← Eesti

1-24-1373/26

Obsah (5)§ 1043§ 127§ 128§ 1045§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1373 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reba

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult.

Välja mõista Dagge Ratutilt 266,50 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja viiskümmend senti) eurot A. T. (isikukood XXX, arveldusarve nr XXX) kasuks.

  1. Salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat 07.01.
  2. a vormikaamera salvestisega (pakend DEMS 1), DVD-R plaat häirekeskusele 07.01.
  3. a tehtud kõne salvestisega (pakend HK1), DVD+R plaat 25.11.
  4. a vormikaamera salvestisega (pakend VK1) ja DVD+R plaat häirekeskusele 25.11.
  5. a tehtud kõne salvestisega (pakend HK1).
  6. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Dagge Ratutilt menetluskulud 2516,16 (kaks tuhat viissada kuusteist eurot ja kuusteist senti) eurot alljärgnevalt:  kaitsja tasu 1286,16 eurot;  sundraha 1230 eurot. Võimaldada Dagge Ratutil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99924700013840 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
  7. Kannatanute teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanuid M. L. (L.) (isikukood XXX, e-post XXX, XXX) ja A. T. (isikukood XXX, e-post XXX) Dagge Ratuti ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale 2

(18)apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Dagge Ratutit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on karistatud vägivallakuritegudes Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 23.03.
  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1808: - 08.09.
  2. a kella 23:05 paiku Tartus, Kalda tee 43 asuvas Annelinna Selveri parklas koos K. R. kasutas füüsilist vägivalda M. L. suhtes, kusjuures Dagge Ratut võttis kannatanu paremast käevarrest kinni ja pigistas seda ajal, mil K. R. lõi kannatanut korduvalt näkku ja pähe. Seejärel Dagge Ratut lõi M. L. vähemalt 5 korda rusikaga ja vähemalt 2 korda jalaga kehasse. Sellise tegevusega tekitati M. L. füüsilist valu ning vasaku silma paistetuse; - 24.11.
  3. a kella 23.30 paiku Tartus XXX korteris võttis XXX K. R. kahe käega kõrist, lükkas voodisse, hakkas kägistama ja lõi teda korduvalt rusikatega pähe ja kehasse. Seejärel Dagge Ratut lükkas kannatanu pikali ja lõi teda korduvalt ülakeha piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Dagge Ratut kannatanu K. R. füüsilist valu ja pea- ja kaelapiirkonna pindmisi vigastusi, hulgi marrastusi ning näo ja kaela hematoome; - 07.01.
  4. a kella 23 paiku Tartus XXX ridaelamus lõi A. T. jõuliselt ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. A. T. purunesid ees olnud prillid ning ninast tekkis verejooks. Seejärel võttis Dagge Ratut ära kannatanu ja XXX telefoni, et kannatanu ei saaks helistada Häirekeskusesse. Kannatanu tegevuse peale enda telefon tagasi saada, võttis Dagge Ratut käega kannatanu kõrist kinni ja lükkas ta endast eemale, mille tulemusel hirmunud kannatanu oli sunnitud paljajalu põgenema rõduukse kaudu välja. Sellise tegevusega tekitati A. T. kinnine ninaluude murd, kanna ja jala pindmine külmumus mõlemal tallaalusel, vasakul ja paremal suurte varvaste poolselt villid ning parema põlve piirkonnas hematoomi. Sellega pani Dagge Ratut toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE JA TEO TÕENDATUSE OSAS KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides, tõendid on lubatavad ja tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kannatanute ütlused on omavahel kooskõlas tunnistajate ütlustega, salvestistega ja kirjalike tõenditega. II.I M. L. kehaline väärkohtlemine 3
(18)Kannatanu M. L., kahtlustatava K. R. ja süüdistatava Dagge Ratuti ütlustega on tõendatud, et 08.09.
  1. a kella 23 ajal viibisid D. Ratut ja K. R. sõidukiga Tartus, Kalda tee 43 asuvas Annelinna Selveri parklas. Nähes töölt tulevat kannatanut M. L., sõitis D. Ratuti juhitud sõiduk kannatanu juurde ning peatus. Edasisi sündmusi on M. L., K. R. ja süüdistatav D. Ratut kirjeldanud erinevalt. Kannatanu M. L. ütluste kohaselt ründasid teda füüsiliselt nii süüdistatav D. Ratut kui ka K. R.. Kahtlustatavana ülekuulatud K. R. möönis, et ta lõi kannatanut kaks korda labakäega näopiirkonda, kuid tema sõnul D. Ratut kindlasti M. L. kordagi ei löönud. D. Ratut andis kohtueelses menetluses ütlusi, milles ta eitas kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, tema sõnul tekkis kähmlus K. R. ja M. L. vahel, mille käigus K. R. lõi M. L. lahtise käega pool tõugates vastu nägu. Nimelt selgub kohtueelses menetluses kannatanuna ülekuulatud M. L. ütlustest (II kd, tl 5-14), et ta lõpetas 08.09.
