Obsah (11)

§ 164§ 663§ 659§ 168§ 438§ 163§ 171§ 138§ 144§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10240 Kohtuasi X hagi Y

) § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. 2-23-10240 3. Hageja esitas 20.02.2024 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus jätta menetluskulud C (ema) kanda, alternatiivselt kostja kanda ning mõista emalt, alternatiivselt kostjalt, välja hageja menetluskulud 5536,11 eurot (sh käibemaks) ja viivise sellelt. Määruskaebuse kohaselt oleks õiglane, kui hagejale hüvitataks talle tekitatud menetluskulud. Kostja ema tegi hagejale kompromissettepaneku, mille sisuks oli hageja nõude rahuldamine, kuigi kostja vaidles menetluses hageja nõudele vastu. Hageja oli seega olukorras, kus ta oli sunnitud ema ettepaneku vastu võtma. Hageja rõhutas 23.01.2024 kohtuistungil, et kuna ema on hagejale tekitanud menetluskulusid, tuleks need hagejale hüvitada – sarnaselt hagi rahuldamisel kohtuotsusega. Maakohus jättis määruse tegemisel arvestamata, et kõik hageja menetluskulud on tekkinud kostja ema tegevuse tulemusel. Maakohus oleks kulude jaotamisel pidanud analoogia korras kohaldama

§ 164lg-t 1².

Siinses asjas arutati kostja elatise nõuet hageja vastu. Kostja ema alustas hageja suhtes täitemenetlust pahauskselt, sh tekitas hagejale menetluskulusid, seejärel nõustudes hageja nõude rahuldamisega täies ulatuses. Hageja saavutas hagiga taotletud eesmärgi ja seda oleks pidanud ka menetluskulude jaotamisel arvestama. Maakohus rikkus kaalutlusõigust – määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel valis maakohus menetluskulude erinevate jaotusviiside vahel. Kostja ema tuleb distsiplineerida ning hageja menetluskulud emalt välja mõista. Hageja tegi pingutusi menetluskulude vältimiseks. Kostja ema käitus pahatahtlikult, tekitades hagejale teadlikult menetluskulusid. Maakohus märkis 23.01.2024 toimunud kohtuistungil, et kohtul on võimalik kompromissi sõlmimise korral otsustada menetluskulude jaotuse üle. Maakohus tekitas hagejale ootuse, et talle hüvitatakse menetluskulud kohtu määratud ulatuses. 4. Kostja palus jätta määruskaebus menetlusse võtmata või määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. 7. Maakohus kinnitas vaidlustatud määrusega pooltevahelise kompromissi ja lõpetas menetluse.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei leppinud kompromissis kokku teisiti (dtl 2250, p 4), jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Kompromissi sõlmimise korral ja muu kokkuleppe puudumisel saab kohus jätta menetluskulud

§ 168lg 3 järgi üksnes poolte endi kanda.

Kohus otsustab kulude jaotuse omal algatusel – st ka juhul, kui pooled seda ei taotle (

§ 438lg 2 ja § 173 lg 2).

8.

§ 164

lg 1² kohaldamine ei ole praegusel juhul analoogia korras võimalik.

§ 164

lg 1² kohaldamine eeldab, et kohus on teinud alaealise lapse elatisnõude kohta sisulise lahendi. Siinses asjas ei teinud maakohus sisulist lahendit ning menetles sundtäitmise 2 2-23-10240 lubamatuks tunnistamise hagi, mille sisulise lahendamise korral oleks tulnud lähtuda eelkõige

§-st

2. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu määrusele hinnangu andmisel kaaluda, kas menetluskulude jaotus oli hageja suhtes õiglane või mitte. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks olnud võimalik juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud (

§ 168lg 5).

Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks määruskaebuses esiletoodud asjaoludel ja hageja kompromissist keeldumise korral asjas sisulise kohtulahendi tegemisel olnud alust

§ 163

lg 2 kohaldamiseks, kuigi ringkonnakohus nõustub, et pelgalt menetluskulude jaotamiseks kohtuvaidluse pidamist ei saa pidada mõistlikuks.

1. Ülaltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja esitas kostja ema, kes palub määrata kindlaks oma menetluskulud ja mõista need hagejalt välja. Kostja ema märgib, et kui tal oleks olnud võimalik kasutada advokaati, nagu hagejal tunnihinnaga 175 eurot, oleks ema menetluskulud olnud kokku 19 915 eurot. Lisaks on ema kandnud kohtutäituri tasu 442,25 eurot. Ringkonnakohus märgib, et siinses asjas on menetlusosaliseks kostja, mitte kostja ema. Kostja ema esiletoodud kulud ei ole käsitatavad kostja menetluskuluna

§ 138järgi.

Kostja ema ei ole kostjale ka osutanud õigusabi eelnevalt märgitud tunnihinnaga. Kostja menetluskuluna ei ole käsitatav ka kohtutäituri tasu, mis seondub siinses asjas tehtud kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmisega (dtl 2271, resolutsiooni p 1 ja dtl 2351–2352) (

§ 144

). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 3