Obsah (4)

§ 477§ 4771§ 119§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. mai 2024 Tsiviilasja number 2-24-5037 Tsiviilasi Mark-Er

) § 371 lg 1 p 1 alusel (mis

§ 477lg 1 järgi kohaldub ka hagita menetlusele) keelduda.

Kohus selgitas, et ei saa lahendada avaldust ka esialgse õiguskaitse korras.

§ 4771

lg 1 näeb ette, et esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Seadus ei sätesta võimalust taotleda registrisse ennistamist esialgse õiguskaitse korras. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M.-E. Mogom esitas Tartu Maakohtu
2. aprilli 2024 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtult esialgset õiguskaitset määrava kohtu nimetamist ja esialgse õiguskaitse rakendamist soovitud ulatuses kuni registripidajaga peetava vaidluse lõpuni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus Tartu Maakohus avaldust menetlemast, leides, et ei ole pädev asja lahendama. Tartu Halduskohus jättis 26.03.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-904 avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, leides, et kuna registripidajaks on Tartu Maakohus, siis ei kuulu põhivaidluse ese halduskohtu pädevusse. Põhiseaduse (PS) § 14 järgi on vabaduste tagamine ka kohtuvõimu kohustus. Registripidaja on rikkunud avaldaja põhiõigust ettevõtlusvabadusele. Kohtute suutmatus tagada esialgset õiguskaitset on tekitanud avaldaja ettevõttele majanduslikku kahju. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning nõuda seaduse, õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Avaldaja põhiseaduslikke õigusi 2 rikkuvad asjaolud on välja toodud avaldaja vastuses registripidajale (28.03.2024 e-kiri). Vastavalt põhiseaduse kommenteeritud väljaandele on avaldajal õigus saada tulemuslikku õiguskaitset ja võimalust kaitstavaid õigusi tegelikkuses maksma panna. Samuti on kohtusse pöördumise õigus riigivõimu kuritarvitamise vältimiseks ning kahju hüvitamiseks õiguste rikkumise korral. Riigivõimuaktina on PS § 15 lg 1 esimese lause kaitsealas ka registripidaja tegevus. Lünkadeta kohtulik kaitse tähendab, et põhimõtteliselt peab iga olukorra jaoks, kus isiku õigusi võidakse riivata, olema määratud pädev kohus. Tartu Maakohtu ja Tartu Halduskohtu määruste järgi ei ole avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse jaoks pädevat kohut.

§ 119

sätestab, et äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, lahendab Tartu Maakohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

5. Avaldaja palus maakohtul esialgse õiguskaitse korras ennistada OÜ Rüssapadu registrisse kuni registripidajaga peetava vaidluse lõpuni. ÄRS § 64 lg 1 kohaselt saab registripidaja ÄRS § 61 alusel registrist kustutatud juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks registrisse ennistada, kui juriidiline isik esitab puudu olevad andmed. Nimetatud sättele tuginedes on maakohus õigesti leidnud, et majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamine on registripidaja pädevuses. Avaldaja on nii ka toiminud, kuna asja materjalidest nähtuvalt on ta vastavasisulise avalduse registripidajale esitanud.

§ 4771

lg 1 kohaselt saab hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kuna registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamine on registripidaja pädevuses, siis puudus maakohtul pädevus ennistada OÜ Rüssapadu registrisse esialgse õiguskaitse korras. Avaldaja vastupidine seisukoht ei tulene seadusest. 6. Määruskaebuses viidatud

§ 119ei reguleeri registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamist.

(allkirjastatud digitaalselt) 3