Obsah (7)

§ 20§ 832§ 8333§ 8913§ 3§ 241§ 833

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märtsil 2024. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2771 Kohtukoosseisu liikmed Janika

§ 20lg 4 p 6 ja § 833 lg 1 p 3 mõttes.

N. Parfjonovi elukoha läbiotsimisel 03.11.2020 leiti laskekõlblik teravaotsalise mantelkuuliga .50BMG 12,7x99mm kaliibriga kesktulepadrun, mis on

§ 20

lg 5 alusel 11.12.2001 kehtestatud siseministri määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ §-de 1 lg 4 ja 2 lg 1 järgi eriohtlik laskemoon ning erija sõjalise kasutusega laskemoon. Harju Maakohtu otsus.

1. Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse alusel tunnistati N. Parfjonov süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat; N. Parfjonov mõisteti süüdi KarS § 4182 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. N. Parfjonovile mõistetud üksikkaristustest suurendati KarS § 64 lg 1 alusel raskemat ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. N. Parfjonovi eelvangistus 7 kuud 9 päeva arvati karistusaja hulka ning kandmisele kuuluv 2 aasta 4 kuu ja 21 päeva pikkune vangistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 3 aastat. A. Babenko tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 alusel ning teda karistati vangistusega 2 aastat. A. Babenko eelvangistus 3 päeva arvati karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata ning A. Babenko allutati KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ja -kohustustele, katseaja pikkuseks määrati 3 aastat. Kooskõlas KarS § 75 lg 2 p 1 kohustati A. Babenkot käitumiskontrolli ajal hüvitama osaliselt kuriteoga tekitatud kahju, s.o hüvitada igakuiselt 350 eurot kahe ja poole aasta jooksul seni, kuni tekitatud kahjust on hüvitatud 10 800 eurot. CityProject OÜ tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 3 järgi ning äriühingule mõisteti rahaline karistus 70 000 eurot. Betmix OÜ tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 3 järgi ning äriühingule mõisteti rahaline karistus 50 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslikud nõudeavaldused rahuldati. N. Parfjonovilt, A. Babenkolt ja Betmix OÜ-lt mõisteti solidaarselt välja 53 220,74 eurot. N. Parfjonovilt, A. Babenkolt ja CityProject OÜ-lt mõisteti solidaarselt välja 70 375,20 eurot. Lisaks põhinõudele kohustati võlgnikke solidaarselt Maksu- ja Tolliameti kasuks KMS § 38 lg 1 ja § 27 lg 1 kohaselt tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi (MKS § 115 lg 1 ja 117 lg 1) kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. CityProject OÜ, N. Parfjonovi ja Betmix OÜ varad, mis arestiti avalik-õiguslik nõudeavalduse tagamiseks, jäeti arestituks kuni nõudeavalduse täieliku rahuldamiseni. Viimaks võttis kohus seisukoha tõkendite suhtes, määras kindlaks menetluskulud ning selle, kuidas toimida lahendi jõustumisel asitõenditega. Oma otsust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult nii. Õige pole A. Babenko kaitsja seisukoht, et kriminaalasjade eraldamisega rikuti süüdistatavate õigusi. 3
4. Nõue, et ühe isiku kriminaalasju tuleb tingimata menetleda ühes menetluses, pole absoluutne. Kriminaalasjast võib kooskõlas KrMS § 216 lg 4 eraldada ühe või mitu episoodi, kui see on vajalik mõistliku menetlusaja tagamiseks. Vahistatuga kriminaalasjas tuleb menetlejal rakendada kõiki meetmeid, et viia kohtueelne menetlus kiiresti lõpuni. Üheks abinõuks on kriminaalasjast teatud kuritegude eraldamine juhul, kui see võimaldab vahistatud süüdistatava kriminaalasja kiiremat menetlemist ega kahjusta samal ajal kriminaalmenetluse igakülgset ja terviklikku arutamist kohtus. Jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad.
5. Kriminaalasjas on jälitustoiminguid tehtud eeluurimiskohtunike lubade alusel ja nendes näidatud ajal ning mahus. Prokuratuur on lube taotledes ning eeluurimiskohtunikud neid andes järginud seadust ja kehtivat kohtupraktikat. Jälitustoimingute vajadus oli tingitud sellest, et tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli võimatu, nende kogumine osutus keeruliseks ka jälitustoimingutega. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid on lubatavad tõendid.
6. Prokuratuuri load sideettevõtjalt andmete saamiseks on vormistatud ajavahemikul 08.01.2020–05.10.2020, s.o enne Riigikohtu otsuse avalikustamist asjas nr 1-16-
7. Sideettevõtjalt andmete küsimine ei olnud ebaproportsionaalne. Menetletava kuriteoga kahjustatud õigushüve (riigi fiskaalhuvid) on oluline, lisaks kuulub KarS § 3891 lg 1 teokoosseis kuulub KrMS ptk-s 31 sisalduvasse kataloogi, milles loetletud kuritegude puhul on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega. Andmed olid olulised ja neid ei oleks saanud koguda muul viisil. Menetluses oli vaja teha kindlaks isikute omavaheline suhtlus ja seotus, liikumine ning viibimiskohad. Alternatiivseid võimalusi selle teabe hankimiseks ei olnud. Osa andmetest oleks olnud võimalik saada jälitustegevusega, kuid jälitustoimingutega kogutavad tõendid on suunatud valdavalt tulevikku. Tõendeid oli vaja koguda eelkõige juba toimunud asjaolude kohta. N. Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi, A. Babenkole esitatud süüdistus KarS §-de 3891 lg-te 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Betmix OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 3 järgi ja CityProject OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 3 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Betmix OÜ-ga seotud maksukuritegu.
8. N. Parfjonov on alates 02.05.2017 Betmix OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing on käibemaksukohuslane. Betmix OÜ käibedeklaratsioone esitas süüdistuses näidatud perioodil (s.o juuni 2019 – detsember 2019) raamatupidamisteenust osutanud I. Sikk. Ajavahemikul juuni 2019–detsember 2019 deklareeris Betmix OÜ soetust S OÜ-lt summas 319 324,44 eurot ning arvestas nende ostuarvete alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust maha 53 220,74 eurot.
9. Süüdistuses näidatud perioodil on S OÜ juhatuse liikmed eri ajavahemikel olnud MH ja JM. S OÜ oli käibemaksukohuslane, kuid kustutati registrist alates 25.02.2020, sest äriühing ei esitanud majandustegevusega tegelemist kinnitavaid dokumente. S OÜ-d kontrollis, selle tegevust ja raamatupidamist korraldas A. Babenko, kellele MH ja JM andsid oma ID-kaardid koos paroolidega. Vajadusel allkirjastas MH A. Babenko koostatud dokumente. MH ja JM S OÜ tegevusest mitte midagi ei teadnud. 4
10. S OÜ poolt ajavahemikul juuni 2019-detsember 2019 esitatud arvetel kajastati tööd, mis tehti Betmix OÜ-le allhanke korras Rakvere Vallimäel ja DEPO kaubanduskeskuses asuvatel objektidel. Seda, et tegelikult arvel näidatud töid ei tehtud, kinnitasid kohtus väidetavad S OÜ töötajad. Kolme tunnistaja, ES, DB ja AP ütlused on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Isegi kui loetletud isikute ütlustega on tõendatud, et nad töötasid S OÜ-s, ei saanud üksikud töötajad toota käivet sellises suurusjärgus, mis nähtub esitatud arvetelt. Usaldusväärsed pole N. Parfjonovi ütlused, et S OÜ tegi Betmix OÜ-le alltöövõttu Rakvere Vallimäel ja DEPO kaubanduskeskuses asunud objektidel.
11. S OÜ deklareeris omakorda juunis 2019 soetust S OÜ-lt. Ka see äriühing oli Aleksei Babenko kontrolli all. Isegi kui S OÜ-l olid üksikud töötajad, siis neid ei kasutatud Rakvere Vallimäe objektil. S OÜ deklareeris juulis ja augustis soetust L OÜ-lt, kuid viimane soetusele korrespondeerivaid müügitehinguid ei deklareerinud. S OÜ arvelduskonto kaudu L OÜ-le makseid ei teinud. L OÜ juhatuse liikmele VAle tehti ettepanek äriühing osta saunas. Pärast äriühingu ostmist andis ta oma ID-kaardi Romani-nimelisele isikule. S OÜ arvelduskontolt tehti ülekandeid valdavalt Saksa Liiduvabariigis registreeritud äriühingutele. Järelikult ei ostnud S OÜ Betmix OÜ-le väidetavalt osutatud teenuseid ka sisse.
12. Kuivõrd S OÜ ei osutanud Betmix OÜ-le teenuseid arvetel näidatud mahus, ei olnud Betmix OÜ-l õigust S OÜ arveid käibedeklaratsioonides ja nende lisades kajastada. Samuti ei olnud Betmix OÜ-l õigust arvetel näidatud käibemaksu KMS § 29 lg 3 alusel maha arvata. N. Parfjonov teadis seda, kuid talitas Betmix OÜ juhatajana teisiti, kui andis raamatupidajale korralduse esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid. Käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine on KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritav juhul, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Betmix OÜ deklareeris S OÜ võltsarvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 53 220,74 eurot, mis on rohkem, kui KarS § 121 p 2 sätestatud suure ulatuse piirmäär ning arvas selle sisendkäibemaksuna tasumisele kuuluvast summast maha. Tegelikult oleks Betmix OÜ pidanud maksma käibemaksu selle summa võrra rohkem. Kuivõrd Betmix OÜ maksukohustus vähenes 53 220,74 euro võrra, siis on tõendatud koosseisuline asjaolu ehk maksukohustuse varjamine suures ulatuses.
13. Subjektiivne külg on täidetud. N. Parfjonov teadis, et vaidlusalustel objektidel ei tööta S OÜ töötajad. Järelikult teadis N. Parfjonov ka seda, et S OÜ arved Betmix OÜ-le kokku 266 103,70 eurot (summa käibemaksuta) on ebaõiged. Vaatamata sellele andis N. Parfjonov arved edasi raamatupidajale, et ta deklareeriks nendel kajastatud sisendkäibemaksu. N. Parfjonov tegutses Betmix OÜ maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Midagi muud väita ehk mitte mingisugust teist mõistlikku eesmärki või kavatsust pole selles kontekstis võimalik näha.
14. Betmix OÜ kui juriidilise isiku vastutus saab kooskõlas KarS § 14 lg 1 kõne alla tulla mh siis, kui juriidilise isiku organi liige paneb kuriteo toime juriidilise isiku huvides. Lastes raamatupidajal kajastada Betmix OÜ deklaratsioonides ebaõigeid S OÜ arveid, tegutses N. Parfjonov Betmix OÜ huvides. Maksukohustuse vähendamisel jäi äriühingule enam vahendeid, mida maksta palkadeks või dividendideks või kasutada ühingu laienemiseks.
15. A. Babenko osutas N. Parfjonovile ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi. A. Babenko oli S OÜ tegelik juht ja kasusaaja, kelle korraldada ning kontrollida oli äriühingu maksuaruandlus, suhtlus koostööpartneritega, dokumentide vormistamine, pangakontol olevate rahade haldamine jpm. A. Babenko lasi MHl allkirjastada erinevaid dokumente, lisaks andis MH talle 5 oma ID-kaardi. A. Babenko koostas süüdistuses kajastatud arved alles käibedeklaratsioonide esitamise tähtaja saabumisel. Lisaks korraldas A. Babenko S OÜ kontodele Betmix OÜ-lt laekunud rahaliste vahendite edasise ringluse ja sularahas tagasi toomise Eestisse. A. Babenko tugevdas N. Parfjonovi tahtlust, lubades talle osutada ainelist ja füüsilist kaasabi.
16. A. Babenko kaasaaitamistegu oli tahtlik. Ta teadis ja soovis osutada N. Parfjonovile ja Betmix OÜ-le kaasabi maksukuriteo toimepanemisel. A. Babenko kontrollis S OÜ tegevust ja teadis seega väga hästi, et Betmix OÜ esitatavad arved on ebaõiged ning Betmix OÜ deklareerib neid. Järelikult teadis A. Babenko ka seda, et S OÜ arvete deklareerimisega suureneb Betmix OÜ mahaarvatav sisendkäibemaks ja väheneb tasumisele kuuluva käibemaksu summa. Tahtluse intellektuaalne element oli seega olemas. Lisaks on tõendatud tahtluse voluntatiivne element ehk kaasaaitamistegevuse soovimine või vähemalt möönmine. S OÜ nimel arveid koostades, neid deklareerides ning arvete tasumisena laekunud raha ringlust korraldades soovis A. Babenko, et maksuhaldurile jääks mulje, nagu oleks Betmix OÜ ja S OÜ omavahel tehinguid teinud. Just sellise olukorra näivuse loomise eest sai A. Babenko nagu iga teinegi nn arveveski pidaja rahalist kasu teenustasu näol. CityProject OÜ-ga seotud maksukuritegu.
17. N. Parfjonov on alates 04.02.2005 CityProject OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing on käibemaksukohuslane. Süüdistuses näidatud ajavahemikul esindasid CityProject OÜ-d suhetes Maksu- ja Tolliametiga N. Parfjonov ja TB. M OÜ (endine ärinimi C OÜ) osanik ja juhatuse liige on alates 04.03.2020 MM. Tegelikult kontrollis ja juhtis äriühingut A. Babenko. M OÜ oli käibemaksukohuslane, kuid kustutati registrist alates 26.11.2020, sest äriühing ei esitanud majandustegevusega tegelemist kinnitavaid dokumente.
18. CityProject OÜ deklareeris süüdistuses näidatud perioodil M OÜ-lt soetust summas 422 251,20 eurot ning arvas arvete alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust maha 70 375,20 eurot. M OÜ arved puudutasid töid, mis äriühing tegi CityProject OÜ-le Tapa keskpolügoonil ning Tartus, Riia ja Vaksali tn ristmikul asunud projektidel. Need arved olid võltsitud, sest töid tegelikult ei tehtud.
19. Esiteks ei olnud A. Babenkol võimalik N. Parfjonovile S OÜ kaudu arveveski teenuse osutamist jätkata, S OÜ kustutati käibemaksukohuslaste registrist alates 25.02.
20. Koostöö M OÜ-ga algas kohe, kui MM sai selle osanikuks ja juhatuse liikmeks. Teiseks ei puuduta A. Babenko ja N. Parfjonov omavahelistes vestlustes mitte kunagi objektidel käiva või käivituva tööga seotud küsimusi. Seda, et CityProject OÜ-le esitatud arvetel kajastatud töid ei tehtud, kinnitasid kohtus üle kuulatud väidetavad M OÜ töötajad. Kahte tunnistajat ei õnnestunud kohtus küsitleda, kuid pole eluliselt usutav, et nad suutsid teha töid arvetel näidatud mahtudes. N. Parfjonovi ütlused, et M OÜ tegi CityProject OÜ-le Tapa keskpolügoonil ja Tartu Riia ning Vaksali tn ristmikul asunud objektidel alltöövõtu korras töid, ei ole usaldusväärsed.
21. M OÜ ei kasutanud alltöövõttu selleks, et teha CityProject OÜ-le töid. M OÜ deklareeris vaidlusalusel perioodil soetust S OÜ-lt. S OÜ on alates 20.04.2015 käibemaksukohuslane. Alates 19.03.2020 sai äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks AV, kuid S OÜ oli täielikult A. Babenko kontrolli all. Maksustamisperioodil märts 2020 S OÜ isikustatud ostutehinguid ei deklareerinud. Samuti ei deklareerinud S OÜ märtsis 2020 palga väljamakseid. Järelikult ei olnud S OÜ-l töötajaid, kes oleks S OÜ poolt M OÜ-le allhanke korras töid teinud. 6
22. Ajavahemikul 27.04.2020 – 05.10.2020 kandis M OÜ S OÜ-le üle 549 116 eurot. Raha kanti edasi Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühingute kontodele, s.o X GmbH kontole 342 450 eurot ja V GmbH kontole 237 325 eurot. Lisaks kanti A. Babenko Saksamaa Liitvabariigi pangas asuvale kontole 25.06.2020 8000 eurot.
23. S OÜ-d kontrollis samuti A. Babenko. S OÜ deklareeris müüki peamiselt M OÜ-le ning ostu üksnes S OÜ-lt. Seevastu raha tuli M OÜ-lt ning see ei liikunud mitte S OÜ-le, vaid Saksamaa Liitvabariigis asuvate äriühingute arveldusarvele. Järelikult on deklareeritava käibe ja rahavoogude vahel vastuolu. Asjaolu, kas S OÜ ostis Saksamaalt telefone või mitte, pole oluline, sest deklaratsioonide järgi osutati ehitusteenust. Viimast ei saanud S OÜ M OÜ-le osutada, sest äriühingus polnud töötajaid, kes oleksid saanud seda teha.
24. N. Parfjonov oli teadlik, et CityProject OÜ ei oleks tohtinud deklareerida M OÜ arveid enda sisendis ja nendel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust KMS § 29 lg 1 alusel maha arvata. CityProject OÜ-l ei olnud õigust M OÜ arveid käibedeklaratsioonides ja nende lisades kajastada ega ka neil näidatud käibemaksu maha arvata põhjusel, et nii suures mahus nagu arvetel märgitud, M OÜ CityProject OÜ-le teenust ei osutanud. Järelikult on tõendatud, et N. Parfjonov esitas osadel kuudel ise ja osadel kuudel raamatupidaja kaudu vahendlikult CityProject OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid. CityProject OÜ deklareeris M OÜ võltsarvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 70 375,20 eurot, mis on suurem kui KarS § 121 p 2 sätestatud suure ulatuse alammäär. Kui CityProject OÜ ei oleks käibedeklaratsioonides valeandmeid esitanud ehk soetust M OÜ-lt deklareerinud, siis ei oleks ta saanud sisendkäibemaksust 70 375,20 eurot maha arvata ning CityProject OÜ kohustus tasuda riigile käibemaksu oleks olnud selles summa võrra suurem. Järelikult vähenes CityProject OÜ maksukohustus 70 375,20 euro võrra. Käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine on KarS § 3891 lg 1 järgi kuritegu siis, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa võrra või enam.
25. N. Parfjonov juhtis ehitustegevust Tapal ja Tartus, Riia-Vaksali tn asuvatel objektidel. Järelikult teadis N. Parfjonov väga hästi, et M OÜ arved summas 351 876 eurot (ilma käibemaksuta) on ebaõiged. Vaatamata sellele esitas N. Parfjonov arved raamatupidaja ülesandeid täitnud TBle. Nõnda teadis N. Parfjonov, et esitab ise ja laseb TBl esitada CityProject OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid ja soovis seda. N. Parfjonov kasutas M OÜ võltsarveid selleks, et vähendada CityProject OÜ maksukohustust. Ühtegi muud mõistlikku eesmärki või kavatsust, miks A. Babenkolt neid arveid tellida ja raamatupidamises kasutada, pole võimalik näha. Järelikult oli N. Parfjonovil eesmärk vähendada CityProject OÜ maksukohustust.
26. CityProject OÜ vastutus saab KarS § 14 lg 1 järgi kõne alla tulla siis, kui juriidilise isiku organi või muu pädev esindaja paneb kuriteo toime juriidilise isiku huvides. N. Parfjonov tegutses CityProject OÜ huvides, sest tema eesmärgiks oli vähendada äriühingu maksukohustust ja suurendada seeläbi majandustegevuse kasumlikkust. Kaudselt võis N. Parfjonov tegutseda ka iseenda ehk CityProject OÜ tegeliku kasusaaja huvides, kuid esmajärjekorras oli juriidiline isik see, kelle kohustused N. Parfjonovi tegude tulemusena väiksemana näisid. Äriühingule jäi rohkem tulu, mida maksta palkadeks või dividendideks, investeerida tegevuse laiendamiseks jpm.
27. N. Parfjonoviga garaažist leiti suurem kogus sularaha (eurod ja välisvaluuta). Raha päritolu kohta andis süüdistatav eri menetlusetappidel vastuolulisi ütlusi, mis pole eluliselt usutavad ja 7 kooskõlas esitatud tõenditega. N. Parfjonovi telefonist leitud andmete järgi sai ta 09.10.2020 A. Babenkolt sularahas 9800 eurot. Järelikult tagastas A. Babenko N. Parfjonovile ebaõigete arvete alusel äriühingutest väljaviidud raha ning osa sellest oli N. Parfjonovil vähem kui kuu aja möödumisel ka alles.
28. Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühinguid, kuhu A. Babenko kontrolli all olnud Eesti äriühingud raha kandsid, iseloomustavad ühised tunnused. Esiteks on kõik äriühingud deklareerinud Saksamaal ühendusesiseseid tarneid väga suurtes summades. Kuna ühendusesiseste tarnete käibemaksumäär on 0%, siis on kõik äriühingud suuremal või väiksemal määral deklareerinud Saksamaal tagastusnõudeid. Kõikide äriühingute juhatuse liikmed on Poola kodanikud. V GmbH suhtes on Saksamaal käimas maksualane kriminaalmenetlus, äriühingu X suhtes on olnud korduvalt (viimati
29. a) üleval rahapesukahtlus, juhi suhtes oli rahapesukahtlus
30. a. Äriühingul A ei ole ühtegi töötajat, ühing ei asu registrijärgsel aadressil. Sama kehtib Y kohta. A. Babenkoga seotud kohtadest leitud arvete järgi tarnisid kõik Saksamaa Liitvabariigis registreeritud äriühingud Eesti Vabariiki mobiiltelefone, mis Eestis haihtusid. Saksa äriühingutele ülekandeid teinud S OÜ ja S OÜ ei ole deklareerinud ühendusesisest soetust. Äriühingute pangakontodelt ei nähtu mistahes tulusid, mis võiks olla seotud väidetavate telefonide edasi müügiga. S OÜ raamatupidaja OB selgitas kohtus, et talle teadaolevalt puudusid äriühingu kontol liikumised. Lisaks on tõendatud, et raha, mis kanti Saksamaal registreeritud äriühingute arveldusarvetele, jõudis samas summas tagasi Eesti Vabariiki. Järelikult ei ole õiged väited, et S OÜ ja S OÜ ajasid Saksa koostööpartneritega telefonide ostu-müügiäri. Tegelikult suunati rahavoog võltsitud arvete alusel Saksamaale, kus võltsitud tarnearveid kasutati Eestisse ühendusesiseste tarnete toimumise näivuse loomiseks ja tagastusnõude tekitamiseks.
31. A. Babenko tegutses otsese tahtlusega. Ta teadis, et osutab N. Parfjonovile ja tema esindatavatele äriühingutele kaasabi maksukuriteo toime panemisel ning soovis seda. Kuna A. Babenko kontrollis ise M OÜ tegvust, siis ta teadis väga hästi, et äriühingu poolt koostatavad arved on ebaõiged. Lisaks teadis A. Babenko, et N. Parfjonov need arved deklareerib, vastasel korral polnud N. Parfjonovil mingit põhjust A. Babenkolt neid arveid paluda. N. Parfjonovile esitatud süüdistus KarS § 4182 lg 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
32. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et N. Parfjonovi elukohast leiti ja võeti ära üks padrun. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et ekspertiisiks esitati teravaotsalise mantelkuuliga .50BMG (12,7x99mm) kaliibriline kesktulepadrun, mis oli heas korras. Padrun viidi lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning see osutus laskekõlbulikuks. Lisaks märkis ekspert ekspertiisiaktis, et selliseid padruneid kasutatakse tulistamiseks vastava kaliibriga tulirelvadest nt M2 Borwning raskekuulipilduja või suurekaliibrilised vintpüssid Barret M82, M99 jpt. Seda, et N. Parfjonovi elukohast leitud padrunit saab kasutada eelkõige sõjalisel otstarbel, selgitasid ka EKEI eksperdid ON ja AJ ning asjatundja TA. Lisaks kinnitab asjaolu, et tegemist oli sõjarelva laskemoonaga ka Sõjaväepolitsei 16.02.2021 vastus järelepärimisele, mis on lubatav tõend. Tõend on lubatav, sest menetlejal on õigus päringuid teha. Antud juhul puudub alus kahelda vastuse usaldusväärsuses, sest selles kajastatud teave on kättesaadav ka avalikult ligipääsetaval veebilehel www.mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad. N. Parfjonov hoidis laskemoona ebaseaduslikult, sest sõjarelva tarbeks sobivat laskemoona võivad