  2. a kell 23.00 Tartu linnas olevas Anne XXX tööpäeva. Vahetult pärast seda hakkas ta jalgsi liikuma Anne keskuse ühistranspordipeatusesse. Kannatanu nägi Anne Selveri parklast tulemas autot tema suunas. Sõidukiks oli musta värvi Range Rover, mis jäi tema kõrvale seisma ja sõidukijuht lasi akna alla. Sõiduki roolis oli Dagge Ratut ja kõrvalistuja koha peal oli K. R.. Dagge ütles kannatanule, et ta istuks autosse ja nad viivad teda koju. Kannatanu M. L. keeldus autosse istumast. Dagge tuli sõidukist välja ja võttis kannatanu paremast käsivarrest kinni ja pigistas kätt. Dagge kurja ja tõstetud hääletooniga käskis autosse istuda. Kannatanu M. L. sõnul tuli samal hetkel autost välja K., kes hakkas mõlema käe rusikaga teda näo ja pea piirkonda lööma. Rusikalööke oli vähemalt kümme. Samal hetkel hoidis Dagge kannatanul käest kinni. Kannatanu M. L. kirjeldas, kuidas ta löökide tagajärjel selg ees maha kukkus. Kui ta pikali oli, hakkas Dagge teda rusikatega vähemalt viis korda ja jalaga vähemalt 2 korda lööma. Kannatanu M. L. tundis löökide tagajärjel valu. Kannatanu vasak silm tulitas ja kodus nägi ta, et vasak silm oli sinine. Pärast löömist lõi Dagge kannatanu koti jalaga laiali. M. L. sõnul karjus ta maas olles korduvalt appi. Siis tuli nende juurde G4S turvatöötaja. K. karjus autost Daggele, et davai, läheme minema. Dagge jätkas kannatanu sõnul tema sõimamist ja karjumist. Appi karjumise peale tulid nende juurde ka Siriuse kliendid. Seejärel istusid Dagge ja K. sõidukisse ning sõitsid minema. Ülekuulamise protokollile lisatud fotol on näha kannatanu tervisekahjustus. Paremal silmalaul on näha hematoom. Kuigi fotol on näha hematoom M. L. paremal silmalaul, siis kannatanu ütluste kohaselt tekkis tal hematoom siiski vasakule silmale. Kohtu hinnangul on üldteada, et teatud marki mobiiltelefonide esikaamera teeb fotosid peegelpildis, seega lähtub kohus hematoomi asukoha tuvastamisel kannatanu ütlustest ehk sellest, et M. L. tekkis pärast rünnet hematoom tema vasakule silmalaule. Kannatanu M. L. ütlused on kooskõlas 12.09.
  3. a süüteoteatega (II kd, tl 3-4), milles ta teavitas politseid tema suhtes toime pandud kehalisest väärkohtlemisest. Süüteoteate kohaselt toimus sündmus 08.09.
  4. a Tartu linnas Kalda tee
  5. M. L. kirjeldas, kuidas ta lõpetas tööpäeva kella 23.00 ajal ja hakkas minema bussi peale, et koju sõita. Teda ootasid oma autoga Dagge Ratut ja K. R., kes käskisid tal autosse istuda, kuna nad tahtsid rääkida. M. L. keeldus autosse minemast, Dagge hoidis teda kinni ja K. väljus autost. K. ründas teda. Maha kukkudes tegi seda ka Dagge. Kui M. L. karjus appi, tuli G4S ja mõned inimesed. Siis lõpetasid Dagge ja K. peksmise. Dagge tahtis teda uuesti rünnata ja lõi jalaga tema isiklikud asjad laiali ning ähvardades nad lahkusid. K. R. andis kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (II kd, tl 18-21), mille kohaselt viis ta koos M. L. oma abielusõrmuse pandimajja, kuna tal oli raha vaja. K. R. sõnul 4
(18)ei olnud tal dokumenti kaasas, siis läks abielusõrmus M. nime all pandimajja. Sõrmuse eest saadud raha jäi M. kätte ja neil oli kokkulepe, et järgmisel päeval annab M. raha talle, kuid M. pole seda siiamaani teinud. K. R. väitis, et XXX D. R. helistas M., et raha oleks vaja kätte saada, kuid see ka ei aidanud. Dagge helistas 08.09.
  1. a õhtul M. ja nende vahel jäi kokkulepe, et järgmisel päeval saavad nad kokku. Selle päeva õhtul olid K. R. ja D. Ratut autoga Anne Selveri parklas ja nad nägid, et M. tuleb töölt. Dagge sõitis M. juurde ja hakkas M. läbi lahtise akna rääkima. Dagge pakkus M., et viib M. bussi peale ja Dagge tahtis, et M. autosse istuks. M. polnud nõus autosse istuma. Seejärel läks Dagge M. välja rääkima. K. R. ei kuulnud, mida väljas räägiti, sõiduki aken ei olnud lahti. Võimalik, et Dagge võttis M. käevarrest kinni, K. R. oli enda sõnul sellel hetkel juba väga vihane ja ta täpselt ei mäleta. Edasi kirjeldas K. R., kuidas ta väljus autost ja läks M. ning Dagge juurde. Vestlus oli neil tõstetud hääletooniga. K. R. tunnistas, et mingi hetk ütles tal närv üles, pilt läks nö mustaks ja võimalik, et ta lõi M. labakäega kaks korda näopiirkonda ja tõukas M.. Tema meelest M. pärast tõukamist pikali ei kukkunud. Koheselt pärast tõukamist istus K. R. autosse tagasi. Dagge kindlasti M. ei löönud kordagi, Dagge lõi M. koti jalaga laiali. Pärast seda tuli sinna rahvast juurde, üks neist oli turvamees. Peale seda istus Dagge autosse ja nad sõitsid koju. M. jäi sealolevate inimestega vist rääkima. D. Ratut andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (II kd, tl 22-25), et tema ja K. tegid Anne Selveri parklas suitsu ja ta nägi, et M. kõnnib Selveri juures. D. Ratuti sõnul ei olnud ta M. pikemat aega kätte saanud, kui ta soovis M. rääkida. M. oli varem XXX K. halvasti rääkinud. D. Ratuti sõnade kohaselt soovis ta M. asjad selgeks rääkida. Ta