Obsah (6)

§ 657§ 651§ 654§ 477§ 696§ 532

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14947 Kohtuasi X avaldus Y üle

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 21.

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse eestkostja valiku osas. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus määras eestkostjaks avaldaja.

1. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.2). Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused. Kui sobivat isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus (PKS § 205 lg 1).
2. Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (TlnRnKm 29.04.2022, 2-21-16232, p 15). Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on avaldajat eestkostjaks määrates kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 24. Eestkoste seadmise menetlus on hagita menetlus, kus kohtul on endal õigus ja kohustus selgitada välja asjas olulisi ning tähtsust omavaid asjaolusid, seda ka eestkostja isiku valimisel. Kohus ei ole seotud menetlusosalitse taotlustega (

§ 477lg 5 ja lg 7).

Oluline on, et eestkostet vajava isiku huvid ja õigused oleksid kaitstud, tagatud ning eestkostet teostaks sobilik isik.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud etteheited põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud lahendi põhjendamiskohustust ega eksinud TsÜS § 138 tuleneva hea usu põhimõtte vastu. Kuigi menetluse jooksul on avaldatud seisukohti, et mõlemad puudutatud isiku I tütred on sobilikud oma isa eestkostjaks, selgitas maakohus piisavalt põhjalikult, miks valiti eestkostjaks avaldaja. Maakohus on avaldust põhjalikult menetlenud, kogunud tõendeid ja küsinud seisukohti ning kuulanud korduvalt ära kõik menetlusosalised. Nii eestkosteasutus kui hooldekodu esindaja on leidnud, et koostöö avaldajaga sujub paremini, milline asjaolu ei 7 2-23-14947 ole eestkostja isiku valimisel vähetähtis. Lahendis tehtud järeldus põhines kohtu siseveendumusel eestkostjaks määratava isiku omaduste ja võimete hindamisel, samuti avaldaja pikaajalisel kogemusel isa eest hoolitsemisel. Puudutatud isik II on enda sõnul hoolitsenud isa eest üksnes 2,5 kuud enne isa hooldekodusse paigutamist. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades eestkostetava diagnoosi, ei ole puudutatud isiku II elukorraldus, kus ta elab vahelduvalt mitmes riigis, eestkostetava jaoks piisavalt stabiilne. Puudutatud isikul II on võimalik oma isa eest hoolitseda suvekuudel Eestis viibides ka ilma, et ta oleks määratud tema eestkostjaks. Kõik eestkostetava lähedased saavad anda oma panuse eestkostetava heaolu tagamiseks, sõltumata sellest, kes on määratud tema eestkostjaks.
2. Ringkonnakohus rõhutab, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldajale oleks etteheidetav eestkostetava hooletusse jätmine või tegevusetus. Avaldajale saaks olla etteheidetav üksnes kahtlus, kas avaldaja on varem piisavalt kaitsnud eestkostetava varalisi huve. Samas on avaldaja usutavalt selgitanud, et rahaga seotud otsuseid tehti vanematega kooskõlastatult ning avaldaja on menetluse ajal eestkostetava raha tagastanud. Arvestades, et eestkostjale on selgitatud tema ülesandeid ja eestkostja peab edaspidi täitma aruandekohustust, on ringkonnakohus veendunud, et edaspidi on eestkostetava varalised huvi kaitstud. Maakohus ei saanud ega pidanud praeguse menetluse raames lahendama vaidlust küsimuses, kas avaldaja on eestkostetava raha omastatud või mitte, samas on maakohus rahaga seonduvaid asjaolusid ja väiteid eestkostja isiku kaalumisel piisaval määral arvesse võtnud.
3. Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Ringkonnakohus määrab eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist. 28.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määruse peale saab kaevata

§ 532lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 8