab K. K. liikuma kaupluse eest Endla tänava ülekäiguraja suunas, vahepeal enda vasakut kätt raputades ja mõnda aega kauplusehoone nurga juures seistes ja ringi liikudes, siis jälle tagasi kaupluse sissepääsu poole liikudes ja mõneks ajaks teisele poole kaamera vaatevälja eemaldudes kuni kella 21:31:48-ni, mil ta ilmub uuesti kaamera vaatevälja ning suundub uuesti Endla tänava ülekäiguraja poole, mille ületab kell 21:32:25, suundudes otse edasi mööda Kannikese tänavat (I kd tl 200-204). 11. Seega kinnitavad eelkirjeldatud videosalvestised ja nende põhjal koostatud vaatlusprotokoll, et Kalju Nõmme lõi K. K. kella 21.13 ajal kahel korral noaga paremale rindkerre, misjärel kannatanu tõstis enda kaitseks käed, tõrjus Kalju Nõmme endast eemale ning eemaldus kiirel sammul. Seejärel järgnes Kalju Nõmme kannatanule. Kannatanu selg ees taganedes ja Kalju Nõmme tema poole liikudes, olid nad kaamera vaateväljast mõnda aega eemal. Kuid uuesti kaamera vaatevälja ilmudes oli Kalju Nõmme käes viinapudel, mille minut aega enne noalööke oli K. K. pannud enda jope põue vasakule poole. Seejärel kell 21.15 lahkus Kalju Nõmme sündmuskohalt. Kannatanu lahkus sündmuskohal Kannikese tänava poole kell 21.32. 12. 09.11.2023 kell 21:35:27 on Häirekeskusele tehtud kõne (I kd tl 5-6), milles teataja soovib kiirabi xxx aadressile meesterahvale, kellel peopesa on puruks ja käsi tilgub verd ning särgi peal on näha üks auk, mille juurest on ka verine. Teataja vahendab kannatanu sõnu, mille kohaselt on tal kaks noahaava kehas. Kannatanu nimena on kuulda K. K. . 13. Kiirabikaardilt (I kd tl 65-67) nähtub, et teade abivajajast on tulnud neile kell 21.36 ning kohapeal on nad olnud kell 21.50. Kiirabi tuvastas K. K.l kaks noahaava rindkeres paremal pool ning kaks haava vasaku pöidla all. 09.11.2023 algusega kell 21.50 on kannatanu K. K. suhtes Kannikese 11 aadressil ka politsei poolt teostatud läbivaatus, mille käigus on tuvastatud, et tal on torkehaavad vasakul käel pöidla juures ning paremal pool rinna piirkonnas (I kd tl 39-43). Vasakul käelabal (protokollis ekslikult märgitud „paremal“, kuid protokolli lisaks olevatel fotodel on näha, et verejäljed olid vasakul labakäel) ja paremal rinna piirkonnas on verejäljed. 7
(26)1-24-527
  1. 05.12.2023 on vaadeldud kannatanul 09.11.2023 seljas olnud jopet (I kd tl 85-108). Sellest asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et jopel on paremal pool rinna piirkonnas kaks lõikevigastust, millest üks on umbes 4,6 cm pikk ning teine umbes 1,3 cm pikk (I kd tl 86, 98). K. K. epikriisi kohaselt oli üks rindkere haav umbes 3 cm pikk ja 5 cm sügav ning teine pindmine haav umbes 1,5 cm pikk (I kd tl 55-56). Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus leiti 12.12.2023 sealt ning võeti ära mh musta värvi nuga metalse käepidemega ning pruuni värvi detailidega jope (II kd tl 24-25, 36-39). Neid esemeid vaadeldi 25.12.2023 (II kd tl 47-48, 53-67). Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et noatera pikkus on 8,7 cm ning laius kõige laiemas kohas 1,6 cm (II kd tl 48, 58-59). Sealjuures noa vaatluse fotod kinnitavad, et tegemist on sarnase värvi ja mehhanismiga taskunoaga, millega Kalju Nõmme kannatanut videosalvestise kohaselt lõi. Arvestades nii kannatanu jopel esinenud lõikevigastusi, K. K. terviseandmetest nähtuvaid vigastusi, noa vaatlusel tuvastatud noa mõõtmeid ning videosalvestuselt nähtunud noalöökide tegemist, siis saab järeldada, et esimene Kalju Nõmme noalöök oli jõulisem ning on aru saada, et ta surus tera võimalikult sügavale ning teine noalöök oli juba kergem ega ulatunud terve noatera pikkuses kannatanusse. Ühtlasi oli esimene noalöök tehtud mõnevõrra ka külgsuunas, sest vastasel korral ei oleks saanud 1,6 cm laiuse teraga noaga tekitada 3 cm pikkust haava kannatanule ning tema jopele 4,6 cm pikkust sisselõiget.
  2. Kalju Nõmme jope vaatluse käigus saadi selle parema küljetasku sisemiselt pinnalt ja sisemiselt servalt nahkjalt osalt verepositiivne tulemus (II kd tl 48). Kuigi noalt verepositiivset tulemust ei saadud (II kd tl 48), siis tuleb arvestada, et Nõmme Kalju elukoha läbiotsimise hetkeks oli sündmusest möödas juba veidi üle kuu aja, mistõttu oli tal võimalik nuga selle aja jooksul verest puhastada. Samas Kalju Nõmme parema jopetasku seest leitud verepositiivne tulemus kinnitab ühtlasi videosalvestiselt nähtunut, mille kohaselt hoidis Kalju Nõmme nuga jope taskus. Kuigi videosalvestiste kohaselt võttis Kalju Nõmme noa enne selle kasutamist kõikidel kordadel välja vasakpoolsest taskust, siis kuivõrd ta ründas kannatanut parema käega, on loogiline, et pärast rünnaku lõppu pani ta noa just jope paremasse taskusse, mistõttu jättis verine nuga jäljed ka tema jopetasku sisemusele.
  3. K. K. suhtes läbi viidud kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena (I kd tl 74-77) leidis ekspert, et K. K.l oli 09.11.2023 rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav rindkere eespinnal paremal koos parema kopsu vigastuse ja parempoolse õhkrinnaga, mis vajas dreneerimist. Samuti oli kannatanul torke-lõikehaav parema õlaliigese eespinnal ning kaks lõikehaava vasakul labakäel pöidla piirkonnas. Eksperdi hinnangul on tegemist teravale vägivallale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud 09.11.2023 löökidest teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Torke-lõikehaavad rindkere eespinnal paremal ja parema õlaliigese eespinnal on tekitatud löökidest suunaga eest taha ning lõikehaavad vasaku labakäe pöidla piirkonnas võisid olla saadud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Seega on omavahel kooskõlas eksperdi järeldused ning videosalvestiselt nähtuv, mille kohaselt Kalju Nõmme lõi kannatanut just kannatanu vaates eest tahapoole suunas kahel korral ehk rindkere paremale poole ja parema õlaliigese poole ning seejärel kaks noahaava kannatanu vasakule labakäele tekkisid olukorras, kus kannatanu tõstis käed enese kaitseks ning lükkas Kalju Nõmme nuga hoidvat kätt endast eemale. Ekspertiisi kohaselt oli rinnaõõnde ulatunud torkelõikehaav paremal pool rindkere eespinnal koos kopsu vigastuse ja õhkrinnaga eluohtlik tervisekahjustus, mille paranemine võtab 4-6 nädalat. Vabariigi Valitsuse 13.08.
  4. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 7 lg 2 p 9 kohaselt on rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta, eluohtlik tervisekahjustus. Siinkohal märgib kohus, et ka Riigikohus on lugenud rinnaõõnde ulatuvat torke-lõikehaava eluohtlikuks vigastuseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.06.
  5. a otsus nr 3-1-146-11, p-d 7 ja 8). Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada, et meditsiinilise abita jäämisel (sh rinnaõõne dreneerimata jätmisel) oleks saabunud kannatanu surm, sest selline vigastus põhjustab ägedat hingamispuudulikkust. Teiste vigastuste paranemine kestab vähem kui 4 nädalat. 8
(26)1-24-527
  1. Kannatanu 13.11.2023 antud ütluste kohaselt (I kd tl 45-46) käis ta 09.11.2023 õhtul kasiinos ja pärast seda xxx tänava Grossi poe juures. Oli kasiinos juba tarvitanud õlut ning poe juurde minnes seega keskmises joobes. Mäletab, et jõudis poe juurde, aga mida ta seal täpselt tegi või kellega koos oli, ei mäleta. Ilmselt tarvitas veel midagi alkohoolset. Mäletab, et tajus noaga torkimise hetke, kui kes, miks ja kuidas täpselt seda tegi, ei mäleta. Järgmine mälupilt on juba kiirabiautost. Mäletab, et eelmisel päeval, s.t 08.11.2023 oli ka sealsamas poe ees alkoholi tarvitanud ja siis oli seltskonnas ka üks tüsedam vanemas eas meesterahvas, kes rääkis eesti keeles ja keda ta polnud varem näinud. Mingeid tülisid või konflikte tol õhtul ei olnud. Kannatanu sõnul sai ta noalöökide tagajärjel rindkerre ja vasaku käe peopessa kokku neli haava. Seda, et kannatanu oli 09.11.2023 alkoholi tarvitanud, kinnitab lisaks ülal kirjeldatud videosalvestistele ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt, mille kohaselt tuvastati tema veres 3,98 g/l etanooli (I kd tl 77). Sellist alkoholisisalduse määra arvestades on ka eluliselt usutav, miks kannatanu juhtunust suurt ei mäleta. Sealjuures on ka kannatanu enda ülekuulamisel öelnud, et kui tal on seda ka varem juhtunud, et kui ta on liigselt alkoholi tarvitanud, siis pärast kõike enam ei mäleta (I kd tl 45-46).