sõitis autoga Selveri nurga peale ja jäi M. juurde autoga seisma. D. Ratut väljus autost ja hakkas M. rääkima. M. hakkas D. Ratuti väitel ülbitsema, mille järel võttis ta M. käest kinni, et tule istu autosse ja räägime asjad selgeks. M. ütles, et ei istu K. samasse autosse ja keeldus autosse istumast. Seejärel tuli K. ka autost välja ja lõi M. lahtise käega pool tõugates vastu nägu. M. ja K. vahel tekkis rüselus. Rohkem lööke ta K. poolt ei täheldanud. Väide, nagu tema oleks M. jõuliselt pikali maha viinud, ei vasta D. Ratuti sõnul tõele. D. Ratuti väitel ei kasutanud ta mingisugust vägivalda M. suunas. Mingi hetk oli M. ja K. vaheline rüselus juba maas. Nende omavahelise kähmluse käigus lõi D. Ratut M. kaasas olnud paberist Selveri kotti jalaga nii, et see lendas laiali koos sees olnud asjadega. Nende juurde tuli G4S turvatöötaja ja veel keegi. D. Ratuti sõnul rääkis ta M. kõvemal toonil edasi ja ta küsis M. pandimajja viidud sõrmuse tšekki endale. Kohtu hinnangul andis D. Ratut ennastõigustavaid ütlusi, väites, et tema M. L. suhtes vägivalda ei kasutanud. K. R. ütlused selle kohta, et XXX D. Ratut kindlasti kannatanut ei löönud, on kantud tahtest süüdistatavat kaitsta ja tema rolli toimunus vähendada. D. Ratuti ja K. R. ütlused ei haaku kannatanu M. L. ja tunnistaja M. K. ütlustega selles, et füüsiline kontakt oli vaid K. R. ja M. L. vahel. D. Ratuti ja K. R. sellekohased ütlused on ümber lükatud nii kannatanu kui ka osapoolte jaoks võõra tunnistaja ütlustega. Nimelt nägi toimunud intsidenti pealt eemal olnud AS G4S turvatöötaja, kes kuulati kohtueelses menetluses üle tunnistajana. Tunnistaja M. K. andis ütlusi (II kd, tl 16-17), mille kohaselt oli ta 08.09.
  2. a tööl autopatrullis turvatöötajana Tartus Anne Siriuse juures. Ajavahemikus 21-23:00 sõitis musta värvi Range Rover Tartus Kalda tee Selveri parklast välja ja jäi parklast väljaviiva kallaku peale vastassuunas seisma. Läbi auto akna oli kuulda meesterahva karjumist, sõiduki kõrval oli naisterahvas. Järgmine hetk tuli sõiduki juhi koha pealt välja meesterahvas ja läks kõnniteel seisva naise juurde. Naine ja mees karjusid teineteise peale. Seejärel tuli sõiduki kõrvalistuja koha pealt välja naisterahvas, kes läks samuti väljas olnud isikute lähedale. Mingi hetk tekkis rüselus isikute vahel. Rüselusega alustasid sõidukis viibinud isikud, nemad olid agressiivsem pool. Järgnevalt nägi tunnistaja M. K., kuidas meesterahvas viis eelnevalt kõnniteel olnud naisterahva maha ja läks naisele põlvega kehapiirkonnale peale. Samuti läks pikali viidud naisele peale sõiduki 5
(18)kõrvalistmel olnud naisterahvas. Naine, kes maha viidi, hakkas korduvalt appi kutsuma. Tunnistaja M. K. sõitis nende juurde, tuli autost välja ja küsis, mis toimub. Seejärel tuli mees pikali olevast naisest eemale ja kõndis oma auto juurde. Meesterahvas ütles tunnistaja M. K. juuresolekul pikali olnud naisterahvale, et vähe said. Pikali olnud naisterahvas küsis mehelt, et mis mees sa oled, et sa põlvega näkku lööd. Pärast seda kõrvalistmel olnud naisterahvas istus sõidukisse tagasi, mees istus ka autosse, seejärel sõitsid nad minema. Väliselt oli näha, et pikali olnud naine oli nutnud, värises ja tundus olevat šokiseisundis. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et agressiivsem pool intsidendis oli sõidukist väljunud D. Ratut ja K. R., kes nn rüselusega alustasid. Tunnistaja M. K. nägi kaugelt, kuidas D. Ratut kannatanu maha viis ja seejärel põlvega kehapiirkonnale peale läks. Ka K. R. läks kannatanule peale. Seega tunnistaja nägi D. Ratuti ja kannatanu vahel füüsilist kontakti, mis ei piirdunud sellega, et süüdistatav haaras kannatanul kõigest käest, nagu väitsid D. Ratut ja K. R.. Märkimist väärib ka asjaolu, et tunnistaja kuulis M. L. ütlemas süüdistatavale järgneva lause: „Mis mees sa oled, et sa põlvega näkku lööd.“. Kui süüdistatav ei oleks kannatanu suhtes vägivalda kasutanud, poleks tal põhjust olnud sellist lauset D. Ratutile öelda. Kohtul puudub alus kahelda M. L. ütlustes, et K. R. lõi teda korduvalt näkku ja pähe ning D. Ratut lõi teda vähemalt 5 korda rusikaga ja vähemalt 2 korda jalaga kehasse. Ka tunnistaja M. K. nägi süüdistatava jalgkontakti kannatanuga. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et 08.09.
  1. a kella 23:05 paiku Tartus, Kalda tee 43 asuvas Annelinna Selveri parklas kasutas Dagge Ratut koos K. R. füüsilist vägivalda M. L. suhtes. Dagge Ratut võttis kannatanu paremast käevarrest kinni ja pigistas seda ajal, mil K. R. lõi kannatanut korduvalt näkku ja pähe. Seejärel Dagge Ratut lõi M. L. vähemalt 5 korda rusikaga ja vähemalt 2 korda jalaga kehasse. II.II K. R. kehaline väärkohtlemine Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav D. Ratut ja kannatanu K. R. abiellusid
  2. a septembris. Süüdistatav D. Ratut ja kannatanu K. R. elasid koos Tartus XXX asuvas üürikorteris nr
  3. 24.11.
