← Eesti

3-24-518/11

Obsah (4)§ 11§ 66§ 52§ 53

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-518 Haldusasi X. X. kaebus Tallinna

) § 11 lõikes

  1. Viidatud normi kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud Tallinna Vanglale vaiet madratsi andmisest keeldumisele, mistõttu on kohustuslik kohtueelne menetlus selles osas läbimata ning kaebus kuulub tagastamisele.
  3. Ühtlasi ei ole asjas tõendatud, et vangla oleks keeldunud kaebajale kätte toimetamast 27.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/289, mille alusel oli kaebaja kartserisse paigutatud (vt vastustaja 11.03.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 kohaselt kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lg-te 1-3 rikkumise tõttu. Vastustaja on tõendanud, et kaebajale loeti 27.10.2023 käskkiri kätte toimetatuks HMS § 30 kohaselt.
  4. Kohustamisnõude eelduseks on, et taotletud toimingust keeldumine (HKMS § 46 lg 2). Olukorras, kus kaebajale ei ole keeldutud käskkirja kätte toimetamast, ei ole ka kaebaja subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikutud (HKMS § 44 lg 1). Aga ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et talle ei ole kartserisse paigutamise aluseks olevaid dokumente kätte toimetatud, kuuluks kaebus ka selles osas tagastamisele, kuivõrd kohtueelset menetlust nimetatud osas läbitud ei ole. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja esitanud 25.04.2022 vaide Tallinna Vangla esimese üksuse valvuri tegevusele (keeldus viimast arsti vastuvõtule) 3

(5)3-24-518 (vt vastustaja 08.03.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Küll aga ei ole tõendatud, et kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kartserisse paigutamise aluseks olevate dokumentide kätte toimetamata jätmise küsimuses.
  1. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
  2. Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada tervishoiuteenuse tagamata jätmist, siis ka selles osas tuleb kaebajal eelnevalt läbida kohtueelne menetlus (

§ 11lg 5).

Kaebaja on küll esitanud 25.04.2022 vaide valvuri tegevusele, kuid kaebuses viidatakse perioodile november 2023-veebruar 2024 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 2) ning kaebuses täienduses märts 2024 (dtl 12). Kuid isegi juhul, kui kaebaja on soovinud vaidlustada

  1. a valvuri keeldumist, oleks kaebus ilmselge tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamise aluseid ei esineks, mistõttu kuuluks menetlus selles osas lõpetamisele (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 3).
  2. Samuti kui kaebaja eesmärgiks on olnud vaidlustada distsiplinaarkäskkirju, mille alusel kaebaja kartserisse paigutati, on halduskohtusse pöördumise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (

§ 11lg 5).

Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud käskkirjade vaidlustamise või tervishoiuteenuse osutamata jätmise küsimustes. 15. Seoses kaebaja väidetega, mis puudutavad väidetavat elektroonilist seadet, siis selgitab kohus järgmist. Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab

ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (

§ 66lg 1).

Järelevalve täpsem korraldus on kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“.

§-s 69 on reguleeritud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. On väheusutav, et vangla kasutaks abivahendeid, mida õigusaktid ette ei näe. Küll aga ei saa kaebaja esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebust otse halduskohtusse, vaid eelnevalt tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 11lg 5).

16. Juhul, kui kaebajal on vajadus arstiabi järele, siis tervisehoiuteenuse osutamine vanglas on reguleeritud

§-s 52. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (

§ 52lg 2).

Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (

§ 53lg 1).

Asja materjalide kohaselt ei ole kaebaja pöördunud perioodil 01.03.09.03.2024 kaebusega meditsiinitöötajate ega vanglaametnike poole seoses madratsi puudumise halva mõjuga tema tervisele. 17. Kaebaja on märkinud, et vastustaja on rikkunud tema kingad. Kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Küll aga tuleb enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 11lg 8).

Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. 18. Kaebaja on viidanud ka kartseri tingimustele ning vanglariietusele. Ka sellesisulisi vaiete esitamisi asja materjalist ei nähtu (

§ 11lg 5). 19. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele (HKMS § 121 lg 1 p 4). 4

(5)3-24-518 Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
  1. Olukorras, kus kaebus kuulub tagastamisele, jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 249). Riigi õigusabi taotluse lahendamine
  2. Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Kohus tõlgendab taotlust viisil, et kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
  4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Sõltumata aga taotleja majanduslikust seisundist ei anta riigi õigusabi, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud.
  5. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 punktist 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevalt on kohus selgitanud, et kuivõrd kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud ei ole, siis kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele. Seetõttu ei ole ka põhjendatud riigi õigusabi andmine ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Viimaks märgib kohus, et arvestades kaebuses kirjeldatud ning üksikvangistuses viibitud aega, tuleb vanglal tagada kinnipeetavale vältimatu abi kättesaadavus, sh vaimse tervise küsimustes (

§ 53lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.