  2. 10.11.2023 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus (I kd tl 8-38) on võetud puuteproovid xxx ja x majade vahel maas olnud veresarnase aine määrdumise tilgast (pakend nr 2), Endla 53 asuva Jahi Smoke baari ees olnud veresarnase aine määrdumise tilkadest (pakendid nr 3 ja 4), Grossi kaupluse hoone Endla tänava poolse nurga aknalaua välisplekilt (videosalvestiselt on näha, et seal tegi kannatanu kella 21.21 ajal käega pühkiva liigutuse – vt I kd tl 200) veresarnase aine määrdumisest (pakend nr 5), Kannikese tänaval Endla 66 maja aia juures kõnniteel olnud veresarnase aine määrdumise tilgast (pakend nr 6) ning Kannikese 11 maja ees parkiva sõiduauto kõrval kõnniteel olnud veresarnase aine määrdumise tilgast (pakend nr 7). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti veresarnase aine määrdumisi Endla 53 ja 55 majade vaheliselt alalt, Endla 53 baari- ja kauplusehoone eest ning Kannikese tänavalt. Seega kohtadest, kus videosalvestuste vaatlusprotokolli kohaselt oli kannatanu K. K. liikunud pärast noaga rünnakut ning kuhu lõpuks kõrvaline isik, kes kannatanu veritsemist märkas, kannatanule kiirabi kutsus. Ühtlasi kinnitab baari eest, Endla 66 maja juurest ning Kannikese 11 maja eest võetud verekahtlase aine määrdumisest võetud puuteproovide osas läbi viidud DNA-ekspertiis, et tegemist oli tõepoolest K. K. verejälgedega (vt I kd tl 113, 115-116).
  3. Kalju Nõmme on 12.12.
  4. a ülekuulamisel andnud ütlusi (I kd tl 97), mille kohaselt siis, kui tema Grossi poe juurde läks, oli seal ainult tema tuttav Väino, kellega nad jõid Väino Vana-Tallinnat. Väino oli juba täis, mistõttu ta kaua poe juures ei olnud. Mingi hetk ilmusid sinna veel kaks meesterahvast, kellega süüdistatav samuti koos Vana-Tallinnat jõi. Neil oli juttu ka poliitikast. Mingi hetk läks üks nendest ära ja nad jäid kannatanuga kahekesi. Jutu sees ütles süüdistatav, et ta toetab ukrainlasi ja iisraellasi, mille peale kannatanu ütles, et ta on fašist. Süüdistatav tundis, et kannatanu tahab teda rünnata ja talle peksa anda, sest kannatanu tuli tema poole. Kuna süüdistatav nägi enda sõnul, et ta ei saaks füüsiliselt kannatanust jagu, sest ta on poole noorem, siis ründe ennetamiseks võttis parema käega jope parempoolsest küljetaskust noa ja virutas sellega kannatanule kas kaks või kolm korda rinna piirkonda. Nägi, et kannatanu sai valu kätte ja hädaoht oli kõrvaldatud. Noaga löömine toimus poe ja bussipeatuse vahel. Kohe pärast löömist läks süüdistatav poe juurest ära. Kohus peab eeltoodud süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseteks, kuivõrd need on vastuolus eelkõige videosalvestistelt nähtuga. Alustuseks juba selles osas, et tegelikkuses kui Kalju Nõmme poe juurde jõudis, olid seal juba J. V. ja R. T.. Siis liitus nendega kannatanu K. K.. Kui J. V. ja R. T. lahkusid, olid nad kannatanuga kahekesi, kuni saabus M. P.. Noaga löömine toimus vahetult pärast M. P.i lahkumist. Samuti nähtus videosalvestiselt, et enne rünnet mitmel korral võttis Kalju Nõmme noa just jope vasakpoolsest taskust, mitte parempoolsest, nagu ta ütlustes väidab. Ühtlasi lükkab videosalvestis ümber süüdistatava ütlused selles osas nagu oleks noaga löömine toimunud poest eemal. Videosalvestise kohaselt toimus see poe seinast eenduva ääre peal istudes. Kalju Nõmme ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka tema väide, et ta oma nuga sel päeval kellelegi teisele ei 9
(26)1-24-527 näidanud (II kd tl 98). Nimelt nähtub videosalvestiselt, et sellesama Grossi poe ees võttis ta oma taskust välja ning näitas avalikult oma nuga enne kannatanu ründamist kokku kolmel korral.
  1. Eeltoodut kokku võttes on seega tõendamist leidnud, et 09.11.2023 kell 21.13 lõi Kalju Nõmme kannatanu K. K. noaga kahel korral rindkere piirkonda. Kui kannatanu alustas enesekaitsega, siis edasiste rünnete tõrjumise ja süüdistatavast eemale saamise käigus tekkisid kannatanu vasakule labakäele veel kaks noahaava. Üks kannatanule rindkerre löödud noalöök (videosalvestiselt nähtuvat arvestades tõenäoliselt just esimene jõulisem löök) põhjustas eksperdi arvamuse kohaselt eluohtliku tervisekahjustuse, kuivõrd nuga tungis kannatanu rinnaõõnde, vigastas kopsu ja tekitas õhkrinna, mis vajas dreneerimist. Seega on Kalju Nõmme tegu (noalöök rindkerre) põhjustanud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Süüdistatava tegu ning kannatanul tekkinud raske tervisekahjustus on omavahel ilmselgelt põhjuslikus seoses. Samuti on kannatanul tekkinud tervisekahjustused põhjustatud justnimelt ja ainult süüdistatava tegevuse tulemusena, mistõttu on saabunud raske tagajärg ka normatiivselt omistatav süüdistatavale. Seega on Kalju Nõmme poolt 09.11.2023 toimepandu (täpsemalt üks noalöök kannatanule paremale rindkerre, millega põhjustati rinnaõõnde ulatuv noahaav koos kopsu vigastuse ning õhkrinnaga) täitnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis
  2. Esmalt leiab kohus, et Kalju Nõmme tegutses noaga löömisel kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
  3. Objektiivse süüteokoosseisu analüüsi juures on kohus videosalvestiselt nähtuvale tuginedes tuvastanud, et Kalju Nõmme võttis kell 21:13:21 vasakult poolt taskust välja noa, avas selle mõlema käega, võttis noa paremasse kätte ning kell 21:13:25 lõi jõuliselt K. K.d viimase rindkere paremale poole ühe korra, sealjuures nuga surudes ja hetkeks kannatanus hoides ning seejärel välja võttes ja kohe uuesti teist korda lüües, kuid esimese löögiga võrreldes juba vähem jõuliselt. Seejärel kell 21:13:28 tõstis K. K. käed enesekaitseks, surus Kalju Nõmme parema käe, milles oli nuga, tagasi ning tõusis ise samal ajal ääre pealt püsti ja eemaldus kiirel sammul Kalju Nõmmest Endla tänava ülekäiguraja suunas. Sealjuures kasutas Kalju Nõmme ära seda, et vahetult enne noa väljavõtmist ja kannatanu löömist oli K. K. veel distantsilt suhelnud M. P.ga, mistõttu ei pööranud ta tähelepanu sellele, mida Kalju Nõmme samal ajal teeb. Kuigi noa väljavõtmine ja esimene löök toimuvad kõik 4 sekundi jooksul, siis pole videosalvestuselt näha, et süüdistatav kiirustaks noa väljavõtmisega, vaid ta üsna rahulikult voldib oma libliknoa mõlema käega lahti, siis võtab selle paremasse kätte ja seejärel kohe teeb jõulise löögi kannatanusse. Eelkirjeldatud käitumist arvestades on ilmne, et Kalju Nõmme seadis eesmärgiks kannatanu noaga löömise ning vastavalt sellele ka tegutses. Arvestades videosalvestuselt nähtuvat esimest jõulist löögiliigutust, noa surumist ja hetkeks kannatanus hoidmist, oli noalöögi eesmärgiks ilmselgelt kannatanule tervisekahjustuse tekitamine, mitte pelgalt valu põhjustamine. Kohtu hinnangul on nuga selline vahend, millega pihta saamisel ei teki ainult valu, vaid eelkõige just tervisekahjustus noateraga sisse lõikamise tulemusena. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Kalju Nõmme tegutses kannatanut noaga lüües kavatsetult, seades eesmärgiks tekitada K. K.le tervisekahjustus(ed).
  4. Kuid põhjustatud tagajärje osas ehk K. K.le just eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osas (noalöögiga rindkere paremale poole, millega tekitati rinnaõõnde ulatuv noahaav koos kopsu vigastuse ja õhkrinnaga) tegutses Kalju Nõmme siiski kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 10
(26)1-24-527
  1. Kalju Nõmme on enda ülekuulamisel avaldanud, et ta oli pärast noa ostmist ning enne kannatanu ründamist mõõtnud noatera pikkust ning teadis, et see on 8 cm (II kd tl 96). Enda sõnul süüdistatav K. K.d rünnates veel vaatas, et kuna kannatanul on jope seljas, siis ei tohiks nuga sügavale minna (II kd tl 97). Videosalvestiselt on näha, et kannatanu K. K. on kõhna kehaehitusega. Ühtlasi tuleb siinkohal arvestada sellega, et Kalju Nõmme ja K. K. istusid ründe ajal teineteise kõrval ehk lähestikku. 05.12.2023 on vaadeldud kannatanul 09.11.2023 seljas olnud jopet (I kd tl 85-108). Sellest asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist oli õhukese jopega (vt nt fotosid nr 3, 5-7, 9-12 – I kd tl 90-94). Arvestades, et noatera üldpikkus oli 8,7 cm (II kd tl 48, 58-59), süüdistatav teadis, et nuga on vähemalt 8 cm pikk ning eluohtlikuks tervisekahjustuseks peetav noahaav oli umbes 5 cm sügav (I kd tl 56), ulatudes rinnaõõnde, siis ilmselgelt õhukest jopet kandev kõhna kehaehitusega meesterahva jõulisel noaga löömisel lähidistantsilt pidas Kalju Nõmme tegelikkuses võimalikuks ja ka möönis, et noatera võib ulatuda kannatanu rinnaõõnde ja seega tekitada eluohtliku tervisekahjustuse. See, kas süüdistatav pidas ka võimalikuks kannatanu südame tabamist (vt II kd tl 96) või mitte, pole antud juhul oluline, sest eluohtlik on ainuüksi selline tervisekahjustus, mis ulatub rinnaõõnde. Ehk eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ei eelda lisaks veel ka mõne siseorgani kahjustamist. Kuigi antud juhul tabas Kalju Nõmme noaga ka kannatanu kopsu. Süüdistatava väide, et ta arvas, et nuga ei tohiks minna sügavale, on vaid eneseõigustus, lootuses vähendada enda süüd ja vastutust toimepandu eest. Soovi tekitada kannatanule tõsiseid kehavigastusi kinnitab ka asjaolu, et Kalju Nõmme lõi kannatanut mitte ainult ühe korra, vaid kaks korda järjest ning edasised löögid suutis kannatanu juba süüdistatava eemale tõrjumise ning enda eemaldumisega ära hoida (kuigi ka selle käigus sai kannatanu kergemaid vigastusi enda vasakule labakäele).
