Obsah (11)

§ 168§ 428§ 162§ 663§ 667§ 654§ 659§ 466§ 436§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6699 Kohtua

) § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Hageja sai 24.11.2023 tagasi eluruumi valduse, kuid eluruumi üleandmist ei akteeritud. Kostja ega kostja esindaja ei ilmunud eluruumi üle andma ega selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti vormistama. Hagejale võimaldati ligipääs eluruumile postkasti jäetud võtme abil, millega hageja eluruumi sisenes ja eluruumi olukorra fikseeris.

1. 04.12.2023 seisukohas märkis kostja, et olukorras, mil hageja on võtnud hagi tagasi, ei oma enam tähtsust asjaolu tuvastamine, milliste isikute vahel oli üürileping sõlmitud, vaid üksnes asjaolu, kes oli hagiavalduse esitamisest kuni hageja poolt hagi tagasivõtmiseni vaidlusaluse korteriomandi otseseks valdajaks, kuna ainult sellise isiku vastu sai hageja esitada vindikatsiooninõude. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi otseseks valdajaks on kunagi olnud kostja ega seda, et just kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist täitnud. Hageja esitatud tõendid ei tõenda kuidagi asjaolu, et korteriomandi otseseks valdajaks on üldse kunagi olnud kostja. Kostja on hageja poolt esitatud kirjavahetuses kasutanud „meie“ vormi, rõhutamaks, et üürisuhe on hageja ja kostja ema vahel, mitte hageja ja kostja vahel. 3 2-23-6699 6.
2. Juhul, kui kohus peab siiski vajalikuks tuvastada, kes oli vaidlusaluse korteriomandi otsene valdaja hagi esitamise ja sellest loobumise vahelisel ajal, siis soovib kostja oma ema ütlustega tõendada, et tema selleks isikuks ei olnud. Samuti soovib kostja tõendada oma ema ütlustega asjaolu, et tema ei olnud isikuks, kes tagastas vaidlusaluse korteri valduse, pannes võtmed korteri postkasti. Majas, kus asub vaidlusalune korteriomand, on mh hageja poolt paigaldatud turvakaamerad, mille salvestisest peaks olema üheselt näha, et vaidlusaluse korteriomandi postkasti pani korteriomandi võtme just korteriomandi otsene valdaja ehk kostja ema. 6.
3. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse korteriomandi valduse oleks talle tagastanud kostja. Kostja on korduvalt rõhutanud ka asja suulisel arutamisel kohtus, et teeb oma emale ettepaneku korteri valduse tagastamiseks, mida viimane ka tegi võtmete asetamisega korteriomandiga seotud postkasti. 6.
4. Kostja leidis, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 ja 4 alusel jätta hageja kanda.

Igal juhul oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Maakohtu määrus ja põhjendused 7. Pärnu Maakohtu 17.01.2024 määrusega võeti vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ning lõpetati asja menetlus (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

1. Maakohus märkis määruse kirjeldavas osas, et on menetlusosalistele selgitanud, et pooled ei ole käesoleval juhul kohtu ette toonud väidet, et kolmandast isikust otsese valdaja puhul on tegemist allüürilepinguga. Kostja on selgitanud nii hagejale (kohtueelne kirjavahetus poolte vahel) kui ka kohtule, et eluruumi otsene valdaja on tema eakas ema ning kostja on kaudne valdaja. Maakohus märkis, et kuivõrd kostjatega sõlmiti eluruumide allüürilepingud, sõltub nende õigus eluruume kasutada sellest, kas allüürilepingu järgi üürileandjal on õigus eluruume kasutada või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 288 lg 6 järgi ei või allkasutaja kasutada asja pärast üürilepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule ning üürileandja võib seda allkasutajalt vahetult nõuda. VÕS § 334 lg-st 5 tulenevalt võib üürileandja pärast üürilepingu lõppemist nõuda asja välja ka kolmandalt isikult, kui asja kasutamise õigus oli kolmandale isikule edasi antud
2. Määruse põhjendavas osas märkis kohus, et võttes arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid ning kogu kohtuasjas mõlema menetluspoole poolt kohtu ette toodud asjaolusid ning vaidlusaluseid küsimusi, on kokkuvõtvalt asjaolud olnud kahepoolselt ebaselged ja vastuolulised. Kohus nõustus kostjaga selles osas, et olukorras, kus hageja on võtnud hagi tagasi, omab tähtsust vaid see, kes oli hagiavalduse esitamisest kuni hageja poolt hagi tagasivõtmiseni vaidlusaluse korteriomandi otseseks valdajaks. Kostja on esitanud kohtule teate, mille kohaselt on kostja ema kui korteriomandi otsene valdaja tagastanud hagejale kui üürileandjale korteri võtmed, pannes need korteri juurde kuuluvasse postkasti. Antud olukorras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega vajalik enam tuvastada muid ja täiendavaid asjaolusid.
3. Kohus leidis, et vastavalt