§ 832

lg 1 järgi soetada üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või -kohustuste täitmiseks ning

§ 8333

lg 1 p 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise 8 korras.

§ 832

lg 3 alusel kehtestatud kaitseministri 10.07.2018 määruse nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja laskemoona käitlemise nõuded ja kord“ § 1 lg 1 ja § 2 lg 1 järgi võib lisaks Kaitseliidule ja valitsusasutustele sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käidelda üksnes vastavat tegevusluba omav juriidilisest isikust ettevõtja, N. Parfjonoviga seotud juriidilistel isikutel sellist tegevusluba ei olnud. N. Parfjonov selgitas, et padrun sattus tema kätte juhuslikult, ilmselt Männiku lasketiirus. Selle väite kummutab Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru kasutuseeskirja p 5.

1. N. Parfjonovil on relvaluba, ta on laskesportlane ning tema valdusest leiti erinevaid padruneid, millest valdav enamik sobis tema seaduslike relvadega. Järelikult oli tal piisavalt teadmisi ja oskusi, eristamaks erinevaid kaliibreid. Olukorras, kus süüdistatav avastas oma valdusest tavapärastest mõõtmetest oluliselt suurema padruni, tekkis N. Parfjonovil kindlasti küsimus, mis see on ja kas ta tohib seda hoida. Padruni otstarve oli võimalik välja selgitada internetist vabalt kättesaadava info põhjal. Kuivõrd N. Parfjonovil oli võimalik padruni otstarve välja selgitada, ta seda ei teinud ning jättis padruni oma laskemoona hulka, siis järelikult ta käitles (mh hoidis) sõjarelva padrunit vähemalt kaudse tahtlusega. N. Parfjonovi kaitsja apellatsioon.
2. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse vaidlustas N. Parfjonovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega N. Parfjonov tunnistati süüdi ja karistati KarS §-de 3891 lg 1 ja 4182 lg 1 järgi, CityProject OÜ mõisteti süüdi ja karistati KarS § 3891 lg 3 järgi, B OÜ mõisteti süüdi ja karistati KarS § 3891 lg 3 järgi ning N. Parfjonovi menetluskulud jäeti tema enda kanda. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus teeks tühistatud osas uue otsuse ja mõistaks N. Parfjonovi, CityProject OÜ ja Betmix OÜ neile esitatud süüdistustes õigeks ning jätaks N. Parfjonovi menetluskulud riigi kanda. Kaitsja hinnangul tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada, sest maakohus kasutas N. Parfjonovi, CityProject OÜ ja Betmix OÜ süüdi tunnistamisel nii selliseid tõendeid, mis pole lubatavad kui ka neid, mis esitati hilinenult. Lisaks eksis maakohus tõendite hindamisel ning väljus süüdistuse piiridest. Maakohtu minetused tõid kaasa menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise KrMS §-de 338 p 3 ning 339 lg 2 mõttes. Vead saab apellatsioonimenetluses KrMS § 341 lg 3 järgi kõrvaldada ning ringkonnakohtul on kooskõlas KrMS § 340 lg 2 p 1 võimalik teha uus otsus. Kokkuvõtlikult on apellatsioonis esitatud argumendid järgmised. Sideandmed on lubamatud tõendid.
5. Kriminaalasjas koguti sideandmeid prokuratuuri 08.01.2020, 17.01.2020, 29.04.2020, 28.05.2020, 02.10.2020, 24.11.2020, 21.12.2020 ja 10.02.2020 lubade alusel. Load anti välja 37 inimese kohta ning ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud maksimaalses ulatuses. Kokku hõlmasid load 9849 päeva, see on peaaegu 27 aastat. Maakohtu seisukohad sideandmete lubatavuse kohta on raskesti jälgitavad, deklaratiivsed ning passivad pea iga kriminaalasja konteksti. Nii toimides rikkus maakohus põhjendamiskohustust, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Arvestades RKKKo lahendi nr 1-16-6179 p-des 51-69 ja 106-107 toodut, ei ole sideandmed lubatavad tõendid. Lisaks sellele, et kuigi protokollid sisaldavad sidemastide asukohtade kohta tehtud järeldusi ja sideandmete protokollide alusandmetest ei ole nähtavad enamike sideandmete koordinaadid, on eksitud järgmiste põhimõtete vastu. 9
6. Esiteks ei olnud sideandmete kogumine kooskõlas ultima ratio põhimõttega. Kuigi maakohus leidis, et sideandmete nõudmist õigustas vajadus koguda tõendeid minevikusündmuste kohta, pole selge, miks selleks ei sobinud teised viisid (nt läbiotsimine, tunnistajate ülekuulamine).
7. 08.01.2020 loas on prokuratuur möönnud, et tõendite kogumine muul moel pole välistatud. Põhjendusega, et plaan on avalikke ja varjatud menetlustoiminguid kombineerida, läheb vastuollu väide, et sel hetkel ei olnud avalikud menetlustoimingud võimalikud. Loas sisalduvaid ultima ratio argumente pole seotud kriminaalasja faktiliste asjaoludega, selle asemel jäävad need umbmääraseks. Loas tuginetakse eeskätt vajadusele saavutada kriminaalmenetluse eesmärk. Selle kohta on Riigikohus (küll jälitustegevuse kontekstis) öelnud, et KrMS § 1261 lg 2 sätestatud viimasele alternatiivile tuginemine KarS § 3891 tunnustel toimuvas kriminaalmenetluses saab kõne alla tulla väga erandlikel juhtudel (RKKKm 3-1-1-112-16 p 30). Prokuratuuri väide, et praktika kohaselt on majanduskuritegude uurimine raskendatud ei ole kooskõlas kohtupraktikaga (TRRo 1-16-4665 p 13.1).
8. 17.01.2020 prokuratuuri loa ultima ratio põhjendused kattuvad 08.01.2020 loas esitatud argumentidega, sestap on ka vastuväited samad, mis 08.01.2020 loa puhul.
9. 29.04.2020 prokuratuuri loas sisalduvad põhjendused ultima ratio kohta on üldjoontes samad, mis 08.01.2020 ja 17.01.2020 lubades, lisatud on mõned üksikud laused ja lõigud, kuid nendes sisalduvad asjaolud puudutavad ainult põhjendatud kuriteokahtlust. Järelikult pole põhjust korrata vastuväiteid, mis puudutasid 08.01.2020 luba.
10. 28.05.2020 prokuratuuri loas sisalduvad ultima ratio põhjendused sarnanevad 08.01.2020 loas sisalduvate argumentidega ja sel põhjusel ei vaja vastuväited kordamist. Võrreldes 29.04.2020 loaga on lisatud C OÜ-d puudutav lõik, kuid selles toodu on umbmäärane ning jäetud kriminaalasja faktiliste asjaoludega seostamata.
11. 02.10.2020 prokuratuuri loa ultima ratio põhjendused sarnanevad üldjoontes 29.04.2020 loas esitatud põhjendustega, eemaldatud on üks ning lisatud paar lõiku. Viimastes viidatakse organiseeritud kuritegevusele, kuid seda mõistet kasutatakse karistusõiguses valdavalt KarS §de 255 ja 256 kontekstis. Pealegi on prokuratuuri väide abstraktne ja põhjendustega katmata. Lisaks pole nendes kuritegudes mitte kellelegi kahtlustust või süüdistust esitatud. Vastuväiteid, mis puudutasid 08.01.2020 luba, pole mõtet korrata.
12. Teiseks ei põhjendanud prokuratuur sideandmeid küsides taotletud andmete mahtu ja perioodi ning see on vastuolus RKKKo 1-16-6179 p-s 61 sedastatud kriteeriumiga. Prokuratuuri lubades puuduvad argumendid, miks oli iga kord vaja välja nõuda ESS § 1111 lg 2 ja 2 (s.o 20 eriliiki andmed) kokku 9849 päeva ehk peaaegu 27 aasta kohta ning mis tingis sideandmete küsimise konkreetses ulatuses. Maakohus kaitsja vastuväiteid ei analüüsinud.
13. Kolmandaks pole prokuratuur sideandmete lubades põhjendanud, miks tuleb menetluse esemeks olevat kuritegu käsitada raskena (RKKKo 1-16-6179 p 64) olukorras, kus lubades märgitud kahtlustused ületavad napilt KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo ulatuse ehk 40 000 euro piiri.
14. Neljandaks ei kaalunud kriminaalmenetluse huvi üles eraelu raske riive (RKKKo 1-16-6179 p-d 65 ja 107). Kuigi maakohus hindas eraellu sekkumise aspekti, ei hinnanud kohus seda, kas prokuratuuri load sisaldavad nõuetekohaseid põhjendusi. Tegelikult on kõik vaidlustatud 10 lubades sisalduvad argumendid deklaratiivsed, kus on järelduse stiilis eitatud võimalust koguda tõendeid muul moel, kui isiku eraelu raskelt riivates. Load ei sisalda viiteid, et neid väljastades kaaluti, kas kriminaalmenetluse huvi kaalub üles raske eraelu riive ehk 37 isiku kohta 27 aasta ulatuses 20 erineva andmeliigi kogumine. Jälitustegevusega kogutud tõendid on lubamatud.
15. Maakohtu seisukoht, et kriminaalasjas prokuratuuri 03.02.2020, 03.04.2020 ning kohtu 31.01.2020, 03.04.2020, 04.06.2020 ning 08.06.2020 lubade alusel teostatud jälitustegevus oli kooskõlas ultima ratio põhimõttega, ei ole õige. Jälitustegevuse aluseks olnud load ei olnud õiguspärased, sest nendes esitatud põhjendused on deklaratiivsed ja standardsed. Sama etteheide käib maakohtu otsuses sisalduva argumentatsiooni kohta. Maakohus kasutas otsuse tegemisel jälitustegevusega kogutud tõendeid, mis tegelikult on lubamatud ning sellega rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus selgitas mh, et jälitustoimingutega kogutud tõendid ei toeta N. Parfjonovi ja A. Babenko versiooni, et märtsis 2020 alustasid M OÜ ja CityProject OÜ reaalset koostööd Tapal asuval ehitusobjektil. Järelikult on põhjust arvata, et jälitustoimingutega kogutud tõendite välja jätmisel võinuks kohtu järeldus olla teistsugune. Prokurör avaldas maakohtus arvamust, et ultima ratio põhjendusi peaks saama tuletada kuriteokahtluse kirjeldusest, kuid see seisukoht pole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (nt RKKKm 1-17-7077 p-d 70 ja 71, RKKKo 3-1-1-14-14 p 772).
16. 31.01.2020 Harju Maakohtu määruses nr KM8944/2020 sisalduvatest põhjendustest ei nähtu, miks peaks kahtlustatavad hakkama tõendeid hävitama. Lõik ei sisalda mitte ühtegi kriminaalasjaga seotud faktilist asjaolu ning väide on esitatud nii üldsõnaliselt, et seda saaks üle kanda absoluutselt igasse menetlusse, mille esemeks on majanduskuritegu. Kohtu argumendil, et kuritegu pandi toime varjatult, pole jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel kaalu (vt ka RKKKm 3-1-1-68-14 p-d 36, 39 ja 41). Viide, nagu oleks puudutatud isikud kuritegeliku ühenduse liikmed, on ebaõige. Määruses ei jaatata kuriteokahtlust KarS §-de 255 ja 256 järgi. Samuti pole maksukuritegu latentsuse astmelt võrreldav korruptsioonikuriteoga. Subsidiaarsuspõhimõtte järgimise jaatamiseks ei piisa pelgalt sellest, kui esineb mingi asjaolu või asjaolud, mis kõnelevad jälitustoimingute tegemise kasuks (RKKKm 3-1-1-68-14 p 41, TRRo 1-16-4665 p 13.1). Käsiloleval juhul pole eeluurimiskohtunik oma järeldust, et menetluse esemeks on peitekuritegu, sisustanud mitte ühegi konkreetses kriminaalasjas tuvastatud asjaoluga. Asjaolu, et maksukuriteos üritatakse dokumendid vormistada viisil, mis jätab mulje korrektsest majanduskäitumisest, esineb sisuliselt igas KarS § 3891 järgi toimetatavas kriminaalasjas. Eeluurimiskohtuniku ainus kriminaalmenetlusega seotud ultima ratio põhjendus oli, et kriminaalasjas tähtsust omavad pangakontod asuvad Saksamaal ning sel põhjusel oli kuriteo avastamine ja uurimine raskendatud. Tegelikult oli õiguskaitseorganitel juurdepääs Saksamaal asuvatele pangakontodele olemas. Hetkel, mil maakohus 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 tegi, olid Saksamaal asuvad äriühingud menetlejale teada. Järelikult oli võimalik vastavasisuline teave EL direktiivi 2014/41/EL alusel Saksamaa õigusorganitelt välja küsida. Seda hiljem ka tehti. Kohtupraktikas on jaatatud ultima ratio printsiibi rikkumist olukorras, kus tõendite kogumine ei olnud raskendatud. Viimaks ei selgu eeluurimiskohtuniku määrusest, millisest KrMS § 1261 lg 2 nimetatud alternatiivist kohus lähtus. KrMS § 1261 lg 2 sätestab neli alternatiivi, millal on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatud. Maakohtu 31.01.2020 määrusest nr KM8944/2020 võib leida viiteid igale neljale alternatiivile, sh põhjenduse, et avalike menetlustoimingutega pole [eeltoodud] eesmärkide täitmine kriminaalmenetlust kahjustamata võimalik. Selle kohta on kohtupraktikas leitud (RKKKm 311 1-1-112-16 p 30), et grammatiliselt võimaldaks see teha jälitustoiminguid sisuliselt lisapiiranguteta, sest kriminaalmenetluse huvides on kõigi efektiivsete tõendusteabe kogumise viiside kasutamine ja jälitustoimingutest loobumine võib seega peaaegu alati kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kuivõrd selline tõlgendus muudaks sätte sisutühjaks, on sellel alusel jälitustoimingute tegemine väga erandlik ning KarS § 3891 tunnustel toimuvas kriminaalmenetluses võib jälitustoimingu vajalikkuse põhjendamine KrMS § 1261 lg 2 viimasele alternatiivile tuginedes tulla kõne alla vaid väga erandlikul juhul. Seda, millised olid need erandlikud asjaolud, pole eeluurimiskohtunik välja toonud. Maakohtu selgitused KrMS § 1261 lg 2 sätestatud esimest, teist ja kolmandat alternatiivi ei täida.
17. 03.02.2020 prokuratuuri loa nr PL8949/2020 kohta kehtivad samad argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul. Lisaks on kohtupraktika järgi maksupettuste puhul variisikute kaasamine ja näilike tehingute kasutamine levinud võtted. Tegu pole selliste eritunnustega, mis lubaks a priori jaatada jälitustoimingute vajalikkust (RKKKm 3-1-112-16 p 30). Järelikult ei saa ultima ratio põhimõtte hindamisel olla määravaks teguriks vajadus tuvastada sularaha tagastamine nn arveveski kasutajatele ning eriti juhul, kui seda oletatakse.
18. 03.04.2020 Harju Maakohtu määruse nr KM9266/2020 kohta kehtivad täpselt samad argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul.