  2. Seega eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Kalju Nõmme tegutses kannatanut noaga lüües kavatsetult, kuid eluohtliku kehavigastuse põhjustas kaudse tahtlusega, mistõttu on Kalju Nõmme täitnud ka KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivse koosseisu ning tema toimepandud tegu (s.t noaga kannatanule paremale rindkerre löömine, millega põhjustati rinnaõõnde ulatuv noahaav koos kopsu vigastuse ja õhkrinnaga) vastab KarS § 118 lg 1 p-s 1 kirjeldatud süüteokoosseisule. Õigusvastasus
  3. KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
  4. Prokuröri ja kaitsja vahel pole vaidlust selles, et Kalju Nõmme on täitnud temale süüdistuses ette heidetud ning KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Vaidlusküsimuseks on see, kas süüdistatava tegevus oli õigustatud hädakaitsega või mitte (II kd tl 179 pöördel, 181-182).
  5. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
  6. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.11.
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-71-14, p 8.) Seega analüüsib kohus esmalt, kas esines hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu.
  8. Süüdistatava Kalju Nõmme ütluste kohaselt (II kd tl 97) ütles ta kannatanule, et toetab ukrainlasi ja iisraellasi, mille peale kannatanu ütles, et ta on fašist. Süüdistatav tundis, et kannatanu tahab teda rünnata ja talle peksa anda, sest kannatanu tuli tema poole. Kuna 11
(26)1-24-527 süüdistatav nägi enda sõnul, et ta ei saaks füüsiliselt kannatanust jagu, sest ta on poole noorem, siis ründe ennetamiseks võttis parema käega jope parempoolsest küljetaskust noa ja virutas sellega kannatanule kas kaks või kolm korda rinna piirkonda. Nägi, et kannatanu sai valu kätte ja hädaoht oli kõrvaldatud. Eelnevalt on kohus käesoleva otsuse p-s 19 juba põhjendanud, miks süüdistatava antud ütlused pole usaldusväärsed. Täiendavalt toob kohus siinkohal esile käesoleva otsuse p-s 9 kirjeldatud videosalvestuselt nähtuva. Nimelt kell 21:13:20 on M. P. kannatanust ja süüdistatavast eemaldunud ning jõudnud poe sissekäigu ette ning suunab pilgu Endla tänava ülekäiguraja poole (I kd tl 179). Selle ajani olid nad K. K.ga eemalt veel omavahel suhtluses. Vahetult pärast seda kell 21:13:21 ehk sekund hiljem võtab Kalju Nõmme vasakult poolt taskust välja noa, avab selle mõlema käega, võtab noa paremasse kätte ning kohe lööb jõuliselt K. K.d kell 21:13:25 viimase rindkere paremale poole ühe korra, surub ja hetkeks hoiab, siis võtab välja ning lööb kohe ka teist korda, kuid mitte enam nii jõuliselt (I kd tl 179182). Seega kasutas Kalju Nõmme ära hetke, mil K. K. oli veel distantsilt suhtluses M. P.iga ega pööranud tähelepanu sellele, mida samal ajal Kalju Nõmme teeb. Sealjuures ei nähtu videosalvestuselt süüdistatava väidetavat „kannatanu tema poole tulemist“. Vastupidi, kannatanu istus vahetult enne süüdistatava poolt noa väljavõtmist ja löömist rahulikult ja isegi liikumatult kauplusehoone seinast eenduva ääre peal Kalju Nõmme vasakul käel. M. P.iga suhtluse lõpus kell 21:13:18 näitas kannatanu korraks veel parema käe näpuga Endla tänava suunas, kuid kell 21:13:20 oli ta käe pannud tagasi põlvele ning istus liikumatult. Nagu eelnevalt esile toodud, siis sekund hiljem hakkas süüdistatav enda taskust nuga välja võtma. Ühtlasi, kohus, olles läbi vaadanud videosalvestised sündmuskohast alates kella 19.56-st, on kogu vaadeldud perioodil salvestistelt nähtuv erinevate isikute vaheline suhtlus olnud rahulik ja sõbralik, pole näha kellegi ärritumist või agressiivsust. Sealjuures ka suhtlemisel kasutatud žestikuleerimine ei viita ühelegi konfliktile vmt kellegi vahel.
  1. Seda, et kannatanu K. K. ei rünnanud süüdistatavat Kalju Nõmmet ning nende vahel polnud isegi mingit sõnalist konflikti näha ega kuulda, millest võiks eeldada, et sellele võib järgneda rünne, kinnitavad kaudselt ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Nimelt on tunnistaja M.P.16.11.2023 andnud ütlusi (I kd tl 135), mille kohaselt viimati kui ta xxx asuva Grossi poe juures K.t nägi, oli seal kokku 3-5 inimest, kellega koos tunnistaja jõi Grossi poest ise ostetud viina. Tunnistaja ei mäleta antud õhtust suuremat midagi. Ei mäleta, millest räägiti. Tema teada mingeid konflikte seal ei olnud. Tunnistaja R. T. sõnul (I kd tl 141) teab ta K.t umbes 7 aastat. Iseloomult on K. rahulik, kõige rahulikum üldse nendest inimestest, keda tunnistaja on Endla tänava Grossi kaupluse juures näinud. Kuid kui K. joob, siis võib ta muutuda sõnaliselt konfliktseks, kuid mitte füüsiliselt. Siinkohal toonitab kohus veelkord, et videosalvestiselt nähtuv isikute kehakeel ei näita isegi mitte ühegi sõnalise konflikti esinemist. 10.11.2023 kella 01.18-01.31 ajal on politseiametnikud haiglas vestelnud kannatanu K. K.ga. See vestlus on salvestatud politseiniku rinnakaameraga, millise salvestuse kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Nimetatud protokollist nähtuvalt mainib K. K. korduvalt, et teda löönud vanamehel ei olnud mingit põhjust/ettekäänet teda lüüa, lihtsalt lõi noaga tühja koha pealt, tema ei provotseerinud (I kd tl 209-210, 213, 215).
  2. Seega kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, v.a süüdistatava Kalju Nõmme ebausaldusväärsed ütlused, kinnitavad, et mingit kannatanupoolset rünnet süüdistatava vastu ei sõnas ega teos ei esinenud. Ehk ei esinenud hädakaitseseisundit, s.o vahetut või vahetult eesseisevat õigusvastast rünnet süüdistatava õigushüve vastu. M. P.i lahkumisele vahetult eelnevalt kannatanu poolt viinapudeli enda jope põue panemine ning pärast noalööke süüdistatava poolt kannatanule järgnemine, mis lõppes sellega, et viinapudel oli lahkudes just süüdistatava käes, viitab pigem sellele, et süüdistatav arvas, et just temal on sellele viinapudelile (mille oli ostnud M. P., kes videosalvestuselt nähtuvalt oli väga sõbralikes suhetes just K. K.ga) õigus ning selle „õiguse“ maksma panemiseks oli kohane ning süüdistatava arvates põhjendatud kasutada kannatanu suhtes terariista. Arvestades, et K. K. pani viinapudeli endale põue M. P.i nähes, kes ei reageerinud sellele kuidagi negatiivselt, siis ilmselgelt nõustus ta sellega, et tema 12
(26)1-24-527 ostetud viinapudel läheb kannatanule. Igal juhul ei saa õigusvastaseks ründeks pidada kellegi kolmanda ostetud viinapudeli endale võtmist (põue panemist), hoolimata sellest, kas süüdistatav soovis seda ise või mitte. Eeltoodu tähendab, et Kalju Nõmme KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu oli õigusvastane. Süü
  1. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui süüdistatav on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtul pole alust kahelda Kalju Nõmme süüdivuses. Ühtlasi on süüdistatav täisealine. Ühtegi süüd välistavat asjaolu praegusel juhul samuti ei esine. Kokkuvõte
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21.02.
  3. a otsuse nr 3-1-1-11-03 röövimise koosseisu osas selgitanud (p 7), et § 200 lg-s 1 esinev termin "vägivald" tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. 30.03.
  4. a otsuse nr 3-1-1-27-16 p-s 8 selgitanud varasemat praktikat, mille kohaselt: vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba toime pandud, kuid selle toime kestab veel edasi. KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu kvalifitseerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil ja soov võtta ära võõras asi tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul. Täiendavalt on nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, mis on kajastamist leidnud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes, mille kohaselt vägivalla ajaline seotus asja hõivamisega tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse (vt § 200, komm. 6, lk 655,
  5. a trükk). Lisaks märgib kohus, et ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine toimub tavaliselt suuliselt või kirjalikult, kuid on võimalik ka konkludentselt ehk teoga (vt ka Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 120, komm. 3.2.1, lk 481).
  6. Seega olukorras, kus enne rünnet oli viinapudel kannatanu valduses (põues), seejärel süüdistatav kasutab kannatanu vastu vägivalda, mistõttu kannatanu eemaldub süüdistatavast, kuid süüdistatav järgneb talle, kannatanu püüab endiselt süüdistatavast eemalduda (ehk kardab füüsilise ründe jätkumist) ning lõpptulemusena on algselt kannatanu valduses olnud viinapudel süüdistatava käes, oleks eeltoodud Riigikohtu praktikat silmas pidades alust süüdistatava tegu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 5 järgi röövimisena, mis on toime pandud teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamisega. Kuivõrd Kalju Nõmmele etteheidetud süüdistuses ei ole kajastatud viinapudeli äravõtmise faktilist asjaolu, ei saa kohus