  4. a õhtul viibisid kannatanu ja süüdistatav ühises elukohas ning tarvitasid õhtu jooksul alkoholi. Kannatanu K. R. andis ütlusi (I kd, tl 64-70) selle kohta, kuidas ta viibis 24.11.
  5. a Dagge Ratutiga kodus Tartus XXX. Alguses oli kõik normaalne, mingit konflikti ei olnud. Õhtu jooksul tarvitasid nad alkoholi, esialgu õlut, seejärel viina. Kui Dagge joob natuke üle, siis muutub agressiivseks. Kella 23:30 paiku hakkas Dagge vihjama, et tahab seksida. Kannatanu sõnul temal aga soovi ei olnud ja ta keeldus. See ei meeldinud Daggele, kes hakkas skandaalitsema. Dagge hakkas kannatanut K. R. peksma, võttis teda kõvasti kahe käega kõrist kinni, lükkas voodi peale pikali ja hakkas kägistama. Kannatanu K. R. sõnul tekkis tal õhupuudus, ta ei saanud normaalselt hingata. Mingi hetk lasi Dagge teda lahti. Kannatanu sõnul hakkas ta õhupuudusest oksendama, kuid see ei peatanud Dagget ja Dagge hakkas teda lööma rusikatega vastu keha ülemist poolt (nägu, pead ja õlgu). Dagge istus kannatanu peal ja lõi umbes 15 korda rusikatega vastu pead ja keha. Kannatanu mäletab, kuidas mingil hetkel lükkas Dagge teda põrandale ning kui ta oli põrandal külili, lõi Dagge teda umbes viis korda jalgadega vastu keha ülemist poolt. Kannatanu tundis löökidest füüsilist valu. Kannatanu K. R. sõnul palus ta korduvalt lõpetada, kuid Dagge ei kuulanud teda. Kannatanul hakkas kõrvast, ninast ja suust verd jooksma. Mingi hetk Dagge järsult lõpetas oma tegevuse, läks teise tuppa ja jäi koheselt magama. Kui Dagge norskama hakkas, helistas kannatanu politseisse ning teavitas 6
(18)juhtunust. Paar minutit hiljem jõudis korteri ukse taha politsei, kes pidas Dagge kinni. Dagge viidi ära ja kannatanu läks järgmisel päeval 25.11.
  1. a EMO-sse. Kannatanu K. R. kirjeldas, et tal olid hematoomid mõlemal silmal, nina oli seest katki, ülemine huul oli katki, samuti oli vasak kõrv verine, vasakul õlal oli suur marrastus, pea oli muhke täis, ta oli 2 nädalat haiguslehel. Kannatanu K. R. ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 59-60) koos salvestisega. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi häirekeskusele tehtud kõne salvestist. Vaatlusprotokolli ja salvestisega on tuvastatud, et 25.11.
  2. a kell 00:09 helistas häirekeskusesse naisterahvas, kes palus politseid aadressile XXX. Teataja ütles, et ta sai XXX käest peksa, nägu ja kõrv on verine. XXX on veel seal, magab. Teataja kiirabi vajadust ei näe. Teataja on rõdu peal ja helistab salaja. Teataja andis enda isikukoodi ja ütles nimeks K. R.. Mehe nimeks andis Dagge Ratut. Pärast häirekeskusele telefonikõne tegemist reageeris väljakutsele politsei, kes käis aadressil XXX, Tartu ka kohapeal. Politseiametniku vormikaamera jäädvustas vestluse väljakutse teinud naisterahva ja politseiniku vahel. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 61-62) vaadeldi politseiametniku vormikaamera salvestist. Vaatlusprotokollist ja salvestiselt on näha, kuidas video alguses suhtleb politseiametnik naisterahvaga, kelle käest politseiametnik küsib, millest tüli alguse sai ja kas nad koos tarvitasid alkoholi. Naisterahvas selgitab, et nad käisid koos linna peal jalutamas ja kõik oli hästi. Tulid koju ja probleem tekkis sellest, et ta ei tahtnud mehel suhu võtta. Naisterahvas selgitab, et nad täna mõtlesid, et lihtsalt lõõgastuvad ja et see oli ka tema süü, et ta koju tagasi tuli. Politseiametnik küsib naisterahva käest, kas ta politseisse avalduse ka selle kohta teeb, mille peale naine vastab, et seekord teeb, eelmine kord seda ei teinud. Politseiametnik selgitab naisterahvale, et härrasmees peetakse kinni. Arutletavas asjas ei ole vaidlust selles, et politsei vormikaamera salvestusel nähtav naisterahvas on kannatanu K. R.. Üheks väljakutsele reageerinud politseiametnikuks osutus tunnistaja M. A., kes andis kohtueelses menetluses ütlusi (I kd, tl 84) selle kohta, mida avaldas sündmuskohal kannatanu K. R. kehalise väärkohtlemise kohta. Tunnistaja M. A. selgitas ütlusi andes, et ta oli 25.11.
  3. a tööl patrulltoimkonnas Tartu linnas. Ta sai koos kiirreageerijatega väljakutse umbes kell 00:11 XXX. Väljakutse sisuks oli see, et naisterahvas helistas, kes põgenes rõdule ja ütles, et sai mehe käest peksa. Mees magas. Kohapeal tuli kortermaja trepikoja uksele naine, kes visuaalsel vaatlusel oli väga kõvasti peksa saanud. Nägu oli paistes, mõlemad silmad sinised, kõrvast oli tulnud verd, mis oli kuivanud ja kaelal olid kägistamise jäljed (sinikad). Naise sõnul sai tüli alguse sellest, et nad olid koos alkoholi tarvitanud ning mees soovis, et naine teeks suuseksi, millest naine keeldus ja algas tüli. Esiteks mees kägistas ning siis lõi rusikaga näkku mitmeid kordi. Korteri ukse avas mees, kes ütles, et oli väikene tüli, kuid tema juba magas ja kõik on korras. Mehe kinnipidamisel kasutati füüsilist jõudu ja käeraudu. Kohapeal käis kiirabi, kes vaatas naise üle ning hospitaliseerimist ei vajanud. Tunnistaja M. A. ütlused on kooskõlas ja riimuvad 25.11.