19. 03.04.2020 prokuratuuri loa nr PL9267/2020 kohta kehtivad samad argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul. Eraldi väärib märkimist, et kriminaalasjas andsid erinevate äriühingute töötajad ütlusi selle kohta, kus objektidel ja kelle alluvuses nad töötasid. Läbiotsimiste käigus leiti erinevaid dokumentaalseid tõendeid (aktid, lepingud jpm). Järelikult pole prokuratuuri loas esitatud põhjendused õiged, sest jälitustoimingute vajadust ei ole juhul, kui tõendeid saab koguda muul viisil.
20. 04.06.2020 Harju Maakohtu määruse nr KM9612/2020 kohta kehtivad täpselt samad argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul. Lisaks saadi EL direktiivi 2014/41/EL sarnaselt Saksamaale teavet ka Leedu õiguskaitseorganitelt. Järelikult oli Leedus asuvate pangakontode kohta võimalik koguda tõendeid muul viisil ning ultima ratio põhimõte ei olnud täidetud. Loas esitatu selle kohta, nagu oleks AP tihedalt seotud kuritegeliku allmaailmaga, on üldsõnaline ja faktiliste asjaoludega sisustamata. Põhjendustest ei leia, millise väidetava grupeeringuga oli AP seotud ning mis roll tal seal oli.
21. 08.06.2020 Harju Maakohtu määruse nr KM9633/2020 kohta kehtivad täpselt samad argumendid, mis aktualiseerusid eeluurimiskohtuniku 31.01.2020 määruse nr KM8944/2020 puhul. Lisaks on loas kirjeldatud suuresti kuriteoliiki, mis ei ole kehtiva kohtupraktika järgi lubatav (RKKKm 3-1-1-112-16 p 33). Maakohus võttis KrMS 297 korras prokuratuurilt ekslikult vastu kaks täiendavat tõendit.
22. Prokurör esitas kohtule KrMS § 297 korras 05.01.2022 jälitustoimingu protokolli ja 05.01.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. Kaitsja vaidles mõlema tõendi vastuvõtmisele vastu, kuid maakohus neid väiteid oma otsuses ei käsitlenud. 12
23. Prokuratuur esitas kohtus süüdistusaktis märgitud tõendina kriminaalasja 19930000322 15.03.2021 jälitustoimingu protokolli, mis koostati ajavahemikul 03.02.2020-05.08.2020 jälitustoimingutega kogutud teabe alusel. Selles protokollis kajastati A. Babenko abonentnumbri XXXXXXXX kõnede toimumise fakt ilma sisuta. Kaitsja esitas kohtulikul arutamisel vastuväite 15.03.2021 jälitusprotokolli lisade ehk kõnesalvestiste avaldamisele põhjusel, et tõendiks on ainult jälitusprotokoll. Seejärel esitas prokurör KrMS § 297 korras 05.01.2022 koostatud jälitustoimingu protokolli, kus kajastuvad A. Babenko kõned koos sisuga. Tõendi esitamist KrMS § 297 korras põhjendas prokurör asjaoluga, et uurijad koostasid 05.01.2022 jälitustoimingu protokolli hiljem ja sel põhjusel ei olnud see prokuratuurile varem kättesaadav. See põhjus ei anna alust jaatada KrMS § 2861 lg 2 p 2 või KrMS § 297 lg 2 sätestatud aluse täitmist. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevust pole KrMS § 30 lg 1 valguses põhjust eristada nii, et prokuratuur saab uurimisasutuse tegevusest või tegevusetusest tuletada endale olulise põhjuse KrMS § 2861 lg 2 p 2 mõttes. Sisuliselt võimaldaks see prokuratuuril tõendite esitamiseks vajalikku õiguslikku alust tuletada enda juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni rikkumisest. Lisaks võimaldaks sellise kohtupraktika teke prokuratuuril lasta piiramatult uurimisasutusel hiljem täiendavaid protokolle koostada ning neid seejärel kohtumenetluses tõendina esitada. Nii ei ole tagatud KrMS § 14 sätestatud võistlevuse põhimõte.
24. 05.01.
25. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli esitamist KrMS § 297 korras põhjendas prokuratuur sellega, et väide, mille järgi oli A. Babenko kõikidel vaidlusalustel objektidel oma töötajate meeskonna juht, kõlas esmakordselt N. Parfjonovi suust alles kohtus. Väide pole õige, sest nii N. Parfjonov kui ka A. Babenko rääkisid juba kohtueelses menetluses sellest, et A. Babenko viibis objektidel ja tegeles nende juhtimisega. Maakohus tugines otsuses tõenditele, mis on muul põhjusel lubamatud.
26. Prokuratuur esitas 14.10.2020 vaatlusprotokolli (süüdistusakti tõend nr 263), milles vaadeldi erinevate äriühingute Maksu- ja Tolliameti andmebaasis töötamise registris olnud andmeid ajavahemikul 01.05.2019-14.10.
27. Vaatlusprotokollil puuduvad lisad ning protokolli sisu järgi on menetleja selles olevaid andmeid sünteesinud. Kehtiva kohtupraktika järgi ei ole vaatlusprotokoll tõendiks juhul, kui sellele pole lisatud aluseks olevaid dokumente (RKKKo 1-18-437 p-d 55-57). Maakohus ei puudutanud kaitsja vastuväiteid oma otsuses.
28. Prokuratuur esitas tõendina Sõjaväepolitsei 16.02.2021 vastuse, mille kohta maakohus märkis, et kooskõlas KrMS-ga on menetlejal õigus pöörduda päringiga kõikide Eesti asutuste, juriidiliste ja füüsiliste isikute poole ning viimastel on kohustus vastata. Tõend on vastus päringule ning puudub igasugune põhjus, miks peaks kahtlema Sõjaväepolitsei vastuse usaldusväärsuses. Maakohtu seisukoht ei ole õige. Küsimus ei ole tõendi usaldusväärsuses, vaid selle lubatavuses. KrMS § 215 kohaldamisala ei saa laieneda isikulistele tõendiallikatele küsimuste edastamisele ja vastuste saamisele. Päringu vastuses sisaldub teave, mida KrMS järgi pidanuks kohtule edastama nt tunnistaja, ekspert, asjatundja vms. Maakohus väljus osaliselt süüdistuse piiridest.
29. Kehtiva kohtupraktika järgi pidanuks maakohus N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ süüküsimust KarS § 3891 järgi lahendades kontrollima üksnes seda, kas N. Parfjonov sai Betmix OÜ-st ja CityProject OÜ-st väljamakstud ja ringiga Saksamaa äriühinguteni jõudnud ülekanded hiljem A. Babenko käest sularahana (pärast nn arvevabriku teenustasu maha arvestamist) tagasi. Muus osas faktiliste asjaolude kontrollimine väljub süüdistuse piiridest. 13 Kehtivat kohtupraktikat silmas pidades (nt RKKKo 3-1-1-130-05 p 8, RKKKo 3-1-1-59-16 pd 21-22) saab N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ tegevust hinnata üksnes 19.04.2021 süüdistusakti lk-del 62-69 kirjeldatud faktiliste asjaolude pinnalt. Betmix OÜ ja CityProject OÜ puhul saab süüdistuse kokku võtta nii: N. Parfjonovi äriühingud kandsid intellektuaalselt võltsitud arvete alusel raha ära ning N. Parfjonov sai pärast A. Babenko käest sularaha“. Järelikult on tehingute näilikkust sisustatud üksnes seeläbi, et sularaha jõudis ringiga tagasi N. Parfjonovile. Süüdistusaktis ei ole asjaolusid, mis oleksid seotud tehingutega (näiteks töötajate puudumine vms). Piirdutud on üldsõnalise järeldusega, et majandustehinguid ei toimunud ning arvetel näidatu ei vastanud tõele. Kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamade järgi (nt RKHKo 3-3-1-81-12 p 16 lg 2 ja 4, RKKKo 3-1-1-47-07 p 22, RKKKo 3-1-1-40-14 p 66, RKKKo 3-1-1-108-12 p 22, RKKKo 1-18-158 p 71) ei tohiks süüdistusaktis täiendavaid põhjendusi esitamata piirduda väitega, et tehingud olid näilikud. Seda väidet tuleks põhistada nende asjaolude esitamisega, millega tehingu näilikkust sisustatakse. Vastupidine tähendaks, et kriminaalmenetluses saaks teha ebaselgema ja üldsõnalisema etteheite võrreldes maksumenetlusega. Lisaks lasuks sellisel juhul süüdistataval kriminaalmenetluses kõrgem tõendamiskoormus kui maksumenetluses. Nii saaks prokuratuur välja valida suvalised tehingud, väita üldsõnaliselt, et need olid näilikud ja esitada KarS § 3891 alusel süüdistuse. Seejärel peaks süüdistatav hakkama tõendama tehingute asjaolusid olukorras, kus ei temal ega kaitsjal pole selget arusaama, millistele faktilistele asjaoludele nad vastu vaidlema peavad. Maakohtu otsus väljus seega KarS § 3891 osas näilikkuse tuvastamisel osaliselt süüdistuse piiridest ning see tõi kaasa menetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 kohaselt. A.Babenko ei tagastanud N. Parfjonovile Saksamaale jõudnud rahalisi vahendeid.
30. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks süüdistuse väidet, et A. Babenko tagastas N. Parfjonovile sularahas Saksamaale jõudnud rahalised vahendid. Maakohus luges selle fakti tõendatuks jälitustoimingu protokollis (süüdistusakti tõend nr 191) kajastatuga, kuid nendest vestlustest saab järeldada üksnes seda, et A. Babenko ja N. Parfjonov plaanisid kohtuda. Maakohtu järeldus, et kokkusaamised olid seotud Saksamaale jõudnud rahaliste vahendite tagastamisega, on meelevaldne. Isikutel võis olla kohtumiseks mistahes muid põhjuseid.
31. Maakohus märkis, et A. Babenko vedas üle piiri Eestisse sularaha ja kasutas selleks ka teisi isikuid. Samas nähtub kohtule esitatud volikirjadest, et sularaha usaldati A. Babenkole kindlal eesmärgil ja see ei hõlmanud raha üle andmist N. Parfjonovile. Väite kohta, et raha üle piiri toimetamiseks kasutati ka teisi isikuid, pole otsuses esitatud põhjendust. Maakohus pole selgitanud, kuidas näiteks on seotud A. Babenko ja NŠ.
32. Maakohus ei uskunud N. Parfjonovi selgitust, et tema juurest leitud sularaha pärines äriühingute kassast ning see oli mõeldud palkadeks. Adekvaatset põhjendust miks on N. Parfjonovi ütlused ebausaldusväärsed, maakohtu otsusest ei leia. Betmix OÜ tehingud S OÜ-ga ei olnud näilikud.
33. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt ning rikkus sellega KrMS § 339 lg 2 sätestatut. Kriminaalasjas on tõendatud, et ajavahemikul juuni 2019 – oktoober 2019 osutas S OÜ Betmix OÜ-le allhanke teenust Rakvere Vallimäe kompleksi väljaehitamisel ning ajavahemikul november 2019 – detsember 2019 DEPO kaubanduskeskuse juures. Nii kaitsja kui ka prokurör esitasid nende asjaolude tõendamiseks erinevaid tõendeid (nt lepingud ja 14 kokkulepped, mis Betmix OÜ sõlmis AS-ga Y, V AS-ga ning S OÜ-ga). Seda, et S OÜ osutas Betmix OÜ-le reaalseid teenuseid, kinnitasid ka tunnistajad, nt KL, AP, ES, DB. Loetletud tunnistajate ütlustega riimuvad nii viidatud kirjalikud tõendid kui ka süüdistatava N. Parfjonovi ütlused. Maakohus jättis tunnistajate ütlused kas osaliselt, valdavas osas või tervikuna kõrvale, kuid see ei olnud põhjendatud. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, mille järgi pole usutav, et tunnistajad said kohtueelses menetluses neile esitatud küsimustest valesti aru. Maakohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et A. Babenko tegi Rakvere objekti juhtides ja seal nädalas 1-2 korda koha peal käies 6 kuu jooksul ainult ühe sideseansi. Samas pole selge, miks oleks A. Babenko pidanud neid rohkem tegema. Vaatamata sellele, et IS kinnitas Rakvere Vallimäe objektil töötamist, on maakohus sedastanud, et mh ka ISi ütlustega on tõendatud fakt, et S OÜ töötajad ei teinud ajavahemikul juuni – september 2019 Rakveres asuval objektil töid. Kokkuvõtvalt ei vastuta N. Parfjonov selle eest, et tema kontrolli alt väljas olnud S OÜ ei tasunud makse või ei vormistanud dokumente korrektselt. Asjaolu, et kõik dokumendid pole koostatud laitmatult või töötajad ei mäleta aastatetaguseid sündmusi, ei tõenda A. Babenko poolt N. Parfjonovile sularaha tagastamist. Maakohus oleks pidanud jätma kõrvale prokuratuuri väited selle kohta, et äriühingute vahelistes arvetes kajastatud majandustegevused ei olnud mõistlikud. N. Parfjonov selgitas, et arvetel märgitud summad ei kajastanud ainult töötajate tööd. Kirjeldatud järeldusteni jõudmine eeldab pealegi mitteõiguslikke eriteadmisi, kuid kriminaalasjas pole taotletud ekspertiisi läbi viimist. CityProject OÜ tehingud M OÜ-ga ei olnud näilikud.
34. Maakohus hindas siingi tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt ning rikkus sellega KrMS § 339 lg
35. Nii kaitsja kui ka prokuratuur esitasid kirjalikke tõendeid (nt lepingud ja kokkulepped, mis CityProject OÜ sõlmis AS-ga T, M OÜ-ga), mis tõendavad, et M OÜ osutas CityProject OÜ-le allhanke teenust Tapa polügoonil ja Tartus, Riia-Vaksali tn asuvatel objektidel. Lisaks kirjalikele tõenditele kinnitavad teenuse osutamist tunnistajate PR, OV, EB, MM, SB, TK, IF, KL, SI ja VB ütlused. Loetletud tunnistajad kinnitasid N. Parfjonovi sõnu. Valdava osa viidatud tõenditest jättis maakohus kõrvale või sisuliselt analüüsimata. Asjaolu, et CityProject OÜ ja M OÜ tehingud olid näilikud, ei ole tõendatud. Asjaolu, et kõik dokumendid pole koostatud laitmatult või töötajad ei mäleta aastatetaguseid sündmusi, ei tõenda A. Babenko poolt N. Parfjonovile sularaha tagastamist. Maakohus oleks pidanud jätma kõrvale prokuratuuri väited selle kohta, et äriühingute vahelistes arvetes kajastatud majandustegevused ei olnud mõistlikud. N. Parfjonov selgitas, et arvetel märgitud summad ei kajastanud ainult töötajate tööd. Kirjeldatud järeldusteni jõudmine eeldab pealegi mitteõiguslikke eriteadmisi, kuid kriminaalasjas pole taotletud ekspertiisi läbi viimist. N. Parfjonov ei pannud toime KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, sest .50BMG (12,7 x 99 mm) kaliibriline kuul ei ole sõjarelva laskemoon.
36. Maakohtu käsitlus, et N. Parfjonov käitles sõjarelva laskemoona, ei ole õige. Ese, mida N. Parfjonov käitles, on tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoon KarS § 4181 mõttes ning süüdistatav võis seega toime panna