§ 268lg 1 kohaselt antud juhul süüdistuse piiridest väljuda ning peab Kalju Nõmme süüdi mõistma vaid Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi ehk teisele inimesele (K. K.le) raske tervisekahjustuse tekitamises, mille eest on ette nähtud kergem sanktsioon (4-12 aastat vangistust) võrreldes KarS § 200 lg 2 p-ga 5 (3-15 aastat vangistust). Karistus ja tõkend 36. KarS § 56 lg 1 näeb ette, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema 13

(26)1-24-527 karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
  1. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada 4-12 aasta pikkuse vangistusega. Keskmine karistus oleks seega 8 aastat vangistust.
  2. Karistust kergendavate asjaolude esinemise osas nõustub kohus prokuröri ja kaitsjaga vaid selles, et Kalju Nõmme karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 7 alt 2 mõttes kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt (II kd tl 180, 182). Nimelt oli 09.11.2023 ehk teo toimepanemise ajal Kalju Nõmme 66-aastane (sündinud 29.11.1956).
  3. aastal on vanaduspensionieaks 64 aastat 9 kuud. Kuivõrd vanaduspensioniiga on viimastel aastatel järkjärgult tõusnud, siis
  4. aastal oli Kalju Nõmme kindlasti juba vanaduspensioniealine, mistõttu tuleb teda pidada kõrges eas isikuks KarS § 57 lg 1 p 7 alt 2 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.11.
  5. a otsus nr 3-1-1-93-12, p 9.2).
  6. Erinevalt kaitsjast ja prokurörist (II kd tl 180, 182) leiab kohus, et Kalju Nõmme puhul ei esine karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Seda kinnitab süüdistatava kohtuistungil avaldatu. Nimelt küsis kaitsja pärast tsiviilhagiga seonduvaid küsimusi süüdistatavalt, et kuidas ta sisetunne on, et kuidas ta ise tunneb. Selle peale vastas süüdistatav: „Kui inimene tunneb, et tal on halb olla, siis“ (I kd tl 177 pöördel). Edasi täpsustas kaitsja, et ta soovis teada saada, et kuidas süüdistatav end tunneb, et kas tal on halb olla seoses selle kuriteoga. Kalju Nõmme vastas: „Mul on muidugi, ma siiralt kahetsen seda. Nagu ma sealt pildi pealt ka vaatasin, et ma istusin seal nagu vaikselt ja rahulikult. Aga mu kõrval see kannatanu poiss oli aktiivne, käed liikusid kogu aeg“ (II kd tl 177 pöördel). Prokurör palus süüdistataval kirjeldada, et milles tema kahetsus väljendub. Kalju Nõmme vastas: „No see, et ei oleks pidanud noaga lööma inimest. Oleks pidanud sealt ära minema. Kõige parem, et ei oleks üldse pidanud sinna minema. Mu viga oli, et üldse sinna poe juurde läksin. See oli mu viga.“ (II kd tl 177 pöördel). Viimases sõnas lausus süüdistatav: „Ma tunnistan end süüdi muidugi, et ma noaga inimest lõin. Ma kahetsen seda väga. Palun andeks kannatanu käest. Paluks omale kergemat karistust, et ma saaksin endale tööd otsida, et saaksin kahjud kiiremini ära maksta.“ (II kd tl 182). Siinkohal peab kohus märkima, et kannatanu kohtuistungil ei osalenud (II kd tl 175). Eeltoodud küsimustest-vastustest nähtub, et Kalju Nõmme ei tunne tegelikkuses mingit kahetsust toimepandud teo osas ega selles, mida ta kannatanule põhjustas. Ta kahetseb vaid seda, mis tagajärjed on selle teo tõttu kaasnenud ja veel kaasnevad talle. Veelgi enam, Kalju Nõmme küll sõnas ütleb, et kahetseb, kuid kohe järgnes sellele süüdistus kannatanu aadressil ning viide sellele, et kannatanu käitumise tõttu lõi ta viimast noaga ehk tegutses hädakaitse seisundis. Viimases sõnas aga järgnes n-ö kahetsuse väljendusele kohe taotlus, et kohus mõistaks talle kergema karistuse.
  7. Samuti ei nõustu kohus prokuröri ja kaitsja seisukohaga nagu Kalju Nõmme oleks avaldanud valmisolekut hüvitada tsiviilhagi (II kd tl 180, 182), milline asjaolu võiks viidata puhtsüdamliku kahetsuse esinemisele. Kohtuistungil küsis kaitsja süüdistatavalt, mis ta arvab, kas ta peab kannatanule midagi tasuma. Kalju Nõmme vastas, et tal vahet ei ole (II kd tl 177). Kaitsja küsis seejärel, et kas süüdistatav on nõus sellega, et ta peab omalt poolt vähemalt materiaalselt selle kahju heastama. Selle peale vastas süüdistatav, et ta võib maksta ka, tal vahet ei ole (II kd tl 177 pöördel). Kohus küsis Kalju Nõmmelt, mis tema arvab, kas kohus peaks kannatanu esitatud mittevaralise kahju nõude hagi rahuldama ja kui kohus peaks rahuldama, siis millises summas võiks kannatanule kahju välja mõista. Sellele vastas Kalju Nõmme, et ta ei tea, jäägu see kohtu otsustada (II kd tl 177 pöördel). Kohus küsis veel, et kas süüdistatav on sellega nõus, et kohus mingi summa kannatanu kasuks välja mõistaks. Kalju Nõmme vastas, et ta ei ole selle vastu (II kd tl 177 pöördel). Eeltoodud seisukohtade väljendusest ei nähtu vähimalgi määral, et Kalju Nõmme oleks avaldanud valmisolekut kannatanule tekitatud kahju hüvitada. 14
(26)1-24-527
  1. Kohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et nii kohtueelses menetluses (II kd tl 97-98) kui ka kohtus (II kd tl 176) on Kalju Nõmme positsioon olnud, et ta tunnistab end süüdi osaliselt, sest ta tegutses hädakaitse seisundis. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud (vt käesoleva otsuse p-d 30-32), et tegelikkuses hädakaitseseisundit ei esinenud ning süüdistatav lõi rahulikult tema kõrval istunud kannatanut ilma ühegi arusaadava põhjuseta. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et Kalju Nõmme puhul ei esine KarS § 57 lg 1 p 3 alt mõttes puhtsüdamlikku kahetsust.
  2. Siinkohal märgib kohus, et KarS § 57 lg 1 p-s 2 nimetatud karistust kergendava asjaolu esinemine ehk kahju vabatahtlik hüvitamine eeldaks seda, et vähemalt mingis osas on süüdistatav kannatanule kahju juba hüvitanud. Kuivõrd kohtu hinnangul pole Kalju Nõmmel selleks isegi mitte valmisolekut, ei saa rääkida ka karistust kergendavast asjaolust nimetatud sätte mõttes.
  3. Samuti rõhutab kohus, et KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1 mõttes on karistust kergendavaks ajaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, mitte pelgalt süü tunnistamine, rääkimata süü osalisest tunnistamisest. Kalju Nõmme ütlustest nähtub selgelt, et ta jäi ootama, kas tuvastatakse, et tema pani antud teo toime ja kas talle tullakse järgi või mitte (II kd tl 98).
  4. Kuivõrd õigusvastasuse analüüsi juures leidis kohus, et Kalju Nõmme ei tegutsenud hädakaitseseisundis, siis pole mingit alust rääkida ka karistust kergendavast asjaolust KarS § 57 lg 1 p 8 mõttes ehk kuriteo toimepanemisest hädakaitse piiride ületamisel. Sarnaselt ei esine kohtu hinnangul ka karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 6 mõttes ehk kuriteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, sest kohtu tuvastatu kohaselt ei olnud süüdistatav tegelikkuses mingis hingelise erutuse, solvumise vms seisundis. Kõige ilmekamalt väljendab seda sündmuskoha videosalvestis, millelt on näha, kuidas Kalju Nõmme käitumine oli läbimõeldud, sobivalt ajastatud ning rünnak konkreetselt sihitud. Sealjuures ei nähtu videosalvestuselt mitte mingeid viiteid sellele, et vahetult enne noaga ründamist oleks süüdistatav (või kannatanu) olnud endast väljas vmt seisundis. Seega positsioon poliitika pinnalt tekkinud konflikti tõttu ründest on vaid pelk kaitsetaktika, lootuses saada kergem karistus.
  5. Kuigi Kalju Nõmme tekitas antud juhul kannatanule eluohtliku ehk raske tervisekahjustuse, mida saaks pidada raske tagajärje põhjustamiseks KarS § 58 p 8 mõttes, siis on antud asjaolu juba hõlmatud süüteokoosseisust (KarS § 118 lg 1 p 1), mistõttu KarS § 59 kohaselt ei või kohus karistuse kohaldamisel seda karistust raskendavat asjaolu antud juhul arvestada.
  6. Karistust raskendavatesse asjaoludesse puutuvalt märgib kohus veel, et kuigi kriminaalasja materjalid annavad aluse arvata, et Kalju Nõmme lõi kannatanut noaga selleks, et saada viimaselt kätte viinapudel, ei analüüsi kohus praegu, kas selles võib väljenduda karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv KarS § 58 p 1 alt 1 mõttes. Seda põhjusel, et juhul, kui viinapudeli võtmist oleks isikule ette heidetud süüdistuses, oleks süüdistatava tegu kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 5 alusel ning sellisel juhul oleks antud asjaolu olnud samuti hõlmatud juba süüteokoosseisust, mistõttu ei võiks seda karistuse kohaldamisel karistust raskendava asjaoluna arvestada KarS § 59 kohaselt (vt ka käesoleva otsuse p-d 34-35). Seetõttu ei pea kohus antud juhul kohaseks analüüsida, kas viinapudeli saamise motiivil kannatanu vastu kasutatud vägivalda saab pidada omakasu motiivil toime pandud kuriteoks. Seega karistust raskendavaid asjaolusid Kalju Nõmme puhul ei esine.
  7. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kõrval peab kohus arvestama ka muid isiku süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Esmalt arvestab kohus siinkohal teo toimepanemise subjektiivset külge. Nimelt lõi Kalju Nõmme kannatanut mitmel korral noaga kavatsetult ning eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas kaudse tahtlusega. Sealjuures võib isiku KarS § 118 lg 1 p 1 alusel süüdi tunnistada ja 4-12 aasta pikkuse vangistusega karistada ka juhul, kui tagajärg põhjustati ainuüksi ettevaatamatusest. Samas viitab pigem keskmisest väiksemale süüle asjaolu, 15
(26)1-24-527 et noalöögid toimusid lühikese ajavahemiku jooksul. Kannatanu oli mõnda aega pärast rünnet võimeline ka kõndima (kõrvaline isik kutsus abi umbes 20 minutit hiljem, kuivõrd nägi verist kannatanut tänaval). Samuti viibis kannatanu haiglaravil kokku 4 päeva ning väljakirjutamisel antud arsti soovitused ei hõlmanud täiendavat ravivajadust. Eksperdi hinnangul kulus tekitatud vigastustest paranemiseks 4-6 nädalat. Seega ei olnud tervisekahjustus püsiv ega väga pika kuluga. Teisalt ei tunginud loalöök mitte ainult kannatanu rinnaõõnde, vaid vigastas ka kopsu ja tekitas õhkrinna. Ühtlasi arvestab kohus sellega, et 4-12 aasta pikkune sanktsioon hõlmab endas ka oluliselt raskemaid tagajärgi võrreldes sellega, millised kaasnesid praegu kannatanu K. K.le – nt tervisehäire tekitamist, mis kestab vähemalt 4 kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime (KarS § 118 lg 1 p 2), elundi kaotus või selle lakkamine (KarS § 118 lg 1 p 6) või põhjustatakse ettevaatamatusest teise isiku surm (KarS § 118 lg 1 p 7). Kohus arvestab samas Kalju Nõmme süüd suurendavana seda, et ta lõi kannatanut täiesti ilma mõistliku põhjuseta (on alust arvata, et pelgalt viinapudeli enda valdusse saamiseks ja alkoholi tarvitamiseks). Ühtlasi ei tundnud süüdistatav vahetult pärast teo toimepanemist huvi selle vastu, kui tõsiselt on kannatanu viga saanud, kas ta vajab arstiabi või kas ta arstiabi ka saab, vaid lahkus koheselt sündmuskohalt. Kalju Nõmme pole ka hiljem tundnud kannatanu käekäigu vastu huvi.
  1. Lisaks ülaltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kalju Nõmmel ei ole küll kehtivaid kriminaalkaristusi (II kd tl 124-125), kuid Riigikohtu seisukoha kohaselt võib kohus isikule karistust mõistes eripreventsiooni juures arvestada ka arhiveeritud karistustega. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 02.11.
  2. a otsuse nr 4-22-4139/41 p-des 11-13 selgitanud järgmist: kohtupraktika järgi keelab karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Karistuse mõistmisel karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole samuti käsitatav karistusandmetele õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Karistatus ei too vältimatult kaasa raskema karistuse mõistmist ega välista näiteks mõne karistusliigi kohaldamist. Menetlejal tuleb igal üksikjuhul otsustada, kas üldse ja kui, siis mil määral varasemad - nii kehtivad kui ka arhiveeritud - karistusandmed uut karistust mõjutavad. KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (nt RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9). Teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest, aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule. Samas tuleb menetlejal karistust mõistes alati hinnata ka seda, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt ka viidatud määrus nr 1-15-1446/76, p 18). Ühtlasi jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 19.10.2018, 4-17-5471/19, p 26).
  3. Kalju Nõmme on Tartu Ringkonnakohtu 24.01.
  4. a otsusega asjas nr 1-05-629 süüdi tunnistatud KarS § 114 p 1 (praegu kehtiva KarS § 114 lg 1 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati selle teo eest 9 aasta pikkuse vangistusega (II kd tl 139-143). Ringkonnakohtu otsuse kohaselt mõisteti Kalju Nõmme süüdi teise isiku kirvega tapmises julmal viisil. Selles asjas tehtud maakohtu otsusest nähtub, et kohtu tuvastatu kohaselt oli Kalju 16
(26)1-24-527 Nõmme enne teo toimepanemist tarvitanud alkoholi (II kd tl 130). Kalju Nõmme vabanes selle karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 11.09.2012 (II kd tl 124).
  1. Politseis on registreeritud 27.07.2019, 10.05.2022 ja 01.06.2023 juhtumid, mille kohaselt oli Kalju Nõmme alkoholijoobes (II kd tl 146-147). Viimasel korral ehk 01.06.2023 ei allunud korraldustele ning lärmas ka erakorralise meditsiini osakonnas. Vahistamismääruses on lisaks eelnevatele kirjeldatud ka 03.11.2023 rongis toimunud juhtumit, kus alkoholijoobes ja agressiivne Kalju Nõmme mh näitas endal kaasas olnud libliknuga (II kd tl 116).
  2. Käesolevas kriminaalasjas on Kalju Nõmme tunnistatud süüdi samuti vägivallakuriteo toimepanemises, täpsemalt teise isiku mitmel korral noaga löömises. Sealjuures tõenäoliselt sellesama noaga, mida ta on vaid 6 päeva enne käesolevat juhtumit alkoholijoobes olekus demonstreerinud ka rongis. Seega käesoleva kriminaalasja ja varasema kriminaalkorras süüdimõistmise esemeks on mõlemal korral olnud vägivallakuritegu. Sealjuures on mõlemal juhul tegemist olnud esimese astme kuriteo toimepanemisega. Täiendavalt nähtub Kalju Nõmme enda ütlustest, et ta oli ka käesolevas asjas enne kannatanu ründamist eelnevalt (juba lõunast saati) tarvitanud alkoholi (II kd tl 96-97).
  3. Arvestades, et politsei on alkoholijoobe seisundis ja ka agressiivse Kalju Nõmmega kokku puutunud enne 09.11.2023 kannatanu K. K. ründamist viimase ca nelja aasta jooksul mitmeid kordi ning Kalju Nõmme, olles varasemalt kandnud 9-aastast vanglakaristust väga raske vägivallakuriteo toimepanemise eest, millele eelnevalt oli ta samuti alkoholi tarvitanud, on kohtu hinnangul just alkoholi tarvitamine see asjaolu, mille tõttu esineb Kalju Nõmme puhul uute (raskete) vägivallakuritegude toimepanemise oht. Nimelt on põhjust arvata, et alkoholi tarvitanuna muutub ta agressiivseks. Sealjuures nähtub tema eelnevast elukäigust, et alkoholi tarvitamisest pole pannud teda loobuma ei 9-aastane vangistuslik karistus ega ka sellele järgnenud 11 aastat vabaduses viibimist. Kohtuistungil kaitsja küsimustele alkoholi tarvitamisega seoses vastates väljendas Kalju Nõmme, et alkoholi ei tohiks ta üldse võtta, aga ta jõigi harva, kuid tema hinnangul alkoholist loobumisel on oluline vaid isiku enda tahe ning kõrvalise abi vajadust ta ei näe (II kd tl 177). Seega pole kohtul palju lootust, et Kalju Nõmme enda alkoholi tarvitamise harjumusi muutma asuks, hoolimata sellest, et just sellises seisundis võib ta tõenäoliselt panna toime mõne süüteo, sh raske esimese astme kuriteo nagu käesoleval juhul K. K. vastu. Ühtlasi näitab eeltoodu, et kuigi eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse järgselt on Kalju Nõmme viibinud vabaduses juba 11 aastat, polnud ka see piisavalt pikk aeg, et isik teeks enda elus selliseid korrektiive, mistõttu ta enam uusi raskeid vägivallakuritegusid toime ei paneks. Seega eripreventiivseid kaalutlusi arvestades tuleb Kalju Nõmmele mõista mõnevõrra pikem karistus võrreldes sellega, milline karistuse määr vastaks tema süü suurusele.
  4. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Kalju Nõmmet karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju.
  5. Seega arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning eripreventiivseid kaalutlusi, samuti seda, et Kalju Nõmme puhul esineb vaid üks karistust kergendav asjaolu, s.t tema kõrge vanus, mis karistuse kohaldamisel pole kohtu hinnangul olulise kaaluga, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, ei esine alust kaitsja taotletud KarS § 61 kohaldamiseks ehk karistuse mõistmiseks alla alammäära.
  6. Võttes arvesse eeltoodud Kalju Nõmme süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Kalju Nõmmele KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis jääb täpselt sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra vahele, karistades teda 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 238lg 2 alusel 17

