Obsah (10)

§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-4000 Tsiviilasi H.S. hagi R.P.i

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. H.S. esitas 12.03.2024 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse R.P.i vastu kahjuhüvitisena üüritud eseme tagastamise viivitamise eest üürilepingus kokkulepitud üüri nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2016 üürilepingu, millega hageja andis ja kostja sai üürile kaupluseruumid asukohaga Riia mnt 56, Pärnu linn. 01.11.2019 sõlmisid hageja ja kostja täiendava kokkuleppe, millega järgi sai kostja lisaks kaupluseruumidele üürile ka eluruumi Riia mnt 56-6, Pärnu linn. Kostja jättis kokkulepitud üüri tasumata alates detsember
2. Hageja ütles üürilepingu 13.03.2023 esitas hageja kostjale avalduse eluruumile Riia mnt 56-6, Pärnus ja äriruumidele Riia mnt 56 Pärnus sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks, selliselt et kui üürnik ei ole võlgnetavat summat tasunud talle täiendavalt antud tähtajaks ehk siis 03.04.2023 lõpeb üürileping 04.04.
3. Üüri esemeks olevad ruumid tuli vabastada ja üürile andjale üle anda hiljemalt üürilepingu lõppemise päevaks. Kostja üürivõlga ei tasunud ega tagastanud hagejale üüri esemeks olevaid ruume. Hageja esitas kohtule kostja vastu hagi üürivõla ja asja kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes, mille kohus 22.11.2023 tsiviilasjas nr 2-23-9174 otsusega rahuldas. Kostja kohtuotsust ei täitnud. Hageja pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Vastavalt kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt 22.02.2024 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise aktile on hageja samal kuupäeval eluruumist Riia mnt 56-6, Pärnu linn ja äriruumist Riia mnt 56, Pärnu linn välja tõstetud. Seega on üürnik üüripinna tagastamisega viivitanud. Üürileping lõppes ja üürnik pidi üüripinna hagejale tagastama 04.04.
4. Üürnik tagastas üüri esemeks olevad ruumid 22.02.
5. Seega 2 2-24-4000 on üürnik selle perioodi võrra üüri esemeks olevate ruumide tagastamisega viivitanud 298 päeva. Käesolevaga hageja esitab kostja vastu kahjuhüvitisena üüritud eseme tagastamise viivitamise eest üürilepingus kokkulepitud üüri summa ulatuses. Seega on hageja õigustaud nõudma kostjalt üüri esemete tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitisena üürilepingust kokku lepitud üüri kokku 2211,16 + 1248,62 = 3459,78 eurot. Hageja nõuab lisaks, et kohus mõistaks VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt välja viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,03% põhinõudest päevas arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
6. 12.03.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 12.03.2024 kohtumääruse kostjale kätte tähitudpostiga aadressile Suur-Posti 18b, Pärnu linn 25.03.

1. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 08.04.
2. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

3 2-24-4000 10. Kohus määrab menetluskulud

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4