lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral
lg 2 kohaselt.
lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul on kaebaja mööda lasknud kaebetähtaja. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus 4
lg 2 sätestab samuti, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäetud Tallinna Vangla poolt rahuldamata 31.01.2023 vastusega nr 537/22/167- 2, kuid kaebaja esitas kaebuse kohtusse alles 09.05.2023. Vastuses, millega Tallinna Vangla jättis kaebaja kahjunõuded rahuldamata oli Tallinna Vangla viidanud 30- päevasele halduskohtusse pöördumise tähtajale.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
lg 3 sätestab, et tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus oleks tulnud teha menetlustoiming.
lg 1 sätestab, et mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium 16.01.2009 määruse nr. 3-3-1-75-08 p 17 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus, mida kaebaja tegi. Taotluse kohaselt selgub, et kaebajal on aktiivses menetluses kokku üheksa kohtuasja ja Tallinna Vanglaga on kokku kaebajal olnud 72 kohtuasja ja seetõttu võis inimliku eksituse tulemusena mõnes asjas olla kohtueelse menetluse algatamiseks jäänud avaldus sisse andmata. Lisaks toob kaebaja välja, et tal on ajuatroofia ja alkoholist tekkinud degeneratsioon (aju taandareng), mistõttu on tema mälu väga kehv. Kahju hüvitamise taotlus lahendati 31.01.2023, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles 09.05.2023 ehk rohkem kui kolm kuud hiljem pärast tema taotluse rahuldamata jätmist. Kuigi kaebaja ei ole õigusteadmistega isik, on kaebajal ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja on kaebajana viimase aasta jooksul osalenud julgelt rohkem, kui kahekümnes menetluses, mistõttu on kaebetähtajad kaebajale arusaadavad. Kaebaja tervislik seisund ei tekkinud samuti ootamatult. Kaebaja toob tähtaja ennistamise taotluses välja, et väidetav aju taandareng tekkis aastal 2020, millest pole avalduse esitamise ajaks kaebaja täielikult taastunud. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused nagu liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus (
Kaebaja ei saa tugineda ka sellele, et kaebajal kinnipeetavana oli keeruline õigeaegselt kaebust esitada, kuivõrd mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui menetlustoimingu sooritamine on raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Kokkuvõtvalt lõpetab kohus 5
lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui ilmnevad
lg 1 sätestatud asjaolud.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla vastusest selgub, et ametniku Agu Rillo osas pole kaebaja vanglale nõuet kahju hüvitamiseks esitanud, mistõttu on kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb selles nõudes jätta läbi vaatamata. Kui kaebaja peab kahju tekitava tegevuse all silmas haldusasjas nr 3-22-1216 menetlusse esitatud Ave Kasvandiku poolt allkirjastatud vastust täiendavale kohtunõudele (30.11.2022 nr 1-11/22/12322-7), sest nimetatud vastuse oleks justkui koostanud Agu Rillo, siis antud toimingu osas on kahjunõue Tallinna Vangla poolt lahendatud 31.01.2023, mille osas kaebaja õigeaegselt kaebust ei esitanud. Sellisel juhul esineb alus kahjunõude osas menetluse lõpetamiseks ka Agu Rillo tehtud tegevuse osas. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse selles osas, mis puudutab kahju hüvitamist Ago Rillo osas, läbi vaatamata. 26. Kaebaja esitas ka järjekordse taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras kaebajale advokaadist esindaja määramiseks. Kuna kohus lõpetab hüvitamiskaebuse menetluse osas, mis puudutab väidetavat kahju seonduvalt vanglaametniku Kristo Krafti, dr. Aleksander Koti ja vanemjurist Ave Kasvandiku tegevusega kaebaja suhtes ning jätab kaebuse selles osas, mis puudutab kahju hüvitamist Ago Rillo osas läbi vaatamata, siis ei pea kohus vajalikuks ka taotlust riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramiseks sisuliselt läbi vaadata, ehk kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja on käesolevas menetluses juba riigilõivu tasunud, mis osaliselt kaebajale ka tagastatakse. 27.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse
Käesoleval juhul lõpetab kohus hüvitamiskaebuse menetluse osas, mis puudutab väidetavat kahju seonduvalt vanglaametniku Kristo Krafti, dr. Aleksander Koti ja vanemjurist Ave Kasvandiku tegevusega kaebaja suhtes kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja tasus riigilõivu kokku 72 eurot. Arvestades, et hüvitamiskaebus seondub nelja vanglaametniku tegevusega, millest kolme osas lõpetab kohus kaebuse menetluse, tuleb vastavalt sellele tagastada ka kaebajale riigilõiv. 75 % 72st eurost on 54 eurot. Kaebajale tuleb tagastada riigilõiv summas 54 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud
28. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata (
Kaebaja on esitanud taotluse piirata isikliku info kajastamist kohtulahendis, kohtuistungi kinniseks kuulutamist ja nimede asendamist tähemärgiga. Taotluses viitab kaebaja küll teisele kohtuasjale (3-24-822), kuid kohus nõustub kaebajaga piirangute vajaduses ja asendab avaldatavas määruses isiku nime tähemärkidega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.