(26)1-24-527 tuleb seda mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes Kalju Nõmmele seega vähendatud karistuseks 4 aastat vangistust.
  1. Siinkohal märgib kohus, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud, et KarS § 73 lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.
  2. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17). Sealjuures tuleb lühimenetluse korral lähtuda just süü suuruse ning üld- ja eripreventsioonile vastavast karistusest (ehk antud juhul Kalju Nõmmele mõistetud 6 aasta pikkusest karistusest), mitte sellest karistuse määrast, mis saadakse lühimenetluse tõttu

§ 238

lg 2 alusel põhikaristust 1/3 võrra vähendades (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.

  1. a otsus nr 3-1-1-83-12, p 10). Ühtlasi leiab kohus, et isegi kui antud juhul oleks kohus mõistnud Kalju Nõmmele kuni 5 aasta pikkuse vangistuse, poleks eripreventiivseid kaalutlusi arvestades olnud põhjendatud teda vabastada karistuse kandmisest tingimisi.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. Riigikohus on seoses nimetatud sättega selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.
  3. a otsus nr 3-1-1-29-17, p 14.)
  4. Kohtueelses menetluses on Kalju Nõmme kahtlustatavana kinni peetud 12.12.2023 (II kd tl 7-8). Seejärel on ta Harju Maakohtu 13.12.
  5. a määruse nr 1-23-7206 alusel vahistatud kaheks kuuks (II kd tl 113-119, 120-123) ehk kuni 12.02.
  6. Kriminaalasja arutav kohus jättis Kalju Nõmme suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine Harju Maakohtu 05.02.
  7. a kohtu alla andmise määrusega muutmata kuni kohtulahendini (II kd tl 169-171). Seega on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise ajani Kalju Nõmme eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 12.12.
  9. Arvestades, et kohus mõistis Kalju Nõmmele pikaaegse reaalse vangistuse, leiab kohus, et tema suhtes tuleb tõkendina kohaldada vahistamist kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni, millest alates viibiks ta edasiselt vangistuses juba süüdimõistva kohtuotsuse alusel karistust kandmas.
  10. Sealjuures näeb

§ 316

ette, et vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Ühegi sellise olukorraga praegu tegemist ei ole.

  1. Eeltoodu tõttu tuleb Kalju Nõmmele mõistetud 4 aasta pikkuse vangistusliku karistuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 12.12.
  2. Tsiviilhagi 62.