  4. a politsei sündmuse protokollarvestuskaardiga (I kd, tl 57-58). 7
(18)D. Ratuti kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd, tl 85-87) nähtub, et ta peeti kahtlustatavana kinni 25.11.
  1. a kell 00:20 Tartu linnas XXX ja ta vabastati 26.11.
  2. a kell 19:
  3. Pärast toimunud intsidenti 25.11.
  4. a esitas K. R. Politsei- ja Piirivalveameti e-posti aadressile avalduse (I kd, tl 63), milles ta teatas, et 24.11.
  5. a kella 23-00.00 ajal kasutas tema XXX Dagge Ratut tema suhtes füüsilist vägivalda, tulles talle kallale ja pekstes rusikaga näo ja pea piirkonda korduvalt. Fikseeris selle ka 25.11.
  6. a EMO-s. K. R. lisas, et ta kardab oma elu ja tervise pärast. Kannatanu K. R. pöördumist erakorralise meditsiini osakonda kinnitavad järgnevad tõendid. Tartu Ülikooli Kliinikum vastuskirjaga (I kd, tl 75-83) väljastati menetlejale epikriisi nr EP23480943 väljatrükk koos fotodega, milles on kirjeldatud mh kannatanul K. R. esinenud tervisekahjustusi. Epikriisist selgub, et K. R. pöördus 25.11.
  7. a Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Põhidiagnoosina on märgitud pead ja ühtlasi kaela haaravad pindmised vigastused, hulgi marrastused, hematoomid näo ja kaela piirkonnas. Fotodel on näha K. R. vigastused. Dagge Ratut andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (I kd, tl 88-91) selle kohta, et oli reede õhtu 24.11.
  8. a. Tema ja K. käisid jalutamas ja söömas. Sellel õhtul jõi ta õlut ja K. jõi kanget Gini. Enne koju jõudmist võtsid nad poest ühe viina veel juurde ja jõid seda. D. Ratut lisas, et viina juues keerab tal ära. Kodus olemisest mäletab ta seda, et ta ütles K., et neil on nüüd kõik normaalne ja kõik on olemas. Järgmine hetk on see, et tema ja K. seksisid. Mingi aeg pärast seda tundis ta ühel hetkel toas värsket õhku, nagu korteri uks oleks lahti tehtud. Selleks hetkeks oli D. Ratut enda sõnul diivanile magama jäänud. D. Ratut kirjeldas, kuidas ta selle peale tõstis ruloo üles ja nägi, et kodu ees on politsei. K. ta ei näinud sellel hetkel. Enda mäletamist mööda läks ta korterist välja koridori, kui tuli politsei ja käskis käed üles tõsta. Seejärel peeti teda kinni. Enda arust oli D. Ratut politseiga rahulik ja ei osutanud mingit vastupanu. D. Ratut ei osanud öelda, kuidas K. vigastused pea ja näo piirkonda tekkisid. Ta tõesti ei mäleta, et midagi oleks juhtunud. Ta ei tea, et tal oleks K. midagi füüsilist olnud. D. Ratuti väitel ei ole selle aja jooksul, mil ta K. tunneb, K. endale liiga teinud. Kuigi süüdistatav ei mäletanud 24.11.
  9. a õhtul toimunud asjaolusid, on kohus veendunud, et D. Ratut kasutas enda XXX suhtes füüsilist vägivalda. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu K. R. ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need on kooskõlas ja riimuvad vahetult pärast intsidenti häirekeskusele tehtud kõne salvestisega, politsei vormikaamera salvestisega, asitõendi vaatlusprotokollidega, tunnistaja ütlustega, politsei sündmuse protokoll-arvestuskaardiga ja meditsiiniliste dokumentidega. Süüdistuses kirjeldatud ajal kedagi peale süüdistatava ja kannatanu nende ühises kodus ei viibinud. Kannatanu K. R. kirjeldas üksikasjalikult tema suhtes toime pandud kehalist rünnet ning viitas ründajale kui enda XXX D. Ratutile. Pärast tema suhtes vägivalla kasutamist teavitas ta juhtunust häirekeskusele ning sündmuskohale saabunud politseile rääkis ta samasisulist juttu, mida telefonikõnes häirekeskusele. Kannatanu pöördus järgmisel päeval vigastuste fikseerimiseks erakorralise meditsiini osakonda ning tal tuvastati vigastused, mis haakuvad kannatanu versiooniga D. Ratuti ründest. Ka süüdistatav möönis kahtlustatavana ülekuulamisel, et K. R. ei ole ennast varem ise vigastanud. Seega tekitas kannatanule K. R. 24.11.
  10. a kella 23:30 paiku Tartus XXX korteris süüdistuses kirjeldatud vigastused just süüdistatav D. Ratut. Eelnevalt analüüsitud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et 24.11.2023.a kella 23:30 paiku Tartus XXX korteris võttis D. Ratut oma XXX K. R. kahe käega kõrist, lükkas voodisse, hakkas 8
(18)kägistama ja lõi kannatanut korduvalt rusikatega pähe ja kehasse. Seejärel lükkas D. Ratut kannatanu pikali ja lõi teda korduvalt ülakeha piirkonda. II.III A. T. kehaline väärkohtlemine Kriminaalasjas on tuvastatud, et 07.01.
  1. a õhtusel ajal viibis kannatanu A. T. kodus Tartus XXX ridaelamus külalisena süüdistatav Dagge Ratut. Seda kinnitavad nii kannatanu A. T. kohtueelses menetluses antud ütlused kui ka süüdistatava D. Ratuti kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused. Kannatanu A. T. kirjeldas kohtueelses menetluses ütlusi andes (I kd, tl 17-20), kuidas 07.01.