§ 8913sätestatud väärteo.

60. Kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad ametirelvadeks ja tsiviilrelvadeks (

§ 3lg 1).

Ametirelvad jagunevad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks (

§ 3lg 2).

Viimased peavad kooskõlas

§ 241lg 1 olema kantud sõjaväerelvade registrisse.

Lisaks relvade kasutusvaldkonna järgi liigitamisele saab neid liigitada ka omaduste või otstarbe järgi. Lihtsustatult võib relvad jagada sõjalise otstarbega relvadeks ehk sõjarelvadeks ja mittesõjalise 15 otstarbega relvadeks ehk mittesõjarelvadeks. Sõjarelv on

§ 3

lg 3 järgi sõjalisel otstarbel kasutatav või selleks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud. Kõik muud relvad, mis ei vasta sõjarelva tunnustele, on mittesõjarelvad. Täpsemalt pole seadusandja pidanud mõistet „sõjarelv“ vajalikuks defineerida. Sealjuures pole üldse määratletud, mida tähendab „sõjalise otstarbega laskemoon“. Seda seisukohta ei väära sõjarelvadele või sõjarelva laskemoonale alaliikide kehtestamine (

§ 833

), sest need ei selgita, mis on „sõjarelv“ või „sõjalise otstarbega laskemoon“ per se. Eeltoodut komplitseerib täiendavalt asjaolu, et

§ 20lg 5 järgi paigutuvad eriohtlikkusega relvad ja laskemoon tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona alla (Kar

S § 4181).

§ 20

lg 5 alusel antud määruse „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 1 p 4 kohaselt on eriohtlikkusega relvade liigid tulirelvad alates cal 50 laskmiseks padrunitega 12,7x99mm ja 12,7x108mm ning nendest suurema kaliibriga vintraudse relva padruniga. Kooskõlas sama määruse § 2 p 1 on eriohtlikkusega laskemoonaks eri ja sõjalise kasutusalaga laskemoon. Viimase pinnalt saab järeldada üksnes seda, et padrun kaliibriga 12,7x99mm on eriohtlikkusega relva laskemoon, mitte sõjarelva laskemoon. Kirjeldatud probleemile on tähelepanu juhitud ka õiguskirjanduses (Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, J. Sootak ja P. Pikamäe 2021 § 4182, p 7) ning leitud, et kuna oma omaduste tõttu on ka sõjarelv tsiviilkäibes keelatud relv (

§ 20lg 1 p 7 ja 832 lg 1), mille ebaseaduslik käitlemine on eraldi kriminaliseeritud Kar

S §-s 4181, siis on tulirelva õigusvastane käitlemine KarS § 4182 järgi kvalifitseeritav vaid juhul, kui tegemist ei ole tsiviilkäibes keelatud relvaga KarS § 4181 tähenduses. Järelikult ei ole N. Parfjonovi valdusest leitud padrun sõjarelva laskemoon KarS § 4182 tähenduses.

1. Süüdistusaktis on faktilise asjaoluna ära toodud, et N. Parfjonovi valdusest leitud padrun on olnud kasutusel Eesti Kaitseväes ning tegemist on sõjarelva laskemoonaga, mida kasutatakse raskekuulipildujas Browning M
2. Prokuratuur tõendas asjaolu Sõjaväepolitsei 16.02.2020 vastusega, ekspertide arvamusega ekspertiisiaktides 20E-TB0142 (ekspert ON) ja 21E-PL0006 (ekspert AJ) ja asjatundja TA ütlustega.
3. Sõjaväepolitsei 16.02.2020 vastus päringule pole lubatav tõend, sest selles sisalduv on sisuliselt isikulise tõendiallika ütlus.
4. Mis puudutab ekspertiisiakte ja ekspertide ütlusi, siis esiteks tuleb kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Teiseks on eksperdi ütlused kohtumenetluses piiratud ekspertiisiaktis esitatud küsimuste, kogutud lähteandmete ja kasutatud meetoditega. Kolmandaks peab eksperdi järeldus tuginema uuringutele või erandjuhul erialakirjanduse põhjal tuvastatule.
5. Ekspertiisiaktis nr 20E-TB0142 ei käsitanud ekspert küsimust, milliste tulirelvadega või „sõjarelvadega“ sobib laskemoon kasutamiseks. Järelikult ei kinnita ekspertiisiakt süüdistuse väidet, et N. Parfjonovi valdusest leitud ese on „sõjarelva“ laskemoon. Ekspert ei saanud anda ütlusi selle kohta, milliste tulirelvadega laskmiseks padrun sobib. Selliste järelduste tegemine eeldanuks uute lähteandmete kogumist ja teistsuguste teaduslike meetodite kasutamist, s.o seega täiendekspertiisi. Väärib märkimist, et ON selgitas kohtuistungil mh seda, et padrunit kasutatakse ka kauglaskmiseks mittesõjalisel eesmärgil, näiteks spordialade harrastamiseks. Järelikult kasutatakse vaidlusalust padrunit ka tsiviilkäibes. Maakohus kaitsja väiteid, mis puudutavad ekspertiisiakti ja ON selgitusi, oma otsuses sisuliselt ei analüüsinud. 16
6. Ekspertiisiaktis nr 21E-PL0006 ei selgitanud ekspert, millised relvad on „sõjarelvad“. Kuigi ekspertiisiaktis sisaldub viide, et selliseid padruneid kasutatakse tulistamiseks vastava kaliibriga tulirelvadest, näiteks M2 Browning raskekuulipilduja või suurekaliibrilised vintpüssid Barret M82, M99 jpt, ei sisalda ekspertiisiakt ühtegi uuringut või viidet erialakirjandusele seoses „sõjarelvadega“. Järelikult ei kinnita ekspertiisiakt süüdistuse väidet, et N. Parfjonovi valdusest leitud ese on „sõjarelva“ laskemoon. Sellist järeldust ei saa teha ka viidatud tulirelvadest, sest ekspertiisiakt ei sisalda küsimusi, põhjendusi ega viiteid selle kohta, kas need relvad on sõjalisel otstarbel kasutatavad. Lisaks ei saanud ekspert AJ anda ütlusi selle kohta, millised omadused või kasutusotstarve on viidatud tulirelvadel. Selle kohta ei esitatud ekspertiisiaktis küsimust ega viiteid algallikate kohta. Sellekohaste järelduste tegemine eeldanuks uute lähteandmete kogumist ja teistsuguste teaduslike meetodite kasutamist ehk täiendekspertiisi. Väärib märkimist, et AJ ei suutnud kohtus määratleda algandmete allikat. Ekspertiisiaktis viidatud veebilehte zbz.com pole olemas ning AJ tugines tuvastamata päritoluga ja ilma esileheta brošüürile. AJ kohtus antud selgitustest saab järeldada, et ta tugines ekspertiisi tehes üldteadmistele ja internetiotsingutele. Viiteid nendele allikatele ekspertiisiaktis ei sisaldu. Kuivõrd AJ ei tuginenud eriteadmistele, ei saanud ta olla eksperdiks KrMS § 95 lg 1 mõttes. Maakohus ei ole kaitsja vastuväiteid, mis on seotud AJ tehtud ekspertiisiga ning kohtus antud selgitustega, oma otsuses üldse analüüsinud.
7. Asjatundja TA ei osanud kohtus selgitada, kas vaidlusalune padrun on „sõjarelva“ laskemoon. Lisaks tuli kohtus vastuolu tõttu avaldada asjatundja varasemad ütlused ehk tema ütlused padruni kasutusotstarbe kohta ei olnud järjepidevad. TA selgitused ilmnenud vastuolu kohta jäid mõneti arusaamatuks. Samas kasutatakse asjatundja ütluste järgi .50MG (12,7x99mm) kaliibriga padrunit sportlaskmises, jahipidamises ja ka politsei poolt (s.o tsiviilvaldkondades) ning seega ei ole vaidlusalune padrun

§ 3

lg 3 kohaselt sõjalisel otstarbel kasutatava või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relva või relvasüsteemi laskemoonN. Parfjonovi süüdi tunnistamine KarS § 4182 järgi ei olnud kooskõlas PS § 23 lg 1 sätestatud määratletusnõudega. 67. KarS § 2 lg 1 ja PS § 23 lg 1 sätestatud määratletusnõude järgi peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb kui ka karistus olema selgelt määratletud selleks, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus teda selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Käsilolev kaasus sarnaneb RKKKo otsuses nr 3-1-1-113-13 (p 24.2) kirjeldatud juhtumiga. Nimelt tuvastati, et asjakohase kaliibriga laskemoona saab kasutada ka mittesõjarelvadega (sh PPA relvadega). Olukorras, kus puudub mõiste „sõjalise otstarbega laskemoon“ ja laskemoona täpsustav loetelu (

§ 833lg 3), ei ole keskmisele isikule ettenähtav, millise padruni käitlemise eest teda Kar

S § 418 2 alusel karistada saab. Nimelt sõltuks see asjaolust, milliseid relvi konkreetsel ajahetkel Eesti Kaitsevägi kasutab või milliseid uusi

§ 3

lg 3 mõttes sõjaliseks kasutuseks relvi mingisugune relvatootja mingisugusel ajahetkel tootma hakkaks. Nt võtab Eesti Kaitsevägi kasutusele mingisuguse tulirelva, mida kasutab PPA või mingisugune relvatootja hakkab tootma sõjalisel otstarbel kasutatavat tulirelva, mis kasutab varem jahirelvades kasutusel olnud laskemoona. Seda iseloomustab prokuratuuri esitatud süüdistusakt, kus loetakse vaidlusalune padrun sõjarelva laskemoonaks üksnes kasutusotstarbe järgi – on olnud kasutusel Eesti Kaitseväes ning tegemist on sõjarelva laskemoonaga, mida kasutatakse raskekuulipildujas Browning M