§ 306

lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mh küsimuse sellest, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

§ 310

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 63. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu K. K. esitanud 18.01.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 128 lg 5 ja § 134 lg-te 2 ja 5 alusel tsiviilhagi Kalju Nõmme vastu seoses 09.11.2023 Tallinnas Grossi kaupluse ees noaga löömise tõttu tekkinud 18

(26)1-24-527 mittevaralise kahjuga (II kd tl 162-163). Kannatanu taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 alusel hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel.
  1. Kohtumenetluses kaitsja tsiviilhagile vastu ei vaielnud, märkide, et Kalju Nõmme on avaldanud valmisolekut kahju heastada niivõrd, kuivõrd tal selleks vahendeid on (II kd tl 182).
  2. Süüdistatava Kalju Nõmme ja kannatanu K. K. vahel ei ole lepingulisi suhteid, mistõttu on tegemist lepinguvälise kahjunõude ehk deliktilise kahju hüvitamise nõude olukorraga.
  3. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
  4. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.
  5. a otsuse nr 3-2-1-19-11 p-s 12 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
  6. Käesolevas kriminaalasjas on kohus juba süüteokoosseisu analüüsi juures tuvastanud, et Kalju Nõmme lõi kannatanut K. K. mitmel korral noaga, mille tulemusena tekitas süüdistatav kannatanule kehavigastused – nii rasked kui kergemad. Nimelt eluohtliku tervisekahjustusena tekitas süüdistatav kannatanule rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava rindkere eespinnal rinnaku kõrval paremal koos parema kopsu vigastuse ja dreneerimist vajanud parempoolse õhkrinnaga. Lisaks tekitas süüdistatav kannatanule torke-lõikehaava parema õlaliigese eespinnale ning kaks lõikehaava vasaku labakäe pöidla piirkonda (I kd tl 70, 76-77). Seega on juba süüteokoosseisu analüüsi juures kohus leidnud, et on tõendatud Kalju Nõmme tegu (noaga mitmel korral kannatanu löömine), sellega kannatanule põhjustatud kahju (tervisekahjustus, täpsemalt kehavigastused) ning põhjuslik seos noalöökide ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuste vahel (VÕS § 127 lg 4) ehk täidetud on ka delikti üldkoosseisu objektiivne teokoosseis.
  7. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seega tuleb antud juhul eeldada, et kannatule tekitatud kahju oli õigusvastane. Sealjuures ei esine mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu (sh ka mitte Kalju Nõmme tegutsemist hädakaitseseisundis – VÕS § 1045 lg 2 p 3), mistõttu on Kalju Nõmme tekitanud kannatanu K. K.le kahju õigusvastaselt.
  8. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et juba süüteokooseisu analüüsi juures leidis kohus, et Kalju Nõmme lõi kannatanut noaga tahtlikult ning põhjustas raske tervisekahjustuse kaudse tahtlusega, ühtlasi on Kalju Nõmme süüvõimeline, siis on kõik delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ning Kalju Nõmme vastutab kannatanu K. K.le tekitatud kehavigastuste tekitamise eest.
  9. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
  10. Kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju, s.t füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea 19
(26)1-24-527 kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, s.t tema eeldatavat "valu suurust". Alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 5 järgi arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. (Vt Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
  1. – K. Sein, § 134, komm 4.2.1 ja 4.5.)
  2. Seega tuleneb eeltoodust, et antud juhul eeldatakse, et Kalju Nõmme rünnakuga põhjustatud tervisekahjustuste tõttu tekkis K. K.le mittevaraline kahju. Kannatanu on jätnud hüvitise õiglase suuruse TsMS § 366 alusel kohtu otsustada.
  3. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus esmalt tekitatud kehavigastuste raskusega. Nimelt nagu ülal juba märgitud, siis lõi Kalju Nõmme kannatanu vähemalt kahel korral noaga rindkerre. Samas arvestab kohus, et noalöökidega rünne kestis väga lühikest aega. Nendest löökidest üks põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, sest noalöögist põhjustatud torke-lõikehaav ulatus kannatanu rinnaõõnde ning sellega tekitati ka parema kopsu vigastus ja dreneerimist vajanud õhkrind. Kuigi sündmuskoha videosalvestiselt nähtub, et kannatanu kõndis vahetult pärast rünnet omal jalal, siis ei vähenda see kohtu hinnangul tekitatud tervisekahjustuse tõsidust. Nimelt on ka ekspert märkinud, et ei saa välistada, et meditsiinilise abita jäämisel (sh rinnaõõne dreneerimata jätmisel) oleks saabunud kannatanu surm, sest selline vigastus põhjustab ägedat hingamispuudulikkust (I kd tl 77). Sealjuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et Häirekeskusse helistas ja abi kutsus kõrvaline isik (I kd tl 5-6, 66). Kannatanu küll helistas Häirekeskusesse, aga ei kõnelenud (vt I kd tl 2). Teine noalöök põhjustas kannatanule torke-lõikehaava parema õlaliigese eespinnale ning kui kannatanu sai end kaitsma asuda, siis tekkisid järgnevate noalöökide tõrjumise tõttu kannatanule veel kaks lõikehaava vasaku labakäe pöidla piirkonda. Eksperdi sõnul kestab rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava paranemine umbes 4-6 nädalat, teiste vigastuste paranemine kestab vähem kui 4 nädalat (I kd tl 77). K. K. statsionaarsest epikriisist nähtuvalt viibis ta haiglaravil 09.11.2023-13.11.2023 ehk 4 päeva (I kd tl 55). Sealjuures esines tal haiglasse jõudes paremal rindkereseinas rinnalihaste vahel hematoom aktiivse arteriaalse verejooksuga (I kd tl 56-57). Ravidokumentide kohaselt on dreneerimise tõttu õhkrind lahenenud ning dreen eemaldati 11.11.2023 (I kd tl 60). Paremal aktiivse verejooksuga hematoom on konservatiivselt lahenenud ning 13.11.2023 on patsient lubatud koju heas üldseisundis (I kd tl 60). Ravisoovitustena on väljakirjutamisel märgitud, et vajadusel võtta valuraviks valuvaigistit ning probleemide korral (õhupuuduse tunne, tugev valu rinnus), tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (I kd tl 60). 13.11.2023 ülekuulamisel ehk 4 päeva pärast juhtunut ja eelduslikult vahetult pärast haiglast välja kirjutamist on kannatanu politseis ülekuulamisel märkinud, et tal on praegugi tervis kehv ja kõige paremini ta end ei tunne (I kd tl 46). Tunnistaja R. T. sõnul (I kd tl 142) nägi ta kannatanut umbes nädalkaks pärast sündmust ja siis oli kannatanul käsi veel sidemes. Ühtlasi oli kannatanu tunnistajale maininud, et tal on ka keha piirkonnas haavad.
  4. 18.01.2024 esitatud tsiviilhagis on kannatanu märkinud (II kd tl 162), et tema parema käe liikumine on raskendatud, jõudlus käes ei ole enam sama ja kätt on raske üles suunas liigutada. Seetõttu on raskendatud ka elatise teenimine ning ebamugavustunne on pidev. Lisaks on hagis märgitu kohaselt kannatanul tekkinud pärast tema vastu toime pandud kuritegu ka 20
(26)1-24-527 unehäired, mis esinevad episoodiliselt, pigem nädalavahetusel. Selleks, et enne magama heitmist rahuneda, on hakanud tarvitama palderjani tablette. Kõik eelkirjeldatu väljendab seda, et kannatanu soovib, et hüvitise suuruse määramisel arvestaks kohus ka nende asjaoludega ehk muude negatiivsete mittevaraliste tagajärgedega, mis tekkisid talle põhjustatud kehavigastuste tõttu. Selliste täiendavate asjaolude esinemist peab kannatanu aga tõendama. Kriminaalasja materjalides ühtegi tõendit, mis hagis kirjeldatut tõendaks, ei ole. Sealjuures on tõendiks küll kannatanu ütlused, kuid hagiavaldus ei sisalda ega saagi sisaldada kannatanu ütlusi. Hagis esitatud põhjendused ei saa asendada tõendeid, vaid just tõendid peavad kinnitama hagis esitatud väiteid. Kannatanu ütlused saadakse ülekuulamise käigus. Kriminaalmenetluses on kannatanu K. K. üle kuulatud vaid 13.11.2023 ehk mõned päevad pärast sündmust. Sellel ülekuulamisel mainib kannatanu vaid seda, et ta tervis on veel kehv ja kõige paremini ta end ei tunne (I kd tl 46), mis on ka mõistetav, kuivõrd juhtunust oli selleks hetkeks möödas vaid 4 päeva, kuid eksperdi sõnul võtab täielik paranemine aega 4-6 nädalat. Vahetult enne hagi esitamist kannatanut uuesti üle kuulatud ei ole. Samuti pole kannatanu kasutanud võimalust esitada kriminaalasja materjalide juurde muid tõendeid (

§ 38lg 1 p 4, § 224 lg 2, § 225 lg 1).

Seega on antud juhul täielikult tõendamata tekitatud tervisekahjustuste edasine mõju kannatanu elukvaliteedile, mistõttu tuleb lähtuda eksperdi arvamusest, mille kohaselt võtab taolistest vigastustest paranemine 4-6 nädalat. Seega tuleb eeldada, et kannatanu on 4-6 nädala jooksul täielikult tervenenud ning mingeid püsivaid kahjustusi või muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi talle ei kaasnenud.