  2. a oli ta kodus XXX ning kella 21 paiku tuli tema juurde tuttav Dagge Ratut, kes oli endast väljas. Kannatanu hinnangul oli Dagge kuidagi agressiivne. Kannatanu A. T. sõnade kohaselt ütles Dagge talle, et oli ärritunud, kuna läks naabrimehega tülli. Edasi kirjeldas kannatanu, kuidas ta rääkis Daggega umbes kaks tundi omavahel juttu ja suhtlus oli okei. Umbes kella 23 paiku läks kannatanu A. T. keldrikorrusele katlaruumi suitsu tegema ja Dagge jäi üles kööki. Kui kannatanu keldrist tagasi üles tuli, siis Dagge iseloom täiesti muutus. Dagge oli telefonis ja trükkis kellegagi Messengeris. Siis mingil hetkel Dagge ägestus ja ütles kannatanule, et viimane olevat Dagge XXX K. R. kohta midagi halvasti öelnud. Kannatanu A. T. ütluste kohaselt vastas ta Daggele, et ta ei ole midagi öelnud. Kannatanu kirjelduste kohaselt haaras Dagge parema käega kannatanul järsku kõrist kinni üle laua. Kannatanu sõnul jõudis ta enda kaela Dagge haardest ära tõmmata ning ta läks köögist elutuppa. A. T. kirjelduse kohaselt Dagge järgnes talle ja lõi parema käega ühel korral kannatanule rusikaga otse näkku, vastu nina. Kannatanu sõnul oli löök nii tugev, et ta tundis valu ja kukkus löögist maha. Hetkeks oli silme eest must. Kannatanu ütluste kohaselt läksid prillid löögi tagajärjel pooleks. Ta isegi nägi, kuidas prillid pooleks läksid. Ninast hakkas kohe verd jooksma. Järgnevalt selgitas kannatanu A. T., et pärast lööki sai ta püsti tõusta ja ta hakkas elutoa laualt telefoni otsima, et politseisse helistada. Kui ta telefoni leidis, haaras Dagge selle (telefoni) tema käest ära ja viskas selle jõuga maha. Dagge ei lubanud kuskile helistada. Selleks ajaks oli kannatanu XXX ärganud ja tulnud trepist alla. Kannatanu A. T. hõikas XXX, et viimane helistaks kohe
  3. Siis Dagge jooksis ülesse ja võttis XXX ka telefoni käest ära. Dagge pani telefonid enda taskusse. Kannatanu sõnutsi püüdis ta neid tagasi saada, aga Dagge lükkas teda endast eemale, käega kannatanu kõrist hoides. Kannatanu A. T. suutis haaret tõrjuda ja suure hirmu tõttu otsustas põgeneda. A. T. läks paljajalu rõduuksest välja ja põgenes. Tal oli mõte abi leida. Kannatanu sõnul jooksis ta paljajalu Tammelinna tänavatel, ehk kohtab ta kedagi. Kuna tal aga prille ei olnud ja kedagi ei leidnud, kellelt abi paluda, jõudis ta ringiga tagasi enda kodu juurde. A. T. ütlustest nähtuvalt istus Dagge oma autos, kannatanu sai tuppa ja lukustas ukse. Seejärel läks ta arvutisse ja kirjutas oma tuttavale M. B., kes ka koheselt joostes appi tuli. Kui M. kannatanu sõnul tema juurde jõudis, siis jõudsid politsei ja kiirabi ka suhteliselt kohe tema juurde. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 4-7) vaadeldi häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestist. Vaatlusprotokollist ja salvestisest selgub, et 07.01.
  4. a kell 23:35 helistas häirekeskusesse naisterahvas, kes teatas, et talle tuli tuttav Dagge Ratut kallale just praegu tema kodus, võttis tema ja XXX telefoni ära. Teataja ütles, et ta sai jalaga näkku, tal on nii paistes, nina on verine. Teataja ütles, et ta soovib kiirabi ja ta on šokis. Teataja sõnul jäi ta prillidest ka ilma ja ta ei näe midagi. Teataja ütles, et ta ei saa aru isegi mille eest, lööja võib-olla on joonud või tarvitanud mingeid aineid. Teataja ütles, et kiirabi on vaja aadressile XXX, tema nimi on A. T. 9
(18)Pärast häirekeskusele tehtud telefonikõne saabus politseipatrull kannatanu A. T. elukohta aadressile XXX. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 8-13) vaadeldi DVD+R plaati, millel on politseiametniku T. E. vormikaamera salvestis ning millest nähtub, kuidas politseipatrull jõuab 07.01.
