lg 2 ja pani sellega toime distsiplinaarsüüteo
Puudutatud isik lubati väljaloale alates 01.05.2024 kell 09:00 kuni 02.05.2024 ning isik registreeriti väljaloalt tagasi saabunuks 02.05.2024 kell 19:16. Kompaniiülem major tundis isiku hingeõhus alkoholilõhna, mistõttu paluti politsei abi isiku joobe tuvastamiseks ning isikul tuvastati joove 0,23/0,24 promilli. Viibides väljaspool Kaitseväe territooriumit ülema loata rikkus isik
lg 2 ja pani toime distsiplinaarsüüteo
Tarbides ajateenistuses alkoholi rikkus rms X
lg 12 ja pani toime distsiplinaarsüüteo
Puudutatud isik küsis 29.04.2024 pikemat väljaluba kui 24 tundi, mida talle ei antud, kuna kuna tal on täide viimata distsiplinaarkaristus. Isikule anti aga 24-tunnine väljaluba erandina, kuna isik ei olnud kaua aega oma lähedasi näinud. Isik teatas pärast 24 tunnise väljaloa saamist enda kavatsusest õigeaegselt mitte naasta. Puudutatud isikule määrati 17.04.2024 kasarmurežiim, kuid ei määratud voodirežiimi. 18.04.2024 ei allunud isik staabikompanii ülema abi korraldusele tõusta voodist püsti ega ilmunud korraldusega antud käsule taskuraamatute koostamisele. Kui kaasteenistujad juhtisid staabikompanii ülema abi tähelepanu isiku kasarmurežiimile, siis isik vihastas. Oma käitumisega rikkus rms X diviisi (ESTDIV) staabi- ja sidepataljoni (StSiP) kompaniide kodukorra p 2.1 ja pani toime distsiplinaarsüüteo
Puudutatud isikule tutvustati kinnitatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja tagati menetluses võimalus esitada juhtunu kohta oma selgitus. Samuti tutvustati isikule kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi ning võimaldati esitada oma arvamus sellele.
) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. 4. Vastavalt
lg-le 3 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega (p 1), kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus (p 2), kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda (p 3) ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli puhul tegemist üksnes formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 3 punktist 1 tulenevalt piirdub halduskohtu eelkontroll küsimusega, kas teo kirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt sellise karistuse määrata, kontrollimata siiski seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. Kui puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada. 5. Kohus leiab, et puudutatud isikule distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.
kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
lg 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Lähtuvalt
lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. 6. Ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas (
lg 2 ls 1) ning järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte (
lg 3).
Samuti ei ole rikutud nõuet, et distsiplinaarkaristust ei määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta, kuivõrd puudutatud isik pani temale etteheidetavad distsiplinaarsüüteod toime
lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks mh noomitus, distsiplinaartoimkond, distsiplinaararest.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
lg 3 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega ning distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
p 8 järgi on distsiplinaarvastutust raskendav asjaolu distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Käskkirjas toodud andmetel on puudutatud isikule kehtiv distsiplinaarkaristus (19.03.2024, 5988) distsiplinaartoimkonna näol. Eelnev karistus ei olnud piisav, et ära hoida uute süütegude toime panemist. Käskkirjas toodud kokkuvõttest saab järeldada, et puudutatud isiku tegusid on peetud raskeks. Isikule on antud korraldusi lubamatu tegevuse lõpetamiseks ja teenistuskohta tagasipöördumiseks ning isik on teenistuskohta hilinenud korduvalt. Puudutatud isiku süütegude edasine jätkumine tõkestati distsiplinaarkinnipidamisega. Kohus nõustub käskkirjas toodud järeldusega, et karistuseks määratud 10 ööpäevane distsiplinaararest on proportsionaalne.
lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks ning puudutatud isikule määratud karistus jääb selle piiresse. 1 Kättesaadav veebilehel https://mil.ee/wp-content/uploads/2023/08/Kaitsevae-sisemaarustik-09.2021-.pdf 3
lg 3 kohaselt pädev isik – Diviisi staabi- ja isepataljoni ülema ülesannetes kolonelleitnant Veiko Raaper.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.