  1. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus ka kahju tekitaja ehk Kalju Nõmme käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse (K. K.) pärast rikkumist. Nimelt nähtus sündmuskoha videosalvestiselt, et pärast seda kui Kalju Nõmme oli noaga mitmel korral K. K. löönud, seejärel temast eemaldunud K. K.le järgnenud ja temalt viinapudeli ära võtnud, läks ta sündmuskohalt minema, tundmata vähimatki huvi kannatanu vastu. Kohtuistungil viimases sõnas palus Kalju Nõmme kannatanult andeks (II kd tl 182). Samas kannatanu kohtuistungist osa ei võtnudki (II kd tl 175). Kohtu hinnangul oli andeks palumise lause öeldud süüdistatava poolt vaid selleks, et kohus mõistaks talle väiksema karistuse. Kui kohus küsis Kalju Nõmmelt, mida ta arvab tema vastu esitatud tsiviilhagist, et kas kohus peaks selle rahuldama ning kui jah, siis millises summas, vastas süüdistatav, et jäägu see kohtu otsustada (II kd tl 177 pöördel). Kohtu küsimuse peale, et kas ta oleks nõus sellega, kui kohus mingi summa kannatanu kasuks välja mõistaks, vastas Kalju Nõmme, et ta ei ole selle vastu (II kd tl 177 pöördel). Kui kaitsja küsis süüdistatavalt, et mis ta arvab, kas ta peaks kannatanule midagi tasuma, vastas süüdistatav, et tal vahet ei ole (II kd tl 177). Kaitsja küsis veel, et kas Kalju Nõmme on nõus sellega, et ta peab omalt poolt ikkagi materiaalselt kahju heastama, vastas süüdistatav, et ta võib maksta ka, vahet ei ole (II kd tl 177 pöördel). Eeltoodust nähtub, et isegi kohtumenetluses pole süüdistatav tundnud, et ta on kannatanule liiga teinud ja peaks seetõttu talle hüvitisena midagi tasuma. Sealjuures pole süüdistatav näidanud mitte mingisugust huvi üles selle vastu, et teada saada, kas kannatanu praeguseks on paranenud.
  2. Suhtumise osas arvestab kohus ka asjaoluga, et kohtueelsest menetlusest alates ning ka kohtumenetluses on süüdistatav õigustanud enda käitumist hädakaitsega ehk sellega, et kannatanu sisuliselt enda väljaütlemisega põhjustas selle, et süüdistatav teda noaga mitmel korral lõi. Samas on kohus ülal õigusvastasuse analüüsi juures (vt käesoleva otsuse p-d 30-32) tuvastanud, et mitte mingisugust hädakaitseseisundit süüdistataval ei olnud, vaid ta lihtsalt ilma ühegi kannatanupoolse põhjuseta lõi teda mitmel korral noaga. Vahetult enne rünnet istus kannatanu rahulikult süüdistatava kõrval. Seega on süüdistatav eitanud enda vastutuse ulatust. Sealjuures videosalvestuselt nähtuv annab alust arvata, et noaga löömine oli vajalik ainult selleks, et saada kannatanu poolt vahetult enne rünnet põue pandud viinapudel enda valdusse. Seega sedavõrd tühise asja (ühe viinapudeli) ning enda alkoholi tarvitamise vajaduse rahuldamiseks põhjustas ta tahtlikult kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. 21

(26)1-24-527
  1. Poolte majanduslikku olukorda hinnates võtab kohus arvesse, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks enne vahistamist oli vanaduspension, mida vangistusliku karistuse kandmise ajal talle ei maksta (vt ka käesoleva otsuse p 89). Sealjuures pole süüdistataval kohustust ka vanglas olles töötada.
  2. aastal sai Kalju Nõmme tulu kokku 3244 eurot ehk keskmiselt 270 eurot kuus (II kd tl 151). Kuivõrd Kalju Nõmme elas enne vahistamist sotsiaalkorteris (II kd tl 177 pöördel), siis saab sellest järeldada, et mingit väärtuslikku vara, mille arvelt kohustusi täita, tal pole. Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei tööta (I kd tl 44), mistõttu puudub tal püsiv sissetulek. Seega poolte majanduslikku olukorda arvestades ei tohiks hüvitise summa olla väga suur.
  3. Kohtupraktikas on raske tervisekahjustuse tekitamise eest väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitised olnud väga erinevates suurustes (vt Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna koostatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
  4. aastal“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf). Näiteks on kohtuasjades nr 1-19-1399 ja 1-18-8374 välja mõistetud hüvitised vastavalt 3000 ja 2000 eurot olukorras, kus kannatanud on kaotanud ühest silmast püsivalt nägemise (vt analüüsi lk 32). Kohtuasjas nr 1-19-2078 on välja mõistetud mittevaralise kahjuna 2000 eurot olukorras, kus mitu isikut peksid kannatanut ja põhjustasid talle hulgaliselt luumurde koos osalise õhkrinnaga, põrutushaavu ja nahaaluseid verevalumeid, kuid kannatanu ei kaotanud jäset või muud kehaosa, organid töötavad ning tajutavaid muutusi tema välimuses ei ole (vt analüüsi lk 33). Kohtuasjas nr 1-19-6001 lõi süüdistatav kannatanut noaga, tekitades kannatanule lülisamba kanalisse ulatuva torke-lõikehaava paremal pool seljas koos lülisamba rinnalüli vigastusega. Kannatanu ei saanud pool aastat töötada, edasiselt ainult ühe käega, töövõime ei ole taastunud. Selles kohtuasjas on kohus mõistnud kannatanule mittevaralise kahju hüvitiseks 300 eurot (vt analüüsi lk 33). Olukorras, kus süüdistatav on peksmise tõttu tekitanud kannatanule sellised vigastused, mille tõttu peab ta viibima elu lõpuni hoolekandeasutuses, on kohus asjas nr 1-19-7728 välja mõistnud kahjuhüvitisena 3000 eurot (vt analüüsi lk 34). Kuivõrd nimetatud kohtupraktika kajastab 2018-
  5. aastatel välja mõistetud hüvitiste suurusi, siis arvestab kohus siinkohal veel asjaoluga, et Eesti Statistikaameti kohaselt oli
  6. aastal keskmine brutokuupalk 1832 eurot, mis tähendaks netopalgana ca 1450 eurot. Kannatanu tervenemine võttis eelduslikult 4-6 nädalat ehk umbes kuu.
  7. Eeltoodud hüvitise suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates ning arvestades kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste suurusi, leiab kohus, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-te 2 ja 5 ning § 1050 lg 1 alusel tuleb kannatanu K. K. tsiviilhagi rahuldada ja mõista Kalju Nõmmelt K. K. kasuks mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda K. K. arveldusarvele nr EEXXX AS-is LHV Pank. Menetluskulud 81.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud

§-s 175. 82.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kokku kolm ekspertiisi. 83. Esiteks 30.11.2023 kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 155 eurot kannatanu K. K. terviseseisundi ja tervisekahjustuse kindlakstegemiseks (I kd tl 78). Kohtu hinnangul oli antud ekspertiis vajalik selleks, et tuvastada, milliseid tervisekahjustusi oli kannatanule tekitatud ning seejärel hinnata, kas neid tervisekahjustusi tuleb pidada rasketeks või mitte, millest sõltus teole antav õiguslik hinnang (s.t kuriteo kvalifikatsioon). Ühtlasi oli ekspertiisimääruse kohaselt üheks ekspertiisi teostamise eesmärgiks selgitada välja, kas ja kui, siis millises koguses oli kannatanu tarvitanud alkoholi ja/või narkootilisi aineid (I kd tl 71). 22

(26)1-24-527
  1. Teiseks on 03.01.2024 valminud DNA-ekspertiisi akt (I kd tl 113-119). Analüüsitud on sündmuskohalt ja selle lähedusest võetud kolme puuteproovi ja kannatanu jopelt võetud viit puuteproovi ning võrreldud neid kannatanu ja kahe tunnistaja võrdlusproovidega. Antud DNAekspertiisi maksumus on olnud 1680 eurot (8x210 – I kd tl 116). Ekspertiisimääruse kohaselt oli vajalik teostada DNA-ekspertiis, et tuvastada, kas sündmuskoha vaatlus käigus ja kannatanu jopelt võetud puuteproovidest määratletud DNA-profiilid on seostatavad ekspertiisiks esitatud võrdlusproovidest määratletud DNA-profiilidega või mõne muu riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud DNA-profiiliga (I kd tl 109). Sealjuures kannatanu enda ründamise õhtust ei mäleta, kellega ta sündmuskohal oli või mis seal täpselt juhtus ning kes teda noaga lõi (I kd tl 45). Kannatanu oskas nimetada vaid ekspertiisimääruses nimetatud tunnistajad, kellega ta oli eelmisel päeval samas kohas koos viibinud lisaks ühele tundmatule meesterahvale (I kd tl 45). 16.11.2023, 01.12.2023 ja 05.12.2023 üle kuulatud tunnistajad ei osanud samuti anda informatsiooni, mis aidanuks kohe tuvastada kannatanut rünnanud isiku (I kd tl 135, 138-139). Seega oli ekspertiisi läbiviimine vajalik, et püüda välja selgitada kannatanut rünnanud isik. Siinkohal märgib kohus, et kuigi sündmuskohaks olnud Grossi kaupluse turvakaamerate salvestised saadeti menetlejale 04.12.2023, siis neid vaadeldi alles 14.12.2023 (I kd tl 154) ehk pärast 08.12.
  2. a ekspertiisimääruse koostamist. Ekspertiisi käigus on küll määratletud puuteproovidest DNA-profiilid ja hinnatud, kas need on seostatavad kannatanu või kahe tunnistajaga, kuid kahetsusväärselt on ekspert jätnud vastamata 08.12.
  3. a ekspertiisimääruses esitatud kolmandale küsimusele (vrdl I kd tl 110 ja I kd tl 114-116): Kas ekspertiisiks esitatud puuteproovidest leitud DNA-profiilid langevad kokku mõne riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris eelnevalt talletatud DNA-profiiliga.
  4. 13.12.2023 on menetleja koostanud aga täiendava ekspertiisimääruse, paludes eksperdil hinnata, kas 08.12.
  5. a ekspertiisimäärusega edastatud puuteproovidest saadud DNAprofiilid on seostatavad konkreetselt just kahtlustatava Kalju Nõmme võrdlusprooviga (I kd tl 120). 03.01.2024 valminud ekspertiisiakti kohaselt teostati varem analüüsitud DNAprofiilide võrdlemise ekspertiis, mille maksumus on olnud 70 eurot (I kd tl 126). Olenemata ekspertiisi tulemustest leiab kohus, et ka selle ekspertiisi teostamine oli põhjendatud, kuivõrd püüti tuvastada, kas kannatanut võis rünnata just Kalju Nõmme.
  6. Ühtlasi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ka

§ 175

lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud kokku 747,84 eurot (129,60+151,20+86,40+380,64 eurot – II kd tl 99-102, 103-106, 120-123, 157-160). Siinkohal juhib kohus tähelepanu sellele, et süüdistusakti punktis 4 on prokurör kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusumma mõnevõrra valesti kokku arvestatud (vt II kd tl 164 pöördel). Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu kokku olnud 436,76 eurot (392,84+43,92 eurot – II kd tl 185-187). Seega käesolevas kriminaalmenetluses on määratud kaitsjale määratud tasu olnud kokku 1184,60 eurot. 87. Menetluskuluks on

§ 175lg 1 p 9 mõttes samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuivõrd Kar

S § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette 4-12 aasta pikkuse vangistuse, on Kalju Nõmme pannud toime esimese astme kuriteo KarS § 4 lg 2 mõttes.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Sundraha mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ehk kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.11.

