Obsah (6)

§ 2§ 121§ 108§ 104§ 43§ 249

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1714 Haldusasi X kaebus Menetlusosalised

) § 120 lg 1 punktide 1, 3 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Esmalt selgitab kohus, et kohtusse pöördumise eesmärgiks on isiku õiguste kaitse ehk kohtusse pöördutakse, kui isiku õigusi on tema hinnangul rikutud. Seejuures halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (

§ 2lg 1).

Kaebuses välja toodud põhjenduste ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei nähtu kohtule praegusel juhul, et kaebaja sooviks kohtule esitada kaebust ja vaidlustada avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingut või haldusakti. 6. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja soovib tema ajutise viibimisõiguse pikendamist 2–3 kuu võrra ehk kaebaja taotleb PPA kohustamist kaebajale viisaga määratud viibimisaja pikendamiseks. Konkreetsel juhul eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus viisamenetluses taotluse esitamisel korral PPA tegutsemiskohustust ning kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani poolt ehk PPA tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust.

1. PPA on vastuseks kohtunõudele teatanud, et kaebajale on antud pikaajaline viisa kehtivusega 20.10.2023–19.10.2024 ning ühtegi menetlust kaebajaga seoses hetkel PPA-s ei toimu. Seega seni kohtule esitatud andmetest nähtuvalt lõpeb kaebaja mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus ligi nelja kuu pärast 19.10.
2. PPA vastusest ilmneb, et kaebajal ei ole hetkel aktuaalset viisamenetlust. Eestis viisa andmise ja viibimisaja pikendamise pädevus on PPA-l ning vastav menetlus toimub isiku enda avalduse alusel. Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale pikaajalist viisat andma või viisaga määratud viibimisaega pikendama, kui kaebaja ei ole eelnevalt ise vastavat taotlust esitanud ja PPA ei ole selle taotluse kohta keelduvat otsust teinud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 3 tuleb taotlus haldusakti (sh kaebajale viisa andmise või pikendamise PPA otsuse) andmiseks esitada selleks pädevale haldusorganile, kelleks praeguses asjas on PPA (välismaalaste seaduse §§ 821 ja 84). Alles viisa andmisest või pikendamisest keelduva otsuse tegemisel on kaebajal võimalus seda otsust vaidlustada, seejuures esmalt avalduse esitamisega PPA-le (VMS § 1001 lg 11 ja § 1005 lg 2) ning avalduse rahuldamata jätmise korral esitada avalduse otsuse teistkordseks läbivaatamiseks Siseministeeriumile (VMS § 10010 lg 1 ja § 10013 lg 2) ja alles seejärel halduskohtus, esitades vastava otsuse tühistamise nõude ja koos sellega kohustamisnõude taotluse uueks lahendamiseks ning taotledes kohtult vajadusel lisaks PPA kohustamist esialgse õiguskaitse korras väljastama kaebajale viisa kohtumenetluse ajaks. 8.

§ 121

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on asja materjalidest selgunud, et kaebaja pole esitanud PPA-le viisamenetluses uut taotlust, mille kohta PPA oleks teinud kaebaja suhtes keelava otsuse ning mille uueks lahendamiseks saaks kohus PPA-d kohustada. Praegusel hetkel puudub seega vastustaja tegevus (viisamenetlus), mis saaks kaebaja õigusi riivata, mistõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus 2 kohtusse pöördumiseks. Kaebus tuleb kaebajale viisaga määratud viibimisaja pikendamiseks kohustamise nõudes

§ 121lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

9. Kaebuse tagastamise korral jäävad menetluskulud kaebaja kanda (

§ 108lg 4).

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg-s 2 sätestatud alusel (

§ 104lg 5 punkt 2).

Menetluskulud jäävad seega tervikuna kaebaja enda kanda. 10. Kaebuse tagastamine ei välista uue seaduse nõuetele vastava kaebuse esitamist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

11. Kohus märgib, et isegi kui kaebaja avaldust pidada esialgse õiguskaitse taotluseks, siis eeldab esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ning selle kohtus lahendamine, et toimumas on kas kohtu- või vaidemenetlus (

§ 249lg 5).

Kuna ühtegi sellist menetlust kaebajal pooleli ei ole, siis ei oleks ka esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitamine lubatav. Seega kui lugeda kaebaja avaldus kohtule esialgse õiguskaitse taotluseks, siis tuleks see

§ 249lg 5 alusel jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3