§ 168

lg-tele 4 ja 5 kõigi menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks antud menetluslikus olukorras nii ebamõistlik kui ka ebaõiglane. Samas, arvesse võttes kostja avaldatud seisukohti kaudse valduse osas, valduse taastamist otseseks valdajaks olnud kolmanda isiku rolli nõudest loobumise asjaoludes ning poolte poolt menetluses antud kolmandat isikut puudutavaid selgitusi, on ebaõiglane kõigi menetluskulude kandmise panemine ka hageja suhtes. Kohus, kasutades diskretsiooniõigust ning võttes arvesse kogu 4 2-23-6699 kaasuse asjaolusid, peab põhjendatuks

§ 162

lg 4 toodud erandlikul alusel jätta poolte menetluskulud antud juhul täielikult nende endi kanda. Hageja määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohtu määrusest ei tulene, et tõendamist oleks leidnud asjaolu, justkui hagi oleks esitatud vale kostja vastu. Samuti ei ole tõendatud, et nõue oleks rahuldatud kellegi teise kui kostja poolt. Sellest tulenevalt on kohus põhjendamatult jätnud kohaldamata

§ 168lg 5.

Kuna kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

1. Hagejale on arusaamatu ja üllatav kohtu seisukoht, milles kohus on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud allüürileping, ning on asunud selgitama võlaõigusseaduses allkasutaja kohta sätestatut. Sealjuures on arusaamatu kohtu viide, justkui oleks üürilepinguid mitu ning nende osapoolteks ühelt poolt hageja ja teiselt poolt veel mitu isikut. Hageja on tõendanud, et XXX asuva eluruumi üürileping oli sõlmitud tema ja kostja vahel ning et kostja oli kõnealuse eluruumi valdaja. Hagejal ei ole olnud põhjust eelnimetatud asjaoludes kahelda ning hageja ei ole mingilgi viisil kujundanud seisukohta, et XXX asuva eluruumi suhtes oli sõlmitud allüürileping. Kohus on meelevaldselt püüdnud omistada hagejale seisukohti, mida hageja ei ole esitanud. Kohus ei ole vähimalgi määral analüüsinud hageja esitatud tõendeid ega ole põhjendanud, miks on antud juhul asjakohane rääkida allüürilepingust või millel põhinevad kohtu järeldused allüürilepingu olemasolu kohta. Isegi kui tegemist oleks allüürilepinguga (mida hageja ei mööna), siis VÕS § 288 lg 5 kohaselt lasuks eluruumide tagastamise kohustus siiski kostjal, kui üürnikul ning seetõttu ei ole üldse võimalik kaaluda sellise kohustuse olemasolu kolmandal isikul (allüürijal).
2. Hageja ei väitnud 30.11.2023 avalduses kordagi, et sai kõnealuse eluruumi valduse tagasi kolmandalt isikult. Seega on selgusetu, miks või kuidas on kohus määruse p-s 10 jõudnud järeldusele, et kostja ema kui korteriomandi otsene valdaja on tagastanud hagejale kui üürileandjale korteri võtmed, pannes need korteri juurde kuuluvasse postkasti. Pelgalt kostja poolt teate esitamine kohtule ei tõenda esiteks eluruumide otsest valdamist kostja ema poolt ega ka seda, et kostja ei ole eluruumide otsene valdaja, ega seda, kuidas sai eluruumile ligipääsu võimaldav võti postkasti. Kostja määruskaebus
3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja on olnud läbivalt seisukohal, et ta ei ole (ja ei ole kunagi olnud) korteriomandi valdajaks. Vaidlust ei ole selles, et kohus ei ole tuvastanud ja hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune korteriomand on olnud kostja valduses. Kohus on tuvastanud, et vastav korteriomand oli kostja ema valduses ja et just kostja ema, kui korteriomandi otsene valdaja, vastava korteri tagastas. Ühtlasi ei ole hageja vastu vaielnud, et hagiavalduse esitamisel oli hageja teadlik, et kostja ei ole korteriomandi valdajaks. Isegi hagis oli välja toodud, et korteris elavad kostja ema ja laps. Kuna hageja esitas teadlikult hagi vale isiku vastu, siis oleks ebamõistlik jätta menetluskulud kostja kanda. Tekkinud olukorras ei kuulu

§ 162lg 4 5 2-23-6699 kohaldamisele, kuna selle eeldused ei ole täidetud.