  1. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 28). Seega on prokurör ebaõigesti lähtunud sundraha suuruse arvestamisel
  2. aastal kehtinud sundraha suurusest, mis põhines
  3. aastal kehtinud töötasu alammääral (vt II kd tl 180 pöördel). Kuivõrd antud kriminaalasi saadeti kohtusse
  4. aastal, ei esine ka põhjust kaaluda osa sundraha riigi kanda jätmist tulenevalt nt pikast kohtumenetlusest. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 08.04.2024 kehtib Vabariigi Valitsuse 08.12.
  5. a määrus nr 113 „Töötasu alammäära 23

(26)1-24-527 kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2024 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks 2050 eurot. 88.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette üldreegli, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Samas võimaldavad

§ 180

lg 3 esimesed kaks lauset kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätta osa neist riigi kanda. Antud juhul taotles prokurör kohtuvaidlustes, arvestades süüdistatava kõrget iga ning tema ainsa sissetulekuna pensionit, jätta riigi kanda kõik DNA-ekspertiiside teostamisega seotud kulud kogusummas 1750 eurot ning määratud kaitsja tasu, mis on tekkinud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses, mõistes seega süüdistatavalt Kalju Nõmmelt välja üksnes sundraha ning kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu summas 155 eurot (II kd tl 180 pöördel). Kaitsja toetas prokuröri taotlust, leides, et oleks mõistlik jätta osa menetluskuludest riigi kanda, et süüdistatavale jääks rohkem raha, millest oleks võimalik kannatanule kahju heastada (II kd tl 182).

  1. Antud menetluses on kriminaalmenetluse kulud kokku seega 5139,60 eurot (ekspertiisikulud 1905 eurot, kaitsjatasud 1184,60 eurot ning sundraha 2050 eurot). Kalju Nõmme on praegu 67-aastane ehk vanaduspensioniealine.
  2. aastal sai ta tulu kokku 3244 eurot ehk keskmiselt 270 eurot kuus (II kd tl 151). Kuivõrd Kalju Nõmme elas enne vahistamist sotsiaalkorteris (II kd tl 177 pöördel), siis saab sellest järeldada, et mingit väärtuslikku vara, mille arvelt kohustusi täita, tal pole. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 46 lg 1 näeb ette, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Vangistusseaduse § 37 lg 2 p 1 näeb ette, et vangistuses ei ole üle 63 aasta vanune kinnipeetav kohustatud töötama. Seega vangistuse kandmise ajal puudub Kalju Nõmmel sissetulek ning ei saa eeldada ega kohustada teda selleks, et ta karistust kandes vanglas töötaks ja tulu teeniks. Samas ei ole tema vangistuses töötamine ka välistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukohta, mille kohaselt

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.

  1. a määrus nr 3-1-1-47-16, p 7 ja 07.12.
  2. a määrus nr 3-1-1-120-12, p 7). Arvestades lisaks eeltoodule ka Kalju Nõmmele mõistetud vangistusliku karistuse pikkust, ei oleks realistlik arvata, et ta suudaks menetluskulud kogusummas 5139,60 eurot tasuda ära isegi maksimaalse võimaliku üheaastase perioodi jooksul. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et

§ 180lg 3 teine lause võimaldab jätta ainult osa menetluskuludest riigi kanda.

Vaid alaealise puhul on võimalik menetluskulud jätta tervikuna riigi kanda (

§ 180lg 3 kolmas lause).

Siinkohal märgib kohus, et sundraha eesmärk on, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.09.2005. a otsus nr 3-1-1-63-05, p 10). Nimetatud asjaolusid arvesse võttes määrab kohus, et

§ 180

lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb menetluskuludest Kalju Nõmmelt riigi kasuks välja mõista vaid sundraha ning seda ka osaliselt, s.t 600 euro suuruses summas. See tähendab, et kõik ekspertiisikulud summas 1905 eurot ja kogu määratud kaitsja tasu summas 1184,60 eurot ning sundrahast 1450 eurot ehk kokku 4539,60 eurot jätab kohus

§ 180

lg 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel riigi kanda.

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 alusel annab kohus väljamõistetud 600 euro suuruse sundraha tasumiseks aega maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 90.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka sellest, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. 24

(26)1-24-527
  1. Kohus nõustub prokuröriga (II kd tl 180 pöördel), et 05.12.
  2. a asitõendi vaatluse käigus kannatanu jopelt võetud 6 puuteproovi (pakendid nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.5, 1.9 ja 1.10 – vt täpsemalt I kd tl 85-87, 110), xxx Tallinn aadressil asuvalt sündmuskohalt 10.11.
  3. a sündmuskoha vaatluse käigus võetud 3 puuteproovi (pakendid nr 2, 4 ja 5 – vt täpsemalt I kd tl 8-9, 109) ning Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus leitud esemetelt 25.12.
  4. a asitõendi vaatluse käigus võetud 7 puuteproovi (pakendid nr 10_LO.1-10_LO.4, 11_LO.1, 11_LO.2 ja 16_LO.1 – vt täpsemalt II kd tl 47-50), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (vt akt nr 23ATH27708 – II kd tl 154-155), tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

Tegemist on kuriteojäljest valmistatud jäljendite või tõmmistega, mis on saadud menetlustoimingute käigus ning nendel puudub pärast kohtuotsuse jõustumist nii menetluslik kui ka majanduslik väärtus. 92. 10.11.2023 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus võeti kaasa ka tühi alkohoolse joogi „Jägermeister“ pudel (I kd tl 8-9), mis asub samuti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (vt akt nr 23ATH27708 – II kd tl 154). Arvestades, et tegemist on tühja pudeliga, mis oli jäetud selle omaniku poolt tänavale maha, nõustub kohus prokuröriga (II kd tl 180 pöördel), et ka see tuleks

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist väärtusetu asjana hävitada.

93. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga (II kd tl 180 pöördel) ka selles, et kannatanule K. K.le kuuluvad musta värvi jope (pakend nr 1), halli värvi mustriline kampsun (pakend nr 2), lahti lõigatud musta värvi T-särk heledat tooni looma pea kujutisega (pakend nr 3), sinist värvi teksapüksid musta värvi püksivööga (pakend nr 4), musta värvi soojapesu püksid (pakend nr 5), pruuni värvi saapapaar (pakend nr 6), halli värvi müts (pakend nr 7), kaks halli värvi sokki (pakend nr 8) ning kilekott müntide ja paberilehtedega (pakend nr 9), mis kõik asuvad Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (vt akt nr 23ATH27708 – II kd tl 154), tuleb

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule K.

K.le. 94. Samuti nõustub kohus prokuröriga (II kd tl 180 pöördel) selles, et Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus 12.12.2023 sealt leitud ja kaasa võetud (vt II kd tl 24-25; vt ka II kd tl 47-50, 90-91) musta värvi pruuni värvi detailidega jope (pakend nr 11_LO), musta värvi müts (pakend nr 12_LO), musta värvi püksid (pakend nr 13_LO), sinist värvi T-särk (pakend nr 14_LO), vasaku jala jalanõu (pakend nr 15_LO), parema jala jalanõu (pakend nr 16_LO), triibuline sall (pakend nr 17_LO) ning musta värvi Nokia telefon (pakend nr KT79111451), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (vt akt nr 23ATH27708 – II kd tl 155), tuleb

§ 126

lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule Kalju Nõmmele, saates need kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. 95. 12.12.2023 toimunud Kalju Nõmme elukoha läbiotsimise käigus leiti sealt ka musta värvi nuga metalse käepidemega (pakend nr 10_LO; II kd tl 24-25; vt ka II kd tl 47-48, 50), mis asub praegu samuti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (vt akt nr 23ATH27708 – II kd tl 155). Kuivõrd tegemist on Kalju Nõmmele kuuluva noaga (II kd tl 96, 98), mida ta kasutas K. K. vastu kuriteo toimepanemisel (s.t kannatanu löömisel), on põhjendatud prokuröri taotlus (II kd tl 180 pöördel) antud noa konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina. Kohtu hinnangul pole antud noal (riigi jaoks) arvestatavat majanduslikku väärtust, mistõttu määrab kohus, et pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb antud nuga

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

96. Antud kriminaalmenetluse käigus on kannatanu K. K. telefonist Samsung SM-J320FN (I kd tl 50-51), tunnistaja R. T. telefonist iPhone 6S (I kd tl 144-145) ning süüdistatava Kalju Nõmme telefonist Nokia TA-1378 (II kd tl 90-92) tehtud koopiafailid, raportfailid, andmestiku failid ja jäädvustatud fotofailid. Kõik nimetatud andmed asuvad Politsei- ja Piirivalveameti 25

(26)1-24-527 keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. Nimetatud andmed pole olnud vajalikud antud kriminaalasjas lahendi tegemiseks. Pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist puudub nende säilitamisel seda enam menetluslik väärtus, mistõttu määrab kohus

§ 126

lg 3 p 4 alusel, et need andmed tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada/kustutada.

  1. Lõpetuseks selgitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
  2. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule tuginedes, et kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule esitatud heli- ja videosalvestiste puhul ei ole tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126

lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

§ 1601

lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi sellekohast otsustust (täpselt nagu teistegi tõendite osas, mis ei ole asitõenditeks), mistõttu polnud prokuröril vajadust neid tõendeid süüdistusaktis (punkt 6 – II kd tl 165) eraldi esile tuua ega ka kohtuvaidlustes taotleda kohtult nende osas otsustuse vastu võtmist (II kd tl 180 pöördel). Kannatanu taotlused 98. Kannatanu K. K. on

§ 38

lg 5 p 2 alusel 13.11.2023 esitanud taotluse, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võiks ära hoida ohu kannatanule (I kd tl 48). Ühtlasi on kannatanu taotlenud, et talle antaks võimalus anda arvamus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku

  1. või
  2. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga (I kd tl 48). Käesoleval juhul on kohus süüdistatava Kalju Nõmme süüdi mõistnud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on esimese astme kuritegu ning asub karistusseadustiku
  3. peatükis. Seetõttu kajastab kohus

§ 313lg 1 p 101 kohaselt antud juhul kohtuotsuse resolutiivosas kannatanu eelnimetatud taotlusi. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.