  1. a kell 23:51 Tartu linnas asuva XXX ridaelamuboksi juurde. Vaatlusprotokollist ja salvestiselt on näha, kuidas uksele tuleb vastu meesterahvas. Politseiametnikud sisenevad eluruumidesse, tervitavad ning astuvad lähemale. Neid tervitab naisterahvas, kelle kõrval seisab meesterahvas. Politseiametnik küsib, et mis siin juhtus, mille peale naisterahvas vastab: „Tere, ma ei näe teid, vabandust, mul prillid on siin.“. Taustal küsib XXX: „Kas prillid on katki?“, mille peale naisterahvas vastab, et need on katki. Politseiametnik küsib uuesti, et mis teil juhtus. Naisterahvas vastab: „Tuli härra meie uksest sisse. Alguses oli väga adekvaatne, rääkis juttu. Kõik oli tore. /…/ ma ei tea, kas tal on mingi lõhestunud isiksus või mis asi see oli. Mina rääkisin temaga enda silmanägemisest, et ta minu prille rohkem ei puutuks. /…/ mul on miinus viis, ma ei näe teid praegu. Ma ei näe sind ka, M..“ Meesterahvas ütleb, et ta läheb teeb all suitsu ning lahkub ruumist. Naisterahvas jätkab: „Ja siis, aga tema istus telefonis ja siis mingi moment oligi nagu see, et issand, sa räägid minu XXX ja siis, kui mulle käis see pauk jalaga näkku lihtsalt ja see käis nii kiiresti /…/ ja ta võttis minu telefoni, ta võttis XXX telefoni ja siis ta sõitis minema ära.“. Politseiametnik küsib, et kes ta teile on, mille peale naisterahvas vastab, et sõber. Eemalt ütleb XXX, et ta nimi on Dagge. Selle peale palub naisterahvas XXX magama minna. Politseiametnik küsib, et kuidas see nimi oli, Dagge ja perekonnanimi. Naisterahvas vastab, et Ratut. Politseiametnik küsib, kas auto oli VW, millele naisterahvas vastab, et Passat jah, numbrit ei tea. Politseiametnik küsib, kas naisterahvas kiirabi ka soovib, mille peale naisterahvas vastab, et tegelikult sooviks küll, jah. Politseiametnik eemaldub ja võtab ühendust juhtimiskeskusega ning kontrollib, kas kiirabi on juhtumile saadetud. Samal ajal räägib naisterahvas taustal: „Ei, ta pani mulle ikka täitsa kõva paugu ikka. Ja siis ma jooksin, mul ei jäänud lihtsalt muud üle. Ta hoidis siit ust kinni ja ma jooksin rõdu uksest välja ja siis ma jooksin vähemalt mingi mitu kvartalit siin edasi tagasi ja mul on jalad nii külmunud.“. Politseiametnik ütleb, et kiirabi liigub ka siia ning teeme selle kohustusliku protseduuri ka, alkokontrolli. Naisterahvas ütleb, et jah, loomulikult. Seejärel kontrollib politseiametnik naisterahva joovet. Politseiametnik küsib meesterahva käest, kas tema nägi ka pealt seda, mille peale meesterahvas vastab: „Ei, ei, mina tulin siia, kui ta kirjutas mulle.“. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et politsei vormikaamera salvestisel nähtav naisterahvas on kannatanu A. T. Politsei sündmuse protokoll-arvestuskaart 08.01.
  2. a (I kd, tl 2-3) tõendab politsei tegevust sündmuskohal Tartus XXX. Sellelt nähtub, et 07.01.
  3. a registreeriti juhtum, kus teatajale A. T. tuli kodus tuttav kallale. A. T. ütles, et Dagge Ratut ütles talle, miks sa mu XXX kohta halvasti ütlesid. Seejärel lõi D. Ratut A. jalaga näkku ja võttis kaasa teataja ja XXX telefonid, et nad ei saaks politseisse helistada. Teatajal nina paistes, huulest verejooks. Asukohana on märgitud Tartu, XXX. Kannatanu A. T. ütlused on kooskõlas häirekeskusele tehtud kõne salvestise, politsei vormikaamera salvestise, asitõendi vaatlusprotokollide ja politsei sündmuse protokollarvestuskaardiga. Kannatanu selgitas, et talle tuli süüdistatav kallale, teda löödi näkku ning tal on nina verine. Samuti mainis ta, et ta jäi prillidest ilma ning D. Ratut võttis nii tema kui tema XXX telefonid ära. Kannatanu selgitas ka seda, et ta ei saanud aru, mille eest teda löödi. Kuigi A. T. väitis häirekeskusele tehtud telefonikõnes ja sündmuskohal politseile juhtunust rääkides, et teda löödi jalaga näkku, on ta siiski järgmisel päeval politseile ütlusi andes meenutanud, et süüdistatav lõi teda rusikaga näkku. Kohtu arvates ei ole tegemist vastuoluga, mis annaks kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. On arusaadav, et pärast intsidenti oli ta endast 10
(18)väljas ning järgmisel päeval sai ta enda mõtteid koguda, sündmuse üle rahulikult järele mõelda ja asjaolusid täpsemalt meenutada. Dagge Ratut andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (I kd, tl 48-51) selle kohta, et ta läks 07.01.
  1. a A. juurde. D. Ratuti sõnul oli ta eelnevalt mitu päeva kodus stressanud enda auto varguse ja korteri pärast. D. Ratut kirjeldas, kuidas ta jõi A. alkoholi ja siis hakkasid nad taidlema, nagu kukepoksi tegema. A. meeldib D. Ratuti sõnul purjus peaga hoobelda sellega, et on kickpoksiga tegelenud. Seejärel istusid nad jälle rahulikult maha ja rääkisid suhetest. D. Ratut andis A. mõista, et ta ei taha suhet, sest A. teeb kanepit ja alkoholiga on probleemid. Neil läks A. vaidluseks selle pärast, et A. istub kogu aeg kodus, on purjus, XXX kodus diivanil. Seda, kas ta tüli käigus A. ühe korra rusikaga näopiirkonda lõi, D. Ratut ei mäleta. D. Ratut oli enda sõnul selleks ajaks joonud kolm pitsi Vana Tallinnat. Seda, kas A. pikali kukkus, D. Ratut ei tea, kui A. nii ütleb, ju siis nii oli. Fakt on see, et ta ei tea, kas ta lõi A. või mitte, mingi kähmlus neil oli jah. A. saatis talle hiljem pildi enda vigastustest, silma alt oli punane. Kui ta A. tõesti lõi, siis A. prillid võisid tõesti katki minna, prillid olid A. ees küll. D. Ratut mäletas seda momenti, kui A. telefon maha kukkus. Ta võttis selle ära ja siis jooksis A. verandaukse kaudu paljajalu ära. See kähmlus oli neil jumala korraks, ta ei tea, miks A. otsustas ära joosta. D. Ratut tunnistas, et ta võttis ka A. XXX telefoni ära. D. Ratut oli enda sõnul hirmul, et A. ei kutsuks politseid. A. telefoni võttis D. Ratut endaga kaasa samal põhjusel, et A. ei saaks politseid kutsuda. D. Ratuti sõnul tekkis tal paanika ja ta ei tahtnud politseid ja ta otsustas mõlemad telefonid kaasa võtta. Ta kutsus endale sõbra järgi ja läks minema. XXX ja A. telefonid viis ta järgmine päev A. tagasi. D. Ratut väidab, et kui ta oleks telefoni visanud nii, nagu A. väitis, oleks see teistmoodi katki. D. Ratuti sõnul kõrist haaramist ei olnud. Ta teab, et nad A. taidlesid seal toas, A. ise ka puksis teda jalgadega. Kohus peab süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi ennastõigustavateks. D. Ratuti ütlused ei haaku kannatanu ütlustega ega teiste tõenditega. Samuti on tema selgitused 07.01.