1. Ettenähtavust raskendab veel asjaolu, et tulirelvadega seotud registrid pole 17 avalikud ning Eesti Kaitseväe poolt kasutatavad tulirelvad muutuvad ajas. Eeltoodut kinnitavad TA ütlused, mille järgi toimub EKEI ekspertide tasandil parima äratundmise järgi improviseerimine. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väiteid, kas N. Parfjonovi süüdimõistmine KarS § 4182 lg 1 alusel on kooskõlas PS § 23 lg 1 sätestatud määratlusnõudega. Põhjendamiskohustuse rikkumine on menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. A. Babenko kaitsja apellatsioon.
2. A. Babenko kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsus osaliselt, osas millega A. Babenko tunnistati süüdi KarS §-de 3891 lg 1 ja 3 – 22 lg 3 järgi. Apellant palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega mõista A. Babenko õigeks, jätta Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata ning menetluskulud riigi kanda. Oma taotlust põhjendab A. Babenko kaitsja kokkuvõtlikult nii. Kriminaalasjade eraldamine rikkus süüdistatavate kaitseõigust.
5. Käsilolev kriminaalasi (asja nr 21930000091) eraldati 30.03.
6. a määruse alusel kriminaalasjast nr 19930000322 eesmärgiga tagada mõistlik menetlusaeg episoodides, mis puudutasid Betmix OÜ-ga ja CityProjekt OÜ-ga seotud maksukuritegu ning sõjarelva laskemoona (N. Parfjonov). See põhjus oli otsitud. Teadmata eraldatud kriminaalasjas kahtlustatavatele etteheidetavate süütegude konkreetseid asjaolusid, võib väita, et tegu on sisult samaliigiliste ja samasse ajaperioodi jäävate tegudega, mida tuleks samuti menetleda mõistliku aja jooksul. A. Babenkole etteheidetavad teod jäävad ajavahemikku 2019.a –
7. a ning seega ei olnud kohtueelses menetluses toimingute tegemiseks mitte mingisugust ajalist survet. Järelikult ei olnud KrMS § 216 lg 4 sätestatud eeldus täidetud. Käsiloleval juhul on kahtlus, et kriminaalasjad eraldati puudutatud isiku õigustest mööda mineku eesmärgil ning sellega rikuti ausa kohtupidamise põhimõtet (RKKKo 1-20-1208 p 32). A. Babenko loobus kriminaalasjade eraldamise tõttu aktiivsest kaitsest ja ei andnud kohtus ütlusi, sest ta oli sunnitud arvestama võimalusega, et käsilolevas menetluses antud ütlusi võidakse kasutada eraldatud kriminaalasjas tema vastu. Lisaks pole A. Babenkol enam võimalik aru saada, millises menetluses on tal võimalik oma õiguste eest seista näiteks osas, mis puudutab arestitud vara. Kohtupraktikas (TlnRo 1-22-1346) on ette heidetud, et üha enam ja enam leitakse uusi ning sisult absurdseid põhjendusi kriminaalasjade eraldamiseks ning sellised olukorrad tekitavad raskusi nii karistuste liitmisel kui ka jäävad ebaselgeks süüdistatavale ja kaitsjale. A. Babenkole esitatud süüdistus on ebaselge ja konkretiseerimata, süüdistuses on maksukahju valesti arvutatud ja see on ka tõendamata.
8. Süüdistus ei võimalda hõlpsalt mõista, milliseid vastutuse eeldusi prokurör A. Babenkole omistab. Süüdistusaktis nimetatakse läbivalt kõiki A. Babenkoga seotud äriühinguid variäriühinguteks ja kõiki tehinguid näilikeks. Samas on menetluse käigus kindlaks tehtud, et kõikidel äriühingutel olid töötajad ja reaalne majandustegevus. Seda möönis ka prokurör, kes väitis süüdistuskõnes, et tehingud olid näilikud, kuna tööde teostajaks olid N. Parfjonoviga seotud äriühingute töötajad. Seda asjaolu süüdistus ei kajasta. Prokurör ei pidanud vajalikuks süüdistust täiendada või täpsustada, kuigi N. Parfjonovi kaitsja avaldas juba eelistungil, et ta ei leidnud süüdistusest väidet, nagu oleks arvetel märgitud tööd teiste isikute poolt siiski ära tehtud. N. Parfjonovi kaitsja rõhutas, et süüdistusest võib aru saada nii, et arvetel kajastatud töid ei ole üldse tehtud ja need arved on intellektuaalselt võltsitud. Süüdistuse lõpposas pole 18 peale väidetava raharingluse ära toodud mitte mingeid muid tehingu näilikkusele viitavaid fakte. Neid asjaolusid, millele tugines prokurör istungil ja maakohus otsuses (nt A. Babenkoga seostatud äriühingutel töötajate ja majandustegevuse puudumine teenuste osutamiseks vajalikus mahus jpm) ei ole süüdistuses märgitud ja sel põhjusel oli keeruline kaitseõigust tõhusalt rakendada.
9. Kriminaalasjas ei ole tõsikindlalt tõendatud, et maksukuritegude toimepanemise tulemusel jäi riigile laekumata 123 595,94 eurot, mis on suurele kahjule vastav summa ning KarS § 3891 koosseisuline tunnus. Nimelt pidas maakohus võimalikuks, et nii M OÜ-l kui ka S OÜ-l oli reaalne majandustegevus ja mõned töötajad. Järelikult on väär öelda, et äriühingud ei saanud Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-le üldse mitte mingisuguseid teenuseid osutada. Olukorras, kus vaieldakse selle üle, millises mahus seda tehti, tuleks prokuratuuril tõendada, kas arvetel märgitud ja tegelikkuses tehtud tööde vaheline erinevus moodustab suure kahju. Lisaks tuleb silmas pidada, et arvetel ei kajastatud ainult töötajate palga ja tööjõumaksudega seotud kulusid. Arvetel kajastati ka materjali, töövahendite jpm soetamisega seotud kulu. Sel põhjusel pole võimalik nõustuda prokuröri ja maakohtuga, et arvetel märgitud summad olid ainult tööjõukulud ning need ei vasta ilmselgelt tegelikkusele, sest ka väga võimekas ehitustööline ei suuda toota nii suurt netokäivet. Sideandmed on lubamatud tõendid.
10. Maakohtu seisukoht, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollid on lubatavad tõendid, ei ole õige. Esiteks ei olnud küsitud andmete maht ja ulatus proportsionaalne. Päringutega saadi 20 eri liiki sideandmeid, mis puudutasid 37 isikut, kes ei ole oma käitumisega mitte kuidagi andnud alust karistusõiguslikeks etteheideteks. Prokuratuur ei püüdnudki andmete kogumisel lähtuda tõendamisvajadusest, vaid kogus neid valikuta ja massiliselt. Teiseks ei olnud menetluse esemeks raske kuritegu. Prokuratuur nõudis sideettevõtjalt andmeid kuritegude kohta, millega põhjustatud kahju ületab napilt väärteona karistatava teo piirmäära. N. Parfjonovile ja temaga seotud äriühingutele ning A. Babenkole esitatud süüdistustest ei nähtu RKKKo 1-16-6179 p 64 nimetatud asjaolusid, millega võiks õigustada eraelu puutumatuse rikkumist. Väidetavate maksukuritegude toimepanemise periood pole kuigi pikk ning põhjustatud kahju ulatuslik. Kolmandaks esitati kriminaalasjas süüdistused maksukuritegudes. Nende puhul on tavapäraseks tõendiliigiks kirjalikud tõendid (s.o arved, deklaratsioonid jpm). Maksukuritegude toimepanemisel jäävad reeglina jäljed, mistõttu võinuks menetleja saada vajalikud tõendid muude menetlustoimingutega. Jälitustegevusega kogutud tõendid on lubamatud.
11. Maakohtu seisukoht, et jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad, ei ole õige. Kriminaalasjas viidi jälitustoiminguid läbi prokuratuuri (03.02.2020 luba nr PL8949/2020, 03.04.2020 luba nr PL9267/2020) ja kohtu (31.01.2020 määrus nr KM8944/2020, 03.04.2020 määrus nr KM9266/2020, 04.06.2020 määrus nr KM9612/2020, 08.06.2020 määrus nr KM9633/2020) lubade alusel, kuid nendes puudub kehtivad kohtupraktikas omaksvõetud ja tunnustatud standarditele vastav põhjendus jälitustegevuse vajalikkuse kohta. Motiividest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginevalt võiks väita, et kahtlustatavad asuvad tõendeid hävitama. Argument, et kuritegu pandi toime varjatult, pole üldisel kujul esitatuna jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel piisavaks põhjenduseks, maksukuritegu ei ole latentsuse astmelt võrreldav korruptsioonikuritegudega. Tõendeid oli võimalik koguda muul viisil, sest õigusorganitel oli juurdepääs Saksamaal asuvatele pangakontodele ja hiljem saadi 19 vajalikke andmeid nii Saksamaalt kui ka Leedust. Prokuratuuri lubades ja maakohtu määrustes on esitatud arvukalt umbmääraseid ja deklaratiivseid väiteid, mis keskenduvad maksupettuse kui kuriteoliigi kirjeldamisele. Kõikides maakohtu määrustes on läbiv viga: pole võimalik mõista, millisest KrMS § 1261 lg 2 nimetatud alternatiivist kohus jälitustoiminguid lubades lähtus. Load eiravad kehtivat kohtupraktikat, mille järgi võib jälitustoimingu vajalikkuse põhjendamine KarS § 3891 tunnustel toimuvas kriminaalmenetluses KrMS § 1261 lg 2 viimasele alternatiivile tuginedes tulla kõne alla vaid väga erandlikul juhul. Kuriteokahtluse sisu silmas pidades ei ole menetletav kriminaalasi ilmselgelt selliseks erandiks. Prokuratuur esitas KrMS § 297 korras kaks täiendavat tõendit, mis on lubamatud, sest need esitati hilinenult.
12. Maakohus võttis prokuratuurilt KrMS § 297 korras vastu 05.01.2023.a koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. Prokuratuur põhistas KrMS § 297 lg 2 eeldusi sellega, et asjaolu, mille järgi A. Babenko juhtis objektidel töid, selgus alles kohtus. Väide pole õige, sest nii A. Babenko ja N. Parfjonov väljendasid seda juba kohtueelses menetluses.
13. Maakohus võttis prokuratuurilt KrMS § 297 korras vastu 05.01.
14. a jälitustoimingu protokolli, milles erinevalt süüdistusaktis märgitud ja esialgu kohtule esitatud 15.03.2021 jälitustoimingu protokollist, olid kajastatud ka A. Babenko kasutuses olnud abonentnumbrilt XXXXXXXX tehtud kõnede sisu. Prokuratuur ei põhjendanud adekvaatselt asjaolu, miks ei olnud võimalik varem esitada protokolli, mis oli koostatud 15.03.2021 protokolligi koostamise aluseks olnud jälitustegevuse põhjal. Maakohus hindas maksukuriteos tõendeid valesti, N. Parfjonovile ning temaga seotud äriühingutele ette heidetav põhitegu ei ole tõendatud.
15. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigust. Maakohus hindas tõendeid meelevaldselt ja valikuliselt, eirates KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Otsus on rajatud oletustele, mitte tõendatud faktilistele asjaoludele.
16. Väär on maakohtu seisukoht, et N. Parfjonov pani toime koosseisupärase, tahtliku ja õigusvastase KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Järelikult ei saa ka Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-le omistada vastutust KarS § 3891 lg 3 järgi. Kriminaalasjas ei esitatud tõendeid, mis kinnitaks üheselt prokuratuuri väidet, et süüdistust läbivate isikute vahel toimunud tehingud olid näilikud ning tegu oli variäriühingutega, mis tegutsesid kaasaaitajate mõju all. Kohtule esitati väga palju tõendeid (s.o erinevad kirjalikud lepingud, kokkulepped jpm), mis kinnitavad, et süüdistuses näidatud perioodidel toimus N. Parfjonovi ja A. Babenkoga seotud äriühingutel reaalne majandustegevus (nt AS-ga YIT, AS-ga TREV2 sõlmitud kokkulepped ja lepingud, Betmix OÜ ja S OÜ vahel sõlmitud kokkulepped, CityProject OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud kokkulepped jpm). Seda, et A. Babenkoga seostatud äriühingud S OÜ ja M OÜ tegid N. Parfjonovi äriühingutele Betmix OÜ ja CityProject OÜ alltöövõtu korras töid, kinnitasid ka tunnistajad. Mitu inimest (nt KL, SI, VB, ES, DB ja AP) kinnitasid, et nad asusid tööle A. Babenkoga seotud äriühingutesse ning tegid töid objektidel, mis on märgitud kriminaalasjas tõendina esitatud arvetel ja aktidel. Töötaja ei pruugi olla teadlik ja aru saada, millised on tema suhted tööandja pea- ja alltöövõtjatega ning millise äriühingu objektijuht talle korraldusi annab. Ilmselgelt ei pea reatööline teadma, kes on töid teostava ja talle tööd andva äriühingu omanik. Käsilolevas asjas oli valdav enamus tunnistajaid ehitustöölised, kellel ei ole õigus- ja ärialaseid teadmisi, nad ei valda eesti keelt. On eluliselt usutav, et ehitustöölised 20 tunnevad eelkõige huvi neid puudutavate tingimuste, mitte pea- ja alltöövõtja vaheliste ärisuhete vastu. M OÜ-l oli 99% renditööjõudu, alltöövõtjal pole selle kasutamine keelatud. CityProject OÜ ja Betmix OÜ on teistel äriühingutel aidanud taotleda töölube välismaalastele. A. Babenko arvutist leiti äriühingu töö korraldamisega seotud dokumente (töölepingud, arved jms). Asjaolu, et osadele töötajatele andis korraldusi N. Parfjonov, ei ole ennekuulmatu. Ehitussektoris on tavapärane, et peatöövõtja objektijuht annab juhiseid alltöövõtja töötajatele. CityProject OÜ ja Betmix OÜ varustasid alltöövõtjaid mõningate materjalidega, kuid tegelesid ise kõigega, mida oli vaja juurde tuua või lõpuni teha, tööriistadega jms. A.Babenko ei vastuta maksukuriteole kaasaaitamise eest.
17. Maakohus analüüsis A. Babenko erinevaid tegusid, mida käsitleti N. Parfjonovi poolt toime pandud ja KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteole kaasaaitamisena. Maakohus luges tõendatuks, et A. Babenko väljastas n.ö variäriühingute nimel võltsarveid ja teostas rahaülekandeid. Samas tõenditest need asjaolud ei nähtu. Maakohus sisustas äriühingute kontrollimise faktiga, et A. Babenko sõlmis töötajatega lepinguid, jagas tööülesandeid ja kontrollis sageli objektidel olukorda. Kirjeldatu vastab objekti- või projektijuhi ülesannetele. Lisaks nimetasid tunnistajad ka teisi M OÜ ja S OÜ töölepingute sõlmimise ja asjaajamisega seotud isikuid. Meeskonna juhtimine ei tähenda äriühingu kontrollimist.
18. Nii S OÜ kui ka M OÜ olid reaalselt tegutsevad äriühingud, mille mõte ei olnud kaasa aidata Betmix OÜ ja CityProject OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Seda kinnitavad nt äriühingutes ametlikult töötanud tunnistajate ütlused, reaalsete ehitusobjektide olemasolu ja alltöövõtuks sõlmitud töövõtulepingud. Väärib märkimist, et nn variäriühing M OÜ tegi alltöövõtte ka teistele äriühingutele peale CityProject OÜ. Lepingut ei pea täitma ise, alltöövõtjate kaasamine ei ole keelatud, vaid üldtunnustatud põhimõte. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööd tehti päriselt, töötajad olid TÖR-is registreeritud (ajavahemikul 01.01.2020-31.12.2020 töötas äriühingus 31 töötajat). Tegu oli aktiivselt tegutseva äriühinguga.
19. Maakohus rõhutas, et A. Babenko lõi arvefailid käibemaksu deklareerimise kuupäeval, mitte arves märgitud kuupäeval. Praktikas pole arvete tagantjärele esitamine tavapäratu. Seda enam olukorras, kus poolte vahel oli pikaajaline, usalduslik suhe.
20. Pole tõendatud, et A. Babenko osutas N. Parfjonovile vaimset kaasabi, kui ta lõi näilise raharingluse. Seda, kuhu Betmix OÜ ja CityProject OÜ üle kantud rahad edasi kanti, sai N. Parfjonov teada alles kohtus. Ainuüksi süüdistuse sõnastus (lk-d 70 ja 72) osas, mis käsitab väidetavat raharingi, on umbmäärane ja pole kaetud tõendatud faktiliste asjaoludega. Süüdistuses ei ole märgitud ning lisaks ka tõendatud, kes kuidas ja millal muundas väidetavad rahalised vahendid ning tagastas N. Parfjonovile. Väidetav maksukuriteo skeem on oletus, see ei põhine asjas kogutud tõenditel. Nii näiteks ei kajasta jälitustoimingu protokoll, milles on talletatud N. Parfjonovi ja A. Babenko omavaheline suhtlus, raha Eestisse toomise ja üleandmisega seotud kõnesid. Tõlgendus, et süüdistatavad kohtusid raha üleandmise eesmärgil, on meelevaldne. Sularaha Eestisse toomise ja raha üleandmisega pole seotud ka jälitustoimingu protokollis kajastatud A. Babenko ja AP suhtlus. Väärib märkimist, et AP pole kriminaalasjas peetud ei maksukuriteo kaastäideviijaks ega sellele kaasaaitajaks.
21. Maakohus tugines süüdimõistvat otsust tehes tõenditele, mis kinnitasid, et A. Babenkol oli Eestisse naastes kaasas sularaha. Samas oli A. Babenko Saksamaal registreeritud äriühingu V GmbH müügijuht ning tal kaasas olnud volikirjad selgitasid raha otstarvet. Asjaolu, et sularaha 21 oli seotud A. Babenko tööülesannetega, on ka eluliselt usutav. Kohtu väide, et Saksamaal registreeritud äriühingute suhtes on üleval rahapesukahtlus või alustatud kriminaalmenetlust, ei ole süüdistusega seotud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et mõni neist äriühingutest oleks olnud A. Babenko kontrolli all.
22. Maakohtu seisukoht, et A. Babenko tegutses kaasaaitamistegusid toime pannes topelttahtlusega, ei ole tõendatud. A. Babenko ei teadnud, et Betmix OÜ ja CityProject OÜ kajastasid arveid oma käibedeklaratsioonidel eesmärgiga vähendada oma maksukohustust. Järelikult ei ole kaasaaitamistegude subjektiivne koosseis täidetud. Kriminaalasjas on süüdistatavatele etteheidetavat maksukuritegu mh sisustatud deklaratsioonide mitteesitamisega (s.o asjaoluga, et M OÜ ja S OÜ ei deklareerinud palga maksmist ja isikustatud ostutehinguid). Paraku jättis maakohus tähelepanuta, et ka N. Parfjonov ei pruukinud olla teadlik süüteokoosseisule vastavast faktilisest asjaolust, s.o et M OÜ ja S OÜ deklaratsioone ei esitanud. N. Parfjonovil ei olnud võimalik jälgida ja kontrollida, kas M OÜ ja S OÜ töötajad on korrektselt tööle vormistatud ja registreeritud ning tööjõumaksud tasutud.
23. Lisaks teadlikkusele koosseisupärastest asjaoludest peab toimepanija nende realiseerumist ka tahtma. Maakohus pole nõuetekohaselt põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite põhjal võiks järeldada, et A. Babenko soovis kaasa aidata N. Parfjonovi poolt toime pandud maksukuriteole, isegi kui M OÜ ja S OÜ olid tema kontrolli all ning ei deklareerinud korrektselt palga maksmist ja isikustatud ostutehinguid. Raamatupidamist reguleerivate õigusaktide eiramine ja deklaratsioonide esitamata jätmine ei täida kuriteo koosseisu. A. Babenko süüdi tunnistamise eelduseks ei ole asjaolu, et ta ise jättis maksud tasumata, vaid tahtlik kaasaaitamine N. Parfjonovi maksukuriteole. Menetluse edasine käik.