Praegusel juhul kuulub kohaldamisele

§ 168lg 4 ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

1. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu määrusest ega ka kohtuasja materjalidest ei tulene, et tõendamist oleks leidnud asjaolu, justkui hagi oleks esitatud vale kostja vastu. Tõendamist ei ole leidnud, et nõue oleks rahuldatud kellegi teise kui kostja poolt. Kuna kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada ning kostja määruskaebus jääb rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 20.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuste põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled vaidlustavad maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (

§ 466lg 3).

21. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude. Vaidlus puudub, et hageja on menetluse kestel eluruumi valduse tagasi saanud ning on seetõttu hagist loobunud. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda tuleks jätta menetluskulud seoses hagist loobumisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis praegusel juhul menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna praegusel juhul saab asuda seisukohale, et hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud või on kostja kohustus hageja ees täidetud kolmanda isiku (kostja ema) poolt. 22.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud muu hulgas siis, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Viidatud sätetest tuleneb, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt RKTKm 10.06.2020, 218-17703, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Hageja tugines hagis sellele, et poolte vahel oli sõlmitud suuline üürileping, mille kohaselt andis hageja kostjale kasutada talle kuuluva eluruumi aadressil XXX. Hageja ütles üürilepingu üles alates 01.03.2023, misjärel oli eluruum kostja ja temaga koos elavate isikute ebaseaduslikus valduses. Seega nõuab hageja kostjalt üüriruumide valduse üleandmist põhjusel, et üürileping on ülesütlemisega lõppenud. 20.11.2023 istungil on hageja täpsustanud, et 6 2-23-6699 pooltevaheline suuline üürileping sõlmiti 08.10.2019 ning samal kuupäeval (08.10.2019) on sõlmitud ka valduse üleandmise akt. Hageja tõendab oma väiteid pooltevahelise e-kirjavahetuse ja sõnumivahetusega. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et tema ei ole üürilepingu pool ega korteriomandi valdaja ning et leping on sõlmitud hoopis kostja emaga.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitatud tõenditega muutnud piisavalt veenvaks oma väite, et suuline üürileping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja on pooltevahelises ekirjavahetuses tunnistanud nii üürilepingu kui ka võlgnevuse olemasolu. Hageja on esitanud tõendina kostja 15.03.2023 kell 17.59 saadetud e-kirja, milles kostja märgib järgmist: „Hetkel saatsin Xle sms, pakkusin ka varianti, et üüriksin seda korterit edasi, kui saaksin makstud korteri kogu võlgnevuse“ (dtl 90). 15.03.2023 kell 21.27 saadetud e-kirjas märgib kostja: „Mina olen kindlasti nõus, et jätkan eluruumide üürimist, hetkel on meil suusõnaline leping, minule võib saata kirjalikku üürilepingut e-mailile“ ning „Loodan, et ka X on nõus jätkama meiega koostööd ja temale kuuluva korteri üürimist meie poolt“ (dtl 11). 16.03.2023 e-kirjas märgib kostja: „Kindlasti on vaja teada anda mulle, kui X ei soovi meiega lepingut enam“ (dtl 8). 13.04.2023 e-kirjas märgib kostja: „Oleme arvestanud, et vabastame 30.04 korteri ja samuti tasume ka võlgnevused“ (dtl 14). 15.03.2023 kell 17.59 saadetud e-kirjas märgib kostja: „Kohtusse mina tõesti minna ei soovi, kuna see oleks ajaraisk, maksma peaksin ikka ära“ (dtl 90). 15.03.2023 kell 21.27 saadetud e-kirjas märgib kostja: „Kindlasti ei soovi ma, et antud asi jõuaks kohtusse välja, nagu eelmises kirjas mainisin siis üüri võlgnevus on tekkinud minu süül, ja kokkuvõttes on ajakulu suurem, aga lõpplahendus ikka sama. Maksma peab ikka kas kohtuga või ilma“ (dtl 11). 16.03.2023 e-kirjas märgib kostja: „hetkel tegelen sellega, et maksta ära tekkinud võlgnevus“ (dtl 8). Kostja on 30.11 kell 16.18 saatnud vastuseks hageja sõnumile (milles hageja märgib, et laekumist ei ole toimunud) omapoolse sõnumi: „Tere, Tõesti ei ole laekunud, minu tööandja ei ole siiani minule palka üle kandnud. Üritan täna ise kuskilt raha laenata, et ära maksta koheselt üür ja kommunaalid“ (dtl 96). Hageja on esitanud ka tõendi selle kohta, et lepinguga seotud laekumised on toimunud kostja pangakontolt (dtl 89). Poolte 27.12.2022 sõnumivahetuse raames on kostja edastanud hagejale foto dokumendist, mida hageja tõlgendab valduse üleandmise aktina (dtl 44, 45). Vastavalt dokumendilt nähtuvad veenäit, korteris olevad asjad ning asjaolu, et oktoobrikuu üür ja tagatisraha kokku 400 eurot on tasutud. Dokumendilt nähtub kostja nimi ja isikukood ning see, et võtmed on üle antud 08.10.
3. Ringkonnakohtu hinnangul võib selle dokumendi põhjal teha järelduse, et korteri valdus on 08.10.2019 üle antud kostjale. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga on hageja muutunud piisavalt usutavaks, et üürileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Arvestades kostja esitatud väiteid ja menetluses kogutud tõendeid, ei ole kostja suutnud hageja väited veenvalt ümber lükata. See, et kostja viitab pooltevahelises e-kirjavahetuses „meie“ vormile ja on hagejale teatanud, et korteris elab kostja ema, ei võimalda, arvestades kõiki esitatud tõendeid kogumis, praegusel juhul järeldada, et üürileping oleks sõlmitud hoopis hageja ja kostja ema vahel.
4. Seetõttu on hageja õigesti esitanud nõude eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks kostja kui üürniku vastu. Hageja on hagiavalduses oma nõude õigusliku alusena tuginenud AÕS §-le
5. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast üürilepingu lõppemist, on üürileandjal õigus nõuda asja tagasi enda valdusse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel (RKTKo 07.10.2009, 3-2-1-83-09, p 11).
6. Vastuseks kostja väidetele, mis puudutavad seda, et vindikatsiooninõuet kaudse valdaja vastu esitada ei saa, märgib ringkonnakohus, et olgugi, et hageja on hagiavalduses oma nõude õigusliku alusena tuginenud AÕS §-le 80, ei tähenda see seda, et kohus ei oleks asja sisulisel lahendamisel pidanud kontrollima, kas hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele mõnel teisel alusel. Kohus ei ole nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse 7 2-23-6699 kohaldamine on kohtu otsustada (vt

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 12.2).

Seega, kui kohus oleks asja sisulise lahendamise käigus tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele AÕS § 80 alusel, oleks kohus pidanud igal juhul kontrollima, kas hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 334 lg 1 alusel. 27. VÕS § 334 lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist üürileandjale tagastama. Erialakirjanduses on selgitatud, et VÕS § 334 lg-st 1 tuleneb üürnikupoolne asja tagastamise kohustus. Asi tuleb tagastada lepingu lõppedes. Üürileandjal tekib üüritud asja suhtes nõudeõigus sellest alates hetkest, mil üürileping enam ei kehti. Sellest hetkest alates kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta. VÕS § 334 lg-st 1 tuleneva nõude puhul on tegemist lepingulise nõudega. Selle nõude eeldus on, et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes. Erialakirjanduses on rõhutatud, et kuigi VÕS § 334 lg 1 esimene lause reguleerib ka seisundit, millisel kujul asi tagastada tuleb, siis kindlasti tuleneb esimesest lõikest ka asja tagastamise nõudeõigus kui selline (VÕS II komm

§ 168lg 5 alusel asjaolu, et hageja nõuded rahuldas kostja eest kolmas isik.

32. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p 11.2). Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 8 2-23-6699 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtlikuks täitmiseks tuleb lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel (RKTKo 09.03.2005, 3-2-1-5-05, p 18). 33. Poolte esile toodut arvestades ja tõendeid kogumis hinnates on kolleegium veendumusel, et üürileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, leping on lõppenud, hageja on esitanud käesolevas asjas valduse üleandmise nõude kostja vastu ning hageja on menetluse kestel eluruumi valduse tagasi saanud. Isegi kui kostja ema täitis valduse üleandmise nõude (milline asjaolu tõendatud ei ole), täitis ta käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõude, st täitis kostja kohustuse hageja ees. Kuna praegusel juhul tuleb lugeda, et kostja (või kostja eest tema ema) täitis hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb jätta menetluskulud

§ 168lg 5 alusel jätta kostja kanda.

34. Kostja on maakohtu menetluses välja toonud, et igal juhul oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu on

§ 162

lg 4 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada menetluskulude kostja kanda jätmist kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

1. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse, jätab kostja määruskaebuse rahuldamata ning tühistab vaidlustatud määruse osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
2. Kuivõrd hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kostja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuste menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

37. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab hageja menetluskulud kostja kanda, tuleb kindlaks määrata hageja menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määrab

§ 177

lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9