  2. a toimunud intsidendi osas kohati segased. D. Ratut väitis kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta taidles kannatanuga ja nad tegid kukepoksi. A. T. väidetavalt hooples enda kickpoksi oskustega. Samas väitis süüdistatav, et pärast taidlemist istusid nad rahulikult maha ja rääkisid suhetest. D. Ratut väitis, justkui oleks kannatanu temaga suhet tahtnud ja nad hakkasid vaidlema, kuna süüdistatav andis kannatanule mõista, et ta ei taha suhet. Süüdistatav ei mäletanud, kas ta tüli käigus A. rusikaga näopiirkonda lõi ja kas kannatanu pikali kukkus. D. Ratut mäletas seda momenti, kui A. telefon maha kukkus. Ta võttis selle ära ja siis jooksis A. verandaukse kaudu paljajalu ära. Süüdistatav ei teadnud, miks kannatanu ära jooksis. D. Ratut tunnistas, et ta võttis ka A. XXX telefoni ära. D. Ratut oli enda sõnul hirmul, et A. ei kutsuks politseid. Kohtu hinnangul rääkis süüdistatav D. Ratut kahtlustatavana ülekuulamisel kannatanuga taidlemisest ja kukepoksi tegemisest eesmärgiga vihjata sellele, justkui oleksid kannatanu vigastused tekkinud just selle tegevuse tagajärjel, mitte löömise tagajärjel. Süüdistatav üritab enda süüd toimunus igati vähendada, väites, et A. ise ka puksis teda jalgadega. Samas möönis süüdistatav, et pärast rahumeelset vestlust suhetest mingi kähmlus tal kannatanuga siiski oli. D. Ratut väitis, et ta ei tea, kas ta lõi A. või mitte, mingi kähmlus neil oli jah. Kui D. Ratuti väitel ta kannatanu löömist ei mäleta ning nad kõigest taidlesid, siis jääb süüdistatava versioonis arusaamatuks see, mille tagajärjel purunesid kannatanu prillid, miks D. Ratut kannatanu ja viimase XXX telefonid ära võttis ja üritas politseisse helistamist takistada ning miks oleks kannatanu pidanud pärast telefoni maha kukkumist ilma igasuguse põhjuseta enda elukohast paljajalu keset talvist aega ära põgenema. On ilmne, et D. Ratut ründas kannatanut füüsiliselt 11
(18)ning ta üritas enda jaoks tekkivate probleemide vältimiseks takistada politsei kutsumist, võttes telefonid ära. Pärast telefonide äravõtmist lahkus ka süüdistatav koheselt kannatanu elukohast. Selge on ka see, et kannatanu põgenes enda kodust just seetõttu, et süüdistatav teda ründas ning tal oli hirm oma elu ja tervise pärast. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu vigastused tekkisid taidlemise või kukepoksi tagajärjel ning pärast suhetest rääkimist otsustas kannatanu verbaalse tüli käigus ilma igasuguse ratsionaalse põhjuseta ilma jalanõudeta oma kodust keset talve põgeneda. Kohtul puudub alus kahelda A. T. ütluste usaldusvääruses, et D. Ratut lõi teda ühe korra rusikaga näkku ning võttis käega kannatanu kõrist kinni ja lükkas ta endast eemale. Kannatanu pidi eelneva tõttu hirmu tundes põgenema paljajalu rõduukse kaudu välja. Kohtule ei ole esitatud usutavaid argumente, miks oleks kannatanu pidanud valeütlusi andma ning D. Ratutit alusetult enda ründamises süüdistama. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et süüdistuses kajastatud ajal ja kohas oleks toimunud kannatanuga seoses mingi muu intsident, mille käigus oleks ta kehavigastused saanud. Märkimist väärib ka asjaolu, et A. T. helistas pärast intsidenti häirekeskusesse, mille kõne käigus selgitas juhtunu asjaolusid ning ta pöördus järgmisel hommikul Tartu Ülikooli Kliinikumi vigastusi fikseerima ja seejärel politseisse ütlusi andma. SA Tartu Kiirabi vastus (I kd, tl 23-26) tõendab kiirabile väljakutse tegemise aega, kohta ja põhjust, samuti A. T. esinenud tervisekahjustusi. 07.01.
  1. a kell 23:45 teatati kiirabile vägivalla kasutamisest Tartu linnas XXX ridaelamus. A. T. põhihaiguse diagnoos on ninaluude murd. Patsiendil nina turses. Visuaalselt nina otse, palpatsioonil valulik. Otsmikul kahe kulmu vahel pindmine marrastus. Vasemal käe II sõrmel pindmine marrastus. Tartu Ülikooli Kliinikum vastuskirjaga (I kd, tl 29-37) edastati menetlejale epikriisi nr EP248438 väljatrükk koos fotodega, milles on kirjeldatud kannatanu A. T. esinenud tervisekahjustusi. A. T. pöördus 08.01.
  2. a Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Põhidiagnoosina on märgitud kanna ja jala pindmine külmumus, mõlemad tallaalused. Kaasuv haigus