24. Maakohtu otsuse apelleerinud kaitsjad ei taotlenud suulist menetlust. Apellatsioonid tehti nähtavaks prokuratuurile. Prokurör esitas kooskõlas KrMS § 322 lg 3 kirjaliku selgituse, märkides mh, et prokuratuur suulist menetlust ei soovi. Ringkonnakohus määras
25. detsembri
26. a määrusega, et asi tuleb lahendada kirjalikus menetluses ja andis apellatsioonimenetluse pooltele võimaluse esitada taotlusi ja seisukohti. Seda võimalust kasutasid kaitsjad ja prokuratuur. Apellandid esitasid apellatsioonimenetluse kulusid kinnitavad dokumendid ning prokurör kirjaliku seisukoha. Prokuratuuri seisukoht.
27. Prokurör leiab, et süüdistatavate N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja ning A. Babenko kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Prokuratuur palub jätta Harju Maakohtu 19.septembri
28. a otsus muutmata, täiendada vajadusel maakohtu otsuse põhistusi ning jätta apellatsioonimenetluse kulud süüdistatavate kanda. Vastuväited N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja ja A. Babenko kaitsja apellatsioonile osas, milles nendes esitatud väited kattuvad. Sidettevõtjalt saadud andmete lubatavus: 22
29. Vaatamata sellele, et maakohus tunnistas kõik sidettevõtjalt saadud andmete protokollid lubatavaks, kasutas kohus lahendi tegemisel ainult 05.01.
30. a protokolli. Ühe tõendi äralangemine ehk sideettevõtjalt saadud andmete lubamatuks tunnistamine ei kahjusta kohtu järeldust, et S OÜ ei teinud Rakveres asuval objektil töid. Maakohus ei lugenud seda asjaolu tõendatuks ainult sideettevõtjalt saadud andmete alusel.
31. Apellandid toetuvad RKKKo lahendis nr 1-16-6179 väljendatud seisukohtadele. See kohtuotsus avalikustati
32. juunil
33. a ning siis said laiemale juristkonnale teatavaks kriteeriumid, mis Riigikohus seadis sideettevõtjalt andmete nõudmisele. Vaidlustatud lubade väljastamise ajal need teada ei olnud ning seega pole kaitsjate kriitika asjakohane. Riigikohtu lahendis väljendatud üksikasjalikke ja põhjalikke sideettevõtjalt andmete nõudmise eeldusi ei olnud kuidagi võimalik tõlgendamise teel tuletada ka toonasest KrMS § 901 lg 3 napist sõnastusest, s.o käesolevas paragrahvis ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Sel põhjusel ei saagi eeldada, et viidatud lahendile eelnenud load lähtuksid oma sõnastuses lahendis kehtestatud nõuetest. RKKKo on otsuses nr 3-1-1-14-14 p 779 märkinud, et kohtuasja lahendav kohus peaks sisuliselt hindama mitte lubade põhjendatust sõnastuse poolelt, vaid toimingute sisulist põhjendatust konkreetse kohtuasja kontekstis. Seda põhimõtet on maakohus järginud (
34. septembri
35. a otsuse lk-d 16-17). Jälitustoimingute lubatavus:
36. Õige pole apellantide väide, et maakohus rikkus jälitustoimingutega saadud tõendeid lubatavaks tunnistades põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus tugines oma järeldusi põhistades jälitustoimingutega kogutud tõendile, mis koguti järgmiste lubade alusel: Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus nr KM8944/2020, Harju Maakohtu 03.04.2020 määrus nr KM9266, Harju Maakohtu 04.06.2020 määrus nr KM9612/2020 ja Harju Maakohtu 08.06.2020 määrus nr KM9633/
37. Järelikult on asjakohane ainult nende määruste analüüs.
38. 31.01.2020 määrust kritiseerides pole N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja O. Nääs pööranud tähelepanu sellele, et maakohtu määrus sisaldab prokuratuuri taotluses esitatud argumentatsiooni, millega eeluurimiskohtunik nõustus (määruse lk-d 13 ja 14). Kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi võivad kohtu põhjendused jälitustoimingute vajalikkuse kohta toetuda ka prokuratuuri argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (viimati RKKKm 1-22-7792). Määruse lk 7 on ära toodud väga konkreetne põhjendus, miks prokuratuur peab olemasoleva teabe põhjal vajalikuks ühe või teise isiku allutamist jälitustoimingutele ning milliseid eesmärke jälitustoimingutega taotletakse. Prokuratuur on mh põhjendanud ka jälitustoimingute vältimatut vajalikkust (määruse lk 10). Eeluurimiskohtunikule ei saa ette heita, et käibemaksupettuse liiki, mis põhineb nn arveveski võltsarvete kasutamisel, iseloomustavad reeglina teatud ühised tunnused ning see ei muuda kohtumääruse põhjendusi standardseks ja deklaratiivseks.
39. Kaitsja O. Nääsi argumendid on otsitud. Esiteks ei rõhutanud eeluurimiskohtunik, et puudutatud isikud asuksid teistest intensiivsemalt tõendeid hävitama. Selle asemel leidis kohus, et menetlusstaadium ei võimaldanud asuda tõendeid koguma avalike menetlustoimingutega. Nende hilisem läbiviimine ja edukas tulemus seda seisukohta ei väära. Teiseks ei lubatud jälitustoiminguid läbi viia põhjusel, et menetletav kuritegu pandi toime varjatult. Eeluurimiskohtunik nõustus sellega, et kuritegu oli latentne. Tegu kahjustas riigi rahandust ehk n.ö rahulolematuid, kes võinuks menetlejaga koostööd teha, asjas ei olnud. Nii täideviijad kui 23 ka kaasaaitaja said varalist kasu, ülejäänud isikud seda, millal ja kelle poolt võltsarvete alusel tegelikult töid tehti, ei teadnud. Kolmandaks on eeluurimiskohtunikul vaatamata Riigikohtu varasematele seisukohtadele õigus avaldada arvamust menetletava kuriteo ja korruptsioonikuritegude sarnasuse kohta osas, mis puudutab nende latentsusastet. Maksumenetluses on maksumaksjal kaasaaitamiskohustus. Kui dokumentides on vastuolud, teavet ei anta või antakse ebapiisavalt, on tõendamiskoormis võrreldes kriminaalmenetlusega erinev. Kriminaalmenetluses on kahtlustataval õigus keelduda mistahes koostööst ja seda sageli ka tehakse. Kui siia lisada fakt, et pole rohkem inimesi, kes kuritegelike kokkulepete sisu kohta midagi teaks, siis ollaksegi klassikalise altkäemaksu andmise-võtmise situatsioonis (need, kes teavad, ei räägi ja need, kes ei tea, ei saagi midagi asjakohast rääkida). Riigikohtul on õigus, et kõik maksukuriteod – eelkõige lihtsakoelisemad – ei eelda jälitustoimingute kasutamist ning seega pole pelgalt kuriteoliik nende lubamisele õigustus. Analüüsitavas eeluurimiskohtuniku määruses on sellega arvestatud, deklareeritud sisendkäibemaksu puhul ei tarvitse teinekord isegi dokumente olemas olla, rääkimata sellest, kas soetatud kaup/teenus oli maksustatava käibe tarbeks üldse vajalik. Neljandaks pole tähtis, kas tõendeid oli võimalik saada rahvusvahelise koostöö kaudu, sest eeluurimiskohtunik ei väitnudki, et nende tõendite saamine on võimatu ja seetõttu tuleb hakata jälitama. Kohus viitas, et keeruliselt ülesehitatud raharingluse kasutamine tähendab isikute soovi oma tegevust hästi varjata ja raskendab kuriteo tõendamist. On vahe, kas võltsarve alusel laekunud raha võetakse pangaautomaadist välja Eestis või suunatakse pika raharingi kaudu välismaale. Käsiloleval juhul saadi küll hiljem Saksamaa äriühingute kontode väljavõtted, kuid raharing oli komplitseeritud ning kõiki tarvilikke asjaolusid ei õnnestunudki tõendada. Viimaks on väär etteheide, et analüüsitavast kohtumäärusest ei selgu, milline KrMS § 1261 lg 2 sätestatud alternatiiv lubas jälitustoiminguid teostada. Alternatiivid pole üksteist välistavad ja võivad esineda samaaegselt. Analüüsitava kohtumääruse põhjendustest on piisavalt selgelt tuvastatav, et osade asjaolude (nt kes on arveveski pidajad, milline on nende omavaheline roll ja tööjaotus, kuidas ja kelle kaudu toimub raha tagastamine) kohta ei ole võimalik tõendeid üldse koguda ning teatud faktide (nt arvete võltsituse või tegelikkusele vastavuse kohta) tõendamiseks vajalike tõendite kogumine on raskendatud.
40. Eeltoodud argumente silmas pidades ei ole õigusvastased ka hilisemad Harju Maakohtu määrused. Järgnevate määruste puhul tuleb silmas pidada, et eeluurimiskohtunikul puudub jälitusloa pikendamisel kohustus ja vajadus varasemates lubades esitatud argumente korrata või parafraseerida. Nende jätkuva asjakohasuse korral saab eeluurimiskohtunik viiteliselt ka tugineda. Kõik täiendavad tõendid esitati KrMS § 297 lg 2 sätestatud korda järgides.
41. 05.01.
42. a jälitustoimingu protokoll on lubatav tõend. Süüdistusaktis on tõendina märgitud 15.03.
43. a koostatud jälitustoimingu protokoll koos selle juures asuvate DVDplaatidega, mis kajastavad kõiki A. Babenko pealtkuulatud kõnesid, sh neid, mis on stenogrammidena kajastatud hilisemas 05.01.
44. a koostatud protokollid. 15.03.
45. a jälitustoimingu protokoll ning plaadid vormistati enne kriminaalasja kohtusse saatmist olukorras, kus üks kahtlustatavatest viibis vahi all. Stenogramme sisaldava jälitustoimingu protokolli vormistamine on aeganõudev, eriti juhul, kui kõned pole eestikeelsed. Sel põhjusel ei olnud prokuröril võimalik süüdistusakti koostamisel esitada kaitsjatele A. Babenko tõenduslikult oluliste vestluste stenogramme ja tõlkeid sisaldavat jälitustoimingu protokolli. See esitati kohtumenetluses esimesel võimalusel pärast selle valmimist. Selle esitamisega kaitseõigust ei rikutud. Asjaolu, et prokurör kavatseb tugineda jälitustoimingutega kogutud 24 telefonikõnedele, oli ette nähtav, sest süüdistusaktis oli viide 15.03.
46. a jälitustoimingu protokollile.
47. 05.01.
48. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll on lubatav tõend. Apellantide väitega, et tõend esitati hilinenult, pole võimalik nõustuda. Kohtuistungi protokollidest on jälgitav, et kohtueelses menetluses ei väitnud ükski tunnistaja, et A. Babenko oleks reaalselt Rakvere Vallimäe objektil töid juhtinud. Sellekohased ütlused kõlasid esmakordselt N. Parfjonovile lojaalsete töötajate (AP, DB, K. S) suust (11.01.2022 kohtuistungi protokoll ja 11.03.2022 kohtuistungi protokolli lk 18-30). Järelikult ilmnes selle versiooni ümber lükkamise vajadus alles kohtumenetluses. Apellatsioonis on tsiteeritud N. Parfjonovi ja A. Babenko kohtueelses menetluses antud ütlusi, kuid nendest ei nähtu fakt, et A. Babenko viibis reaalselt Rakvere Vallimäe objektil. 14.10.2020 vaatlusprotokoll on lubatav tõend.
49. Apellant (O. Nääs) vaidlustab tõendi lubatavust põhjusel, et see kajastab sarnaselt RKKKo lahendis nr 1-18-437 (p 56) kirjeldatuga samuti sünteesitud andmeid. Kaitsja tõmmatud paralleel ei ole kohane. 14.10.2020 vaatlusprotokoll kajastab Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvate, ajavahemikku 01.05.2020-14.10.2020 puudutava töötajate registri kannete vaatlust. Seda tehti äriühingute kaupa ja vaatlusprotokollis on loetelu töötajatest. Ainus süntees seisneb selles, et protokollis (alates lk 17) on koos töötamise perioodi ja äriühingu nimega ära toodud töötajad, kes töötasid vaadeldaval perioodil enam kui ühes vaatlusprotokollis märgitud äriühingus. Protokoll ei sisalda hinnanguid. Käsilolevas asjas oli vaatlus viisiks, kuidas tõenduslikult oluline info Maksu- ja Tolliameti andmebaasist hankida ja tõendiks vormistada. Andmebaasi vahetu uurimine oleks olnud keeruline, aeganõudev ja ebaotstarbekas. Maakohus ei väljunud süüdistuse piiridest.
50. Kõikide süüdistatavate süüdistus sisaldab sõnaselget viidet faktilisele asjaolule, mille tõttu on prokuratuuri arvates S OÜ arved Betmix OÜ-le ning M OÜ arved CityProject OÜ-le võltsitud ning vastavad tehingud näilikud. Näiteks Betmix OÜ süüdistuses on märgitud, et kuna majandustehingud Betmix OÜ ja variäriühingu S OÜ vahel arvetel näidatud ulatuses ei toimunud. Analoogne lõik sisaldub CityProject OÜ süüdistuses. Tehingute mittetoimumine on faktiline asjaolu, mis tingib tehingute näilikkuse. Küsimus, mis kinnitab, et tehinguid ei toimunud, taandub tõendamisele. Kehtivas kohtupraktikas eristatakse hüpoteesi ja selle tõendamist (RKKKo 1-16-4665 p 10) ning nii maakohus toimiski, leides muuhulgas, et tehingute mittetoimumisele viitab tööde teostamisse väidetavalt kaasatud töötajate puudumine ja neile palga mitte maksmine, äriühingute juhtimisse kaasatud variisikud jpm. Maakohtu järeldus, et N. Parfjonov sai A. Babenkolt Saksamaa kaudu Eestisse tagasi jõudnud sularaha, on õige.
51. Maakohus esitas kohtuotsuse lk-del 40-42 tõendite analüüsi, mis kinnitab kohtu järeldust, et A. Babenko tõi Saksamaalt sularaha ja andis N. Parfjonovile. Sealjuures on sularaha ringiga Eestisse tagasi jõudmine üks paljudest argumentidest, mis tõendab süüdistuses püstitatud hüpoteesi tehingute näilikkusest. Esiteks on maakohus analüüsinud, miks A. Babenko ja N. Parfjonovi kokkulepitud kohtumised olid mõeldud raha üleandmiseks. Olukorras, kus apellandi hinnangul oli kokkusaamiseks mõni muu põhjus, tulnuks see nimetada ja seda ka tõendada või vähemalt teha võimalikuks selle tõendamine. Teiseks pole tõsiselt võetav argument, et A. 25 Babenkole usaldati sularaha selleks, et viia Eestist Saksamaale ehitusseadmeid või sõidukeid. Maakohtule esitati V GmBH müügiarved ja registrikaart, mis võimaldavad teha järeldusi äriühingu tegevusalade kohta. Ehitusseadmete soetamine nendega ei haaku. Lisaks nähtub maakohtule esitatud tõenditest, et A. Babenko käis Saksamaal sõidukit soetamas, mitte vastupidi. Pole eluliselt usutav, et äriühing võttis Euroopa välkmakse asemel sularaha kaotsimineku või varguse riski. Kui maakohus oleks lähtunud ainult sellest, mis oli kirjas volikirjadel ning jätnud kõrvale teised tõendid, rikkunuks kohus KrMS § 61 lg 2 sätestatut. N. Parfjonovi väide, et sai A. Babenkolt raha töötajatele palga maksmiseks, jäi paljasõnaliseks. Mitte ükski kohtus üle kuulatud tunnistajatest (k.a need, kes väitsid, et said palga A. Babenkolt) ei öelnud, et N. Parfjonov vahendas neile palga maksmist. Selgusetuks jääb, miks ei kutsutud N. Parfjonovilt sularahas palka saanud töötajaid tunnistajana kohtusse. Maakohtu järeldus, et Betmix OÜ ja S OÜ ning CityProject OÜ ja M OÜ vahelised tehingud ei olnud näilikud, on õige.
52. Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, kas N. Parfjonoviga seotud äriühingute ja peatöövõtjate (TREV2 AS, AS YIT Ehitus) vahelised tehingud toimusid. Kaitsja esitatud tõendid (lepingud ja kokkulepped jpm) ei saa isegi teoreetiliselt tõendada asjaolu, et Betmix OÜ ja S OÜ ning CityProject OÜ ja M OÜ vahelised tehingud ei olnud näilikud.
53. Maakohtu otsuse motiivid, miks kinnitavad tõendid asjaolu, et S OÜ ja M OÜ vaheliste arvete, aktide ja lepingute taga reaalseid tehinguid ei olnud, on hästi jälgitavad ja ei vaja täiendamist. Ringkonnakohtul on võimalik tutvuda protokollidega ning veenduda, et maakohus andis õige hinnangu tunnistajate AP, DB ja KS usaldusväärsusele. Väär on seisukoht, et kohus ei saa arvel märgitud tööde mahtu ja maksumust iseseisvalt, ekspertiisi määramata hinnata. Olemasolevate andmetega opereerides (nt B OÜ töötajate arv ja äriühingule makstud summad) on kohtul võimalik kujundada oma seisukoht. Väide, et tunnistajate sõnul kasutati N. Parfjonovi objektidel tööjõudu Ukrainast, ei oma tähtsust. Kriminaalasjas tuvastati, et N. Parfjonov rentis B OÜ-lt töötajaid, kelle hulgas olid ka ukrainlased, ent see ei tähenda kuidagi, et nad olid S OÜ töötajad.
54. Mis puudutab tunnistaja ISi ütlusi, siis maakohtu otsuses on viga. Maakohus on ekslikult märkinud, et IS töötas Rakveres asuval objektil. IS andis ristküsitlusel ütlusi selle kohta, et ta töötas S OÜ töötajana ainult Sillamäe Sadamas asuval objektil (03.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 16-21).
55. Väide, et S OÜ arved Betmix OÜ-le kajastasid enamat, kui töötajate töö, on ringkonnakohut eksitav. See läheb vastuollu N. Parfjonovi kohtus antud ütlustega (22.11.2022 kohtuistungi protokoll lk-d 38-39).
56. Maakohus on ammendavalt (kohtuotsuse lk-d 52-55) kirjeldanud B OÜ rolli. B OÜ osutas teenust varem otse CityProject OÜ-le ning aprill 2020 dateeritud arve nr BB154 koostas B OÜ esialgu CityProject OÜ-le. Arvet muudeti N. Parfjonovilt saadud juhiste kohaselt ja väljastati M OÜ-le. Asjaolu, et B OÜ töötajad tegid N. Parfjonovi objektidel reaalset tööd, prokuratuur ei vaidlusta. Samas ei tähenda see, et M OÜ arved CityProject OÜ-le vastasid tegelikkusele. Kui võrrelda B OÜ poolt M OÜ-le esitatud arveid, siis on need kordades väiksemad, kui M OÜ arved CityProject OÜ-le. Müügiarvete omavaheline disproportsioon kinnitab ilmekalt seda, et M OÜ arved CityProject OÜ-le võltsiti. Lisaks kinnitas N. Parfjonov kohtus, et M OÜ poolt oli 26 töö, vajaminevad materjalid soetas CityProject OÜ (24.11.2022 kohtuistungi protokoll lk-d 11, 17 ja 19).
57. Seisukoht, et maakohus jättis tunnistajate KL, SI ja VB ütlused analüüsimata, ei ole õige. Maakohtu analüüs ja selle pinnalt tehtud järeldused, et tegemist oli N. Parfjonovi alluvatega, on kohtuotsuse lk-del 55-
58. Prokuröri vastuväited N. Parfjonovi kaitsja apellatsioonile osas, mis puudutab KarS 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu.
59. Maakohtu seisukoht, et N. Parfjonov käitles sõjarelva laskemoona, on õige ja põhineb seadusel. Sõjaväepolitsei 16.02.
60. a vastus menetleja päringule on lubatav tõend. Maakohus põhjendas ammendavalt, miks on tõend lubatav. KrMS § 215 võimaldab menetlejal esitada mistahes isikutele nõudekirju ning tugineda saadud vastustele kui muudele dokumentidele KrMS § 63 lg 1 mõttes. Vaidlusalune vastus sisaldab Eesti Kaitseväe koosseisu kuuluva Sõjaväepolitsei vastutusalas olevat teavet, mis on olemas ja oli olemas ka enne menetleja päringut ning mida menetleja nõudekirjale vastusena ka väljastati.
61. Kaitsja leiab, et N. Parfjonovit ei saa KarS § 4182 lg 1 järgi süüdi tunnistada, sest seadusandja pole defineerinud mõistet „sõjalise otstarbega laskemoon“ ning ei ole kehtestanud

