KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1173 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmis

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse puudutatud isiku nõusolekuta ning kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p-d 1 ja 2).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11). 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130lg-s 1 2

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1).

XX on deklareerinud perioodil aprill 2022 kuni juuli 2022 sisendkäibemaksu kokku 10 655,30 eurot, mille võrra on vähendatud tasumisele kuuluvat käibemaksu (käibemaksuseaduse § 29 lg 1). Sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevaid dokumente maksuhaldurile ei esitatud. Selle pinnalt on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et XX-l sisendkäibemaksu deklareerimise õigus tegelikkuses puudus ning vastav summa kuulub käibemaksuna tasumisele. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et XX pangakontolt on tehtud väljamakseid kokku summas 45 381,45 eurot, mille kohta ei ole esitatud raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavaid algdokumente ega antud seletusi. Seejuures on XX pangakontole laekunud rahast võetud 33 650 eurot sularahas välja. Seega on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, millelt kuulub tasumisele tulumaks 11 345,37 eurot (tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja 4). MTA kogutud teave viitab, et XX oli kõnealusel perioodil X. X. kontrolli all ning X. X. pidi olema teadlik kõnealuste tehingute sisust ja tehingutega seotud asjaoludest, sh valdama tehingutega seotud algdokumente. Maksuhaldur on kontakteerunud maksuotsuses toodud tehingutega seonduvalt X. X.ga 04.07.2022 e-kirja teel, 06.09.2022 telefoni teel (lepiti kokku kohtumises) ning 16.09.2022 on koostatud maksumenetluse algatamise korraldus, millega X. MTA 22.04.2024 taotluse lisa 5 (maksuotsus) MTA 22.04.2024 taotluse lisa 4 (kontrolliakt) 3 MTA 22.04.2024 taotluse lisa 2 (intressinõue) 3 MTA 22.04.2024 taotluse lisa 1 (saldopäring) 1 2 3

§ 8

) rikkumisele, mis on vastutuskohustuse tekkimise ja vastutusotsuse tegemise aluseks (

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1).

Seega on X. X. osas alustatud vastutuskohustuse tuvastamise menetluse tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

8. Kolmas isik saab vastutada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud, et XX-l puudub teadaolev vara, mille arvel maksukohustus täita, ning XX ei ole tänaseks tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on põhjendatud järeldada, et XX ei ole suuteline maksuvõlga summas 31 001,67 eurot tasuma. 9. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti (vastutusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361lg 1).

Arvestades XX ja X. X. osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, esineb põhjendatud alus eeldada, et X. X. on rikkunud teadlikult seadusliku esindaja kohustusi (

§ 8), mis on põhjustanud XX maksuvõlgade tekkimise.

Sellises olukorras esineb alus arvata, et X. X.l puudub soov täita vastavaid maksukohustusi ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena (või täita nõudeid XX ees, mille arvel viimane saaks maksukohustusi täita). See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. 10.

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine.

XX maksuvõlg on tuvastatud maksuhalduri maksuotsusega ja intressinõudega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132) ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (XX õigusvõime ei ole lõppenud).

§- 4 5 MTA 22.03.2023 kontrolliakti p 1.1 (MTA 22.04.2024 taotluse lisa 4) https://likvidaator.com/teenused/firma-likvideerimine-koos-muugiga 4

§ 96lg 5).

1. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X. X. teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud vallasvara (sõidukite) väärtus ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X. X. tegevust XX majandustegevuse korraldamisel (sh sularaha väljavõtmine pangakontolt, mille arvel oleks saanud maksukohustusi täita), peab kohus võimalikuks, et X. X. võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
2. Maksuhaldur taotleb luba hüpoteegi seadmiseks X. X.le kuuluva kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxx kaasomandi mõttelisele osale kogusummas 36 570,27 eurot ning käsutamise keelumärke seadmiseks X. X. omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx. Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud, et kõnealuste kinnistute turuväärtust on keeruline hinnata, kuid usutavalt ei kata kummagi kinnistu (X. X. omandi) väärtus eraldiseisvalt MTA nõuet XX vastu. Hüpoteegi ja käsutamise keelumärke kandmine kaasomandiosale ja kinnistule ei takista nende kasutamist omanike poolt ega piira omanikke rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks. Seetõttu saab pidada kohtuliku hüpoteegi ja käsutamine keelumärke kandmist kinnistusraamatusse X. X. omandis olevale kinnisasjale ja kaasomandi osale proportsionaalseks.
3. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel (31 001,67 eurot).
4. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus taotlejaga, et vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5