§ 833lg 3 mainitud sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona loetelu.

Samas on kaitsja seda meelt, et karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda grammatilisele tõlgendamisele. KarS § 4182 dispositsioonis nimetatakse sõjarelva, selle olulist osa ja sõjalise otstarbega laskemoona. Viimast on grammatilist tõlgendusmeetodit kasutades võimalik mõista kui laskemoona, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel ehk sõjapidamiseks. Sama tõlgendust pakub kaitsja tsiteeritud eelnõu (SE 615) seletuskiri, mille mõisteaparaadist selgub, et sõjalise otstarbega relv on sõjarelv ja seega on sõjalise otstarbega laskemoon sõjarelva laskemoon. Viidatud õiguskirjandusest on kaitsja teinud ebaõiged järeldused. Kindlasti ei saa väita, et KarS § 4182 alla peaksid kvalifitseeruma vaid sellised tulirelvad, mis pole tsiviilkäibes keelatud. Vastupidi: tsiviilkäibes keelatud relva mõiste on laiem, sest see hõlmab ka sõjarelvi. Sõjalise otstarbega laskemoon pole midagi muud, kui sõjarelva laskemoon. Kuivõrd sõjarelva mõiste on

määratletud, on põhjendamatu väide, nagu oleks N. Parfjonovi süüdi tunnistamine vastuolus PS-st tuleneva määratletuse põhimõttega.

1. Süüdistuse järgi on N. Parfjonovi valdusest leitud padrun algselt kuulipildujale Browning M2 toodetud padrun. Kaitsja ei vaidlusta seda, et kuulipilduja Browning M2 on sõjarelv, mille kasutamine tsiviilkäibes pole mõeldav.
2. Kaitsja üritab näidata, et vaidlusalune padrun võib olla kasutatav veel mõnes relvas (sh tsiviilrelvas) ning tekitada kõrvaldamata kahtluse, mis välistaks N. Parfjonovi süüdi tunnistamise KarS § 4182 lg 1 järgi. Ekspert ON ütlused on lubatavad. Esiteks võib nii kehtiva seaduse (KrMS § 29 lg 2) kui ka kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-15-12) järgi esitada eksperdile täiendavaid küsimusi, mis erinevad mõnevõrra ekspertiisimääruses sõnastatutest. Ekspert saab kohtus vastata ka erialaspetsiifilistele küsimustele, millele vastamine ei eelda uute lähteandmete kogumist või teistsuguste teaduslike meetodite kasutamist. ON ütlused, et padrun oli konstrueeritud kuulipildujale Browning M2, on lubatavad. Ekspert tugines oma pikaajalisele kogemusele ja erialateadmistele, mis võivad pärineda mh ka avalikult kättesaadavatest allikatest. Ekspert ON ja asjatundja TA ütlused selle kohta, et mujal maailmas kasutatakse sarnase kaliibriga padruneid ka kauglaskmiseks ja jahipidamiseks, ei puuduta Eestit. Kriitika 27 AJ aadressil ei ole põhjendatud. Apellant jätab tähelepanuta, et mõiste sõjarelv peab sisustama kohus, mitte ekspert. Väär on kaitsja märkus, et ekspert viitas olematule veebilehele. Ekspert rääkis sellest seoses padruni tootjaga (Companhia Brasiliera de Cartuchos – CBC). Laskemoona tootjale viitav lühend CBC nähtus padrunihülsilt ning seda on kirjeldanud ka AJ ekspertiisiaktis. Kohtuistungi protokolli on cbc.com asemel ekslikult kantud zbz.com. Lisaks ei tuginenud AJ tuvastamata päritoluga esileheta brožüürile, vaid kõneles laskemoonatootja (CBC) kodulehelt välja prinditud brožüürist, mille esilehte ei võtnud ekspert kohtusse kaasa. Asjatundja TA ütlusi käsitas kaitsja selektiivselt, otsides ütlustest kaitseversiooniga sobivaid väiteid. TA eksis, kui väitis, et sõjarelvade nimistu peab

alusel koostama kaitseminister ning öeldes, et Eestis võib politseis või laevastikus olla relvi, mis kasutavad 12.7x99mm kaliibrit. Viimase kohta ütles ON, et see pole nii.

1. Apellant ei vaidlusta, et tegu on kaliibriga, mis on Eestis tsiviilkäibes keelatud. Lisaks on ekspert ON ütlustega, Sõjaväepolitsei 16.02.2021 päringu vastusega ning avalikult kättesaadavate andmetega tõendatud, et sellise kaliibriga padruneid kasutatakse põhiliselt Browning M2 kuulipildujas, kuid ka snaipripüssis Hecate II. Järelikult on ilmne, et tegu on sõjalise otstarbega laskemoonaga. Prokuratuuri vastuväited A. Babenko kaitsja apellatsioonile (osas, mis need ei lange kokku N. Parfjonovi, Betmix OÜ ja CityProject OÜ kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega): Süüdistuses on maksukahju arvutatud õigesti.
2. Väär on kaitsja järeldus, et vaieldav on ainult see, mis ulatuses tegid S OÜ ja M OÜ Betmix OÜ-le ja CityProject OÜ-le töid ning seega on prokuratuuri ülesanne tõendada, millises mahus töid tehti ning kontrollida, kas arvetel märgitud ja tegelikult tehtud tööde vaheline erinevus moodustab suure kahju. KMS § 31 lg 1 järgi on sisendkäibemaksu mahaarvamine tasumisele kuuluvast käibemaksust võimalik ainult nõuetekohase arve alusel. Nõuded arvele on loetletud KMS § 37, mh sätestavad normi lg 6 p-d 6 ja 8, et arvel peab olema märgitud teenuse maht ja hind. Kui need pole õiged, ei teki maksukohuslasel õigust selle arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Järelikult on süüdistuses maksukahju arvestatud õigesti. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt A. Babenko tahtluse.
3. Maakohus tuvastas objektiivsete asjaolude põhjal õigesti, et A. Babenko oli teadlik, et Betmix OÜ deklareerib soetust S OÜ-lt ning CityProject OÜ deklareerib vastavat soetust M OÜ-lt. Selleks koostaski A. Babenko vastavad arved. Apellandi argumendid, mis puudutavad S OÜ ja M OÜ deklaratsioonide esitamata jätmist, on vastuolus maakohtule esitatud tõenditega. Väär on ka väide, et S OÜ ja M OÜ ei deklareerinud palgamakseid. 14.10.2020 vaatlusprotokoll tõendab, et seda tehti, kuid kohtus leidis tõendamist, et mõningate reservatsioonidega võisid üksikud isikud, kellele väljamakseid tehti, olla seotud Betmix OÜ ja CityProject OÜ objektidega. Ametlikult tööle vormistamata tööjõu kasutamise hüpoteesi vastu räägib ka N. Parfjonovi enda väide selle kohta, et ta nõudis alltöövõtjalt töötajate korrektset tööle vormistamist (24.11.2022 kohtuistungi protokoll). Kriminaalasjade eraldamine ei olnud ebaseaduslik.
4. Paralleelide tõmbamine RKKKo otsuses nr 1-20-1208 kirjeldatud olukorraga on põhjendamatu. Antud juhul oli eraldamise eesmärgiks optimaalselt kompaktne kohtumenetlus, 28 kus süüdistatavate ülemääraselt suur arv ei kujuneks kohtumenetluse mõistlikku käiku iseenesest kahjustavaks teguriks.
5. Käsilolev kriminaalasi eraldati 30.03.
6. a KrMS § 216 lg 4 alusel iseseisvasse menetlusse ning määruses on selgelt näidatud kaalutlus, mis selle tingis. Eraldamise ajendiks oli asjaolu, et N. Parfjonov oli vahistatud ning kevadeks 2021 olid temaga seotud episoodides vajalikud tõendid kogutud. Eraldamine osutus kohtumenetlusele kulunud aega silmas pidades põhjendatuks: süüdistusakt edastati kohtule 19.04.2021, maakohus avalikustas motiveeritud otsuse 17.10.
7. a. Kriminaalasja lahendamiseks, kus oli kaks füüsilisest isikust süüdistatavat, kaks juriidilisest isikust süüdistatavat ning kolm kuriteoepisoodi, kulus esimese astme kohtus 2,5 aastat. Selle aja jooksul kuulati üle ca 60 tunnistajat ning peeti ligi 40 sisulist istungit. On keeruline hinnata maakohtu menetluse kestust olukorras, kus lisaks oleks kohtu alla antud veel kolm füüsilist ja kolm juriidilist isikut ning lisandunud veel kolm maksukuriteo episoodi. Kriminaalasjade eraldamine oli seega põhjendatud.
8. Kaitseõigust eraldamine ei kahjustanud. A. Babenko oleks soovi korral saanud kohtusse kutsuda tunnistajaid (nt töötajad, kes olid küll olemas, kuid ei olnud nõuetekohaselt tööle vormistatud). Nende küsitlemine ei oleks kuidagi kahjustanud A. Babenko positsiooni kriminaalasjas, mis on kohtueelses menetluses. Pigem vastupidi. Ka teises asjas heidetakse süüdistatavale ette nn arveveski teenuse osutamist. Kui ta oleks suutnud kohtus näidata, et tema kontrolli all olevatel äriühingutel oli hulk töötajaid, kes tegid N. Parfjonovi objektidel reaalselt tööd, oleks see asjaolu talle pigem kasuks tulnud. Fakt, et A. Babenko otsustas aktiivsest kaitsest loobuda, on tema valik ja ei olnud tingitud kriminaalasjade eraldamisest.
9. Väär on väide, et kriminaalasjade eraldamise tõttu ei saanud A. Babenko vaidlustada sõiduki arestimist. Süüdistatav kasutas kaebeõigust kohtueelses menetluses ning kõikides kohtuinstantsides. Kriminaalasjade eraldamine ei takista A. Babenkol jätkuvalt esitada menetlejale tõendeid, mis toetaksid sõiduki aresti alt vabastamist. Ringkonnakohtu seisukoht.
10. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsiooniväidetele, mis puudutavad üldiseid küsimusi (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu maksukuriteole (II), N.Parfjonovi süüdistusele KarS § 4182 lg 1 järgi (III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulud (IV). I Kriminaalasjade eraldamisest.
11. Käsilolev kriminaalasi eraldati
12. märtsi
13. a Maksu- ja Tolliameti eriasjade uurija P. Pajumäe määruse alusel kriminaalasjast nr 19930000322 (kd IX tlk 118-120). A. Babenko kaitsja on seisukohal, et eraldamise põhjus oli otsitud ja toiminguga rikuti süüdistatavate kaitseõigust. Kaitsja leiab, et eraldamise eesmärgiks oli algusest peale puudutatud isiku õigustest möödaminek ja ausa kohtupidamise põhimõtte rikkumine. Kolleegium nendib, et tegelikult on maakohus A. Babenkole juba vastanud (kohtutoimik, kd V, tlk 302 ja pöördel), sest täpselt samad etteheited kõlasid kohtuvaidluses (kohtutoimik, kd V, tlk 210 pöördel - 212). Maakohtu seisukohti kordamata ja järeldusi muutmata lisab ringkonnakohus omalt poolt järgmist. 29
14. Eraldamise määrus on selles märgitud kuupäeva järgi koostatud
15. a. Tegemist on tehnilise trükiveaga, apellant ja prokurör on õigesti lähtunud eeldusest, et määrus koostati tegelikult
16. märtsil
17. a. Määruses viitab menetleja asjaolule, et N. Parfjonov vahistati
18. novembril
19. a (tegelikult pole ka see kuupäev korrektne, vt siinkohal kd II tlk 59), kuid ilmselgelt ei saanud eraldamise põhjuseks märtsis
20. a olla tulevikusündmus ehk fakt, et isik vahistati novembris
21. a.
22. Apellant toetab oma argumente viidetega kehtivale kohtupraktikale. Paraku pole enamus näiteid praeguse kaasuse valguses asjakohased. Nii leidis riigikohus lahendis nr 1-20-1208, et süüdistatava kaitseõigust ja õigust ausale ning õiglasele kohtupidamisele rikuti seeläbi, et kahtlustatav jäeti tunnistaja ütluste deponeerimise juurde kutsumata. Lisaks olid kõrgema kohtu hinnangul eraldamise põhjused otsitud, sest toiming oli tõendite loomise abinõu ning eraldamine mõistliku menetlusaja tagamise eesmärgil ei haakunud tegelike asjaoludega. Mitte midagi sarnast ei ole käsilolevas asjas tuvastatud. Viited võimalikele tõendamisraskustele, süüdistatava menetluslike õiguste rikkumisele ja tõsistele põhiõiguse riivetele (RKKKo 3-1-1119-09, RKKKm 3-1-1-16-07) on apellatsioonis üldsõnalised ning käsilolevas asjas tuvastatud asjaoludega seostamata.
23. Konkreetsed etteheiteid eraldamisele toob apellant välja kolm.
24. Esiteks on kaitsja seisukohal, et A. Babenkole etteheidetavad teod olid seotud ajavahemikuga
25. a–
26. a ning seega ei olnud kohtueelses menetluses toimingute tegemiseks mitte mingisugust ajalist survet. Siin jätab apellant tähelepanuta, et kuigi A. Babenkole etteheidetavate tegude toimepanemise aega silmas pidades ei saanud märtsis
27. a rääkida (veel) ajalisest survest, oli kriminaalasjade eraldamise põhjus teine. Eraldamisotsustust põhistades märkis menetleja, et algses kriminaalasjas oli kahtlustatavate ring märksa laiem, N. Parfjonovi ja tema äriühingutega seotud episoodid olid vaid osa A. Babenko kahtlustusest. N. Parfjonovi vahistamise tõttu keskenduti võrdlemisi mahuka kriminaalasja eeluurimisel nendele episoodidele, mis olid seotud vahistatud kahtlustatavaga. Sealjuures on kohtupraktikas peetud õigeks ühe isiku erinevate tegude lahendamist eri menetlustes siis, kui nende tegude kohtueelne menetlus pole samas staadiumis (vt RKKKo 31-1-43-10). Ringkonnakohus nendib, et ajasurve oli seega tingitud tõsiasjast, et A. Babenkoga ühes ja samas teos kahtlustatav N. Parfjonov oli vahistatud. Menetleja oli seisukohal, et vahistatule esitatud etteheited peaks lahendama võimalikult kiiresti, ent täideviija N. Parfjonovi ja kaasaaitajast A. Babenko süüküsimus tuleks otsustada ühes menetluses. Ka see argument on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Eraldamist viisil, et ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutatakse erinevates menetlustes, on kohtupraktikas läbivalt taunitud (vt nt RKKKo 3-1-1-10-09, 3-1-1-18-09).
28. Teine eraldamise vastu rääkinud põhjus on kaitsja hinnangul asjaolu, et A. Babenko oli eraldamise tõttu sunnitud loobuma aktiivsest kaitsest. Klient ei andnud kohtus ütlusi põhjusel, et tema ütlusi võidakse kasutada teises kriminaalasjas tema vastu (vt siinkohal A. Babenko ristküsitluse rakendamine kohtutoimik, kd V, tlk 128). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas kahtlustatav soovib kohtus ütlusi anda või mitte, pole eraldamist otsustavale menetlejale mitte kuidagi ette nähtav. Õigus ütlusi anda või nende andmisest keelduda on süüdistatava privileeg ja tema lõplik positsioon selles küsimuses selgub alles kohtus. Kolleegium ei pea tõsiseltvõetavaks süüdistatava ja tema kaitsja väidet, et A. Babenko oli eraldamise tõttu sundseisus ning tal ei jäänud muud üle, kui ütluste andmisest loobuda. Siinkohal on õigus 30 prokuröril: olukorras, kus inimesele eri kriminaalasjades esitatud süüdistus on sisult ühetaoline, pole alust arvata, et nendes menetlustes valitav kaitsetaktika on diametraalselt erinev.
29. Kolmanda kaitsja toodud põhjuse kohta (s.o kriminaalasjade eraldamise tõttu pole selge, millises menetluses on võimalik kaitsta A. Babenko õigusi osas, mis puudutavad arestitud vara) märgib ringkonnakohus, et arestitud vara küsimus pole eraldamisega üldse seotud. Küsimusele, millises kriminaalasjas on sõiduk arestitud, vastas prokurör
30. mail
31. a toimunud eelistungil (kohtutoimik, kd I, tlk 25 pöördel). A. Babenkol (ja tema kaitsjal) oli võimalik arestitud vara saatuse kohta pärida ka kohe pärast kriminaalasjade eraldamist märtsis
32. a. Prokuröril on õigus, et kriminaalasjade eraldamine A. Babenko (väidetavat) omandipõhiõigust ei kahjustanud: süüdistataval oli ja on jätkuvalt võimalik taotleda vara aresti alt vabastamist kohtueelses menetluses. Viimaks vastab tõele seegi, et A. Babenko on vara arestimise küsimuses oma kaebeõigust igakülgselt kasutanud.
33. Ainukesena on tõsiseltvõetav apellandi argument, et asjade eraldamine olukorras, kus ühte isikut süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises, võib isiku süüdi tunnistamise korral komplitseerida hilisemat (liit)karistuste mõistmist (apellandi viidatud RKKKo 3-1-1-24-11, TlnRo 1-22-1346). Samas ei ole karistuse mõistmise võimalik keerukus kindlasti argumendiks, miks jätta asjad eraldamata olukorras, kus see on tingitud kaalukamatest põhjustest. Viimasteks saab kahtlemata pidada nii mõistlikku menetlusaega kui ka isikuga samas teos kahtlustatava suhtes kohaldatud raskeimat tõkendit.
34. Mis puudutab prokuröri kirjalikus seisukohas toodud täiendavaid argumente (eraldamine toimus mh põhjusel, et vältida suurt ja aeganõudvat üldmenetlust), siis need ei ole asjakohased. Seda, kas eraldamine oli põhjendatud või mitte, tuleb hinnata eraldamise määruses esitatud argumentatsiooni pinnalt. Menetleja
35. märtsi
36. a määruses prokuröri esitatud lisapõhjendust ei ole.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Babenko kaitsja väited jäävad edutuks osas, mis puudutavad kliendi õiguste rikkumist kriminaalasjade eraldamise tõttu. Sideandmete lubatavus.
38. Mõlemad apellandid on seisukohal, et maakohus eksis, kui tunnistas sideettevõtjalt saadud andmed lubatavaks tõendiks.
39. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et kaitsja O. Nääsi väide, et kriminaalasjas koguti sideandmeid prokuratuuri 08.01.2020, 17.01.2020, 29.04.2020, 28.05.2020, 02.10.2020, 24.11.2020, 21.12.2020 ja 10.02.2021 lubade alusel, vastab tõele. Kui vaadata süüdistusakti, siis prokurör soovis ja ka proovis kohtule esitada kõiki kaitsja loetletud lube (vt siinkohal süüdistusakti p-d 16.195, 16.199, 16.205, 16.209, 16.211, 16.232, 16.236 ja 16.241) ja nende põhjal koostatud, andmeid sisaldavaid protokolle. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse osaliselt. Johtuvalt RKKKo lahendis nr 1-16-6179 esitatud seisukohtadest keeldus maakohus kohtulikul arutamisel pärast
40. oktoobrit
41. a väljastatud prokuratuuri lubade ja nende alusel välja nõutud sideandmeid kajastavate protokollide vastu võtmisest (kohtutoimik, kd I, tlk 241 pöördel). Kuivõrd toimikus ja sellest tulenevalt ka ringkonnakohtu käsutuses pole kõiki lube ja nende alusel koostatud protokolle, siis esiteks ei ole lähteandmete puudumise tõttu võimalik adekvaatselt hinnata kaitsja O. Nääsi järgmisi väiteid: 1) load väljastati 37 inimese kohta ja seda tehti ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud maksimaalses ulatuses; 2) kokku hõlmasid load 9849 päeva, mis on peaaegu 27 aastat. Teiseks ei saa märkimata jätta, et tegu on kahtlemata 31 osava kaitsetaktikaga, kuid iseseisvate toimingute summeerimine võib moonutada tegelikkust (nt on kuriteo eripära või asjaolude tõttu vajalik koguda andmeid märkimisväärse hulga inimeste kohta) ja pole sel põhjusel võte, mida lubade nõuetelevastavuse kontrollimisel rakendada võiks. Käsilolevas asjas on põhjust kaitsja kokkuvõttesse (37 isikut, 27 aastat jne) kriitiliselt suhtuda juba kasvõi sel põhjusel, et kõik kaitsja viidatud load väljastas prokuratuur enne
42. märtsi
43. a eraldamise määrust, s.o ajal, mil kriminaalasjas oli uuritavaid episoode rohkem ja kahtlustatavate ring märksa laiem.
44. Ringkonnakohtul on seega võimalik hinnata kaitsjate argumente, mis puudutavad otseselt 08.01.2020 luba (kd IX tlk 224-227), 17.01.2020 luba (kd IX tlk 234A-236), 29.04.2020 luba (kd IX, tlk 184-186), 28.05.2020 luba (kd IX, tlk 194-196) ja 02.10.2020 luba (kd IX, tlk 215218). Kuivõrd apellantide väited kattuvad, ei pea kolleegium vajalikuks neile eraldi vastata. Maakohtu seisukohti kordamata lisab ringkonnakohus järgmist.
45. Kolleegium nõustub prokuröriga, et sideandmete väljanõudmisele seatud kriteeriumid said laiemale juristkonnale teatavaks pärast RKKKo lahendi nr 1-16-6179 avalikustamist. Vaatamata eeltoodule ei ole prokuröril õigus, et sel põhjusel tuleks enne
46. juunit
47. a väljastatud lubadele esitatavate nõuete lävend allapoole tuua. Nii näiteks eeldas ka prokuröri vastuses viidatud KrMS § 901 lg 3 napp sõnastus seda, et sideandmete väljanõudmisel põhistatakse, miks on nende taotlemine vältimatult vajalik. Viimast põhimõtet oli vaidlusaluste lubade väljastamise hetkeks kohtupraktikas juba korduvalt käsitletud (vt nt prokuröri viidatud RKKKo lahend nr 3-1-1-14-14).
48. Kaitsjate hinnangul on sideandmed lubamatud järgmistel põhjustel: 1) sideandmete kogumine ei olnud kooskõlas nn viimase abinõu ehk ultima ratio põhimõttega; 2) sideandmete lubades ei põhjendatud küsitud andmete ulatust (maht ja periood); 3) sideandmete lubades ei põhjendatud kuriteo käsitamist raskena; 4) antud asjas ei kaalunud kriminaalmenetluse huvi üles eraelu rasket riivet. Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu.
49. Enne konkreetsete lubade käsitlemist märgib kolleegium, et enne Riigikohtu asjaomast lahendit väljastatud lubade puhul ei tasu siiski eeldada, et nende vormistamisel ja üles ehitamisel on selgepiiriliselt eristatud erinevaid, kõrgema kohtu otsuses esile tõstetud kriteeriume. Kõik vajalik võib loas sisalduda ka juhul, kui põhistused pole loogilises järjestuses või ei ole erinevatele printsiipidele otsesõnu viidatud. Õige pole kaitsjate väide, et prokuratuur nõudis sideettevõtjalt pidevalt andmeid kuritegude kohta, millega põhjustatud kahju ületab napilt väärteona karistatava teo piirmäära, asjakohane. Põhimõtteliselt on võimalik alati pikem periood lõhkuda väiksemateks osadeks, kuid see lähenemine pole õige. Antud juhul on lubades välja toodud asjaolu, et kahtlustuse esemeks olev tegu on tõenäoliselt vältav. Üldistavalt võib öelda, et apellantide kriitika taandub paljuski nende endi poolt tehtud kokkuvõtlikele andmetele selle kohta, mitme isiku ja kui pika perioodi peale kokku andmeid nõuti. Seda lähenemist pidas kolleegium juba eelnevalt valeks. Kaitsjad taunisid ka seda, et prokuratuur taotles kõiki ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 sätestatud andmeid. Kolleegiumi hinnangul on tõendamisvajadus kõikides vaidlustatud lubades ära näidatud. Menetleja soovis küsitud andmete põhjal teha järeldusi selle kohta kes, kus, millal, kellega ja kui kaua suhtles. Seda taotletud andmed ka võimaldasid. Järelikult pole menetlejale alust ette heita seda, et taotlus ei olnud kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid (s.o kas väidetavate variäriühingute juhid reaalselt juhivad ühinguid, kas nad suhtlevad nn arveveski teenust kasutavate äriühingute juhtide ja töötajatega, kas puudutatud isikud, s.o juhid ja töötajad viibivad väidetavatel objektidel jpm) silmas pidades 32 vajaduspõhine ning seega riivati tarbetult erinevat liiki andmeid kogudes põhjendamatult puudutatud isikute eraelu. Kui kaaluda avalikkuse huvi ja eraelu riive vahekorda, siis siin on üpris ilmne, et esimene kaalub viimase üles. Avalikkuse huvides on maksude korrapärane ja kohane laekumine riigieelarvesse. Maksutulu võimaldab riigil katta kulutusi, mis on näiteks seotud infrastruktuuri rajamise ja korrashoiuga, solidaarse ravikindlustusega, haridusega jpm. Küsimuses, kas menetluse esemeks olnud kuritegu on raske või mitte, maakohtu argumendid ringkonnakohtu arvates täiendamist ei vaja.
50. Prokuratuur andis 08.01.
51. a loa sideettevõtjalt seitsme inimese kasutuses olevate abonentnumbrite kohta ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete välja nõudmiseks. Puudutatud isikud olid AP, A. Babenko, KD, AT, N. Parfjonov, JM ja JB. Sidettevõtjalt paluti andmeid ca kuu pärast kriminaalmenetluse alustamist ning loa tekstist on näha, et menetleja oli enne sideettevõtjalt andmete taotlemist teinud pingutusi tõendite kogumiseks (eelkõige deklaratsioonide, äriregistris ja e-maksuametis olevate andmete ja äriühingute pangakontode vaatlus). Erinevalt kaitsjatest leiab ringkonnakohus, et prokuratuur on lähtunud tõendamisvajadusest ning ei kogunud andmeid valikuta ja massiliselt. Loa sõnastusest saab järeldada, et sideandmete analüüs ja nende võrdlus pangakontode väljavõtetega oli vajalik esialgse kahtlustuse kinnitamiseks või ümber lükkamiseks olukorras, kus selleks hetkeks olid muud viisid tõendite kogumiseks menetluse fakti avalikustamata ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul on loas põhjendatud ka seda, miks ei olnud võimalik tõendeid koguda muul viisil. Arvestades loas kirjeldatud asjaolusid selle kohta, kes on kes (nt AT ja N. Parfjonov isikud, kes kasutavad nn arveveski teenust; JM ja MH isikud, kes juhivad registri andmete järgi nn arveveski teenust osutavat äriühingut; A. Babenko, KD ja AP isikud, kes võivad tegelikult juhtida nn arveveski teenust osutavat äriühingut; JB isik, kelle abonentnumbreid kasutatakse nn arveveski teenust osutava äriühingu deklaratsioonide esitamisel) nendib ringkonnakohus, et menetlejal oli loa väljastamise hetkel seega põhjust kahtlustada kõiki puudutatud isikuid seotuses menetluse esemeks oleva maksukuriteoga. Sel põhjusel on äärmiselt aktuaalne prokuratuuri põhjendus, et puudutatud isikute ülekuulamine võib suure tõenäosusega osutuda edutuks. Viide avalike menetlustoimingute võimatusele on menetluse algfaasi silmas pidades samuti adekvaatne. Ennatlikult avalike menetlustoimingute läbiviimine kahtlustuse korral, et äriühingud kasutavad ja osutavad juba pikemat aega nn arveveski teenust, võib oluliselt kahjustada edasise menetluse käiku. Kuigi loas pole pühendatud eraldi tähelepanu sellele, miks vajati andmeid ajavahemiku 09.01.201908.01.
52. a kohta, võib näiteks lause - S OÜ käibedeklaratsioone on
53. a märtsist oktoobrini esitatud küll toonase juhatuse liikme MHi nimel, kuid JB lepingulise mobiiltelefoni abonentnumbri vahendusel - põhjal mõista, et menetleja soovis püstitatud kahtlustuse kinnituseks või kummutamiseks kontrollida kindla käitumismustri ilmnemist pikema aja vältel.
54. Järgmise vaidlusaluse loa väljastas prokuratuur 17.01.
55. a. Kuivõrd kaitsjad on viidanud, et siin kattuvad nende vastuväited sarnaste põhjenduste tõttu 08.01.
56. a loa kohta tehtud kriitikaga, ei pea ringkonnakohuski vajalikuks eelmises punktis sisalduvat üle korrata. Lisada tuleb vaid seda, et loas on nimetatud ainult üks subjekt, JM, kelle suhtes väljastas prokuratuur loa tegelikult juba 08.01.
57. Luba korrati, sest sideettevõtja väljastatud andmetest selgus, et JM abonentnumbrit kasutas tema asemel lähedane.
58. Mõned kuud hiljem,
59. aprillil
60. a väljastas prokuratuur kriminaalasjas järjekordse loa sideandmete välja nõudmiseks. Sel korral küsiti andmeid AV, IS ja MM kohta. Ringkonnakohus ei korda vastuväidete kattumise tõttu eelnevalt esitatud põhjendusi. 33 Täiendavalt märgib kolleegium järgmist. Erinevalt kaitsjast ei pea ringkonnakohus põhjendatud kuriteokahtluse täiendamist tähtsusetuks. Tegelikult selgub sellest fakt, et menetleja jätkas paralleelselt tõendite kogumist muul moel ning käibedeklaratsioonide kontrollimisel tuvastati, et nn arveveski teenust võivad osutada uued äriühingud. Loas on korrektselt ära näidatud, millistel tuvastatud asjaoludel see kahtlus põhines (registris märgitud juhatuse liikmed ei pruugi äriühinguid tegelikult juhtida, kolme erineva äriühingu deklaratsioonid esitati lühikese ajavahemiku jooksul juhatuse liikmete ID-kaarte kasutades ühelt ja samalt IP-aadressilt, mis oli seotud A. Babenko ekskaasaga). Uued asjaolud ongi põhjus, millest oli tingitud vajadus puudutatud isikute ringi laiendada. Siingi tuleb nentida, et menetlejal oli tuvastatud asjaolusid arvesse võttes alust eeldada, et puudutatud isikud on menetluse esemeks olevas kuriteos kahtlustatavad. Lisaks tuleb rõhutada, et andmeid küsiti väga lühikese ajavahemiku kohta 01.03.2020-30.04.2020, s.o alates ajast, mil nn uued äriühingud hakkasid esitama menetleja tähelepanu pälvinud käibedeklaratsioone. Järelikult küsiti vaid selliseid sideandmeid, mis olid möödapääsmatult vajalikud.
61. Prokuratuur väljastas
62. mail
63. a loa seitsme inimese kohta. Ringkonnakohus oma varasemaid põhjendusi kordama ei hakka. Kuigi kaitsjatega on põhjust nõustuda selles, et loas sisalduvad viited C OÜ-s töötavate inimeste karistustele ja taustale jäävad asjaoludega seostamata ja abstraktseks. Selliseid põhjendusi tuleks tõepoolest vältida. Samas on prokuratuur loas korrektselt ära näidanud tõendamisvajaduse. Menetleja on jätkanud tõendite kogumist ning tuvastanud, et kahtlustuse järgi nn arveveski teenust osutav äriühing on registreerinud töötajad ning teinud arveldusarvelt palga väljamakseid. Prokuratuuri prognoos, et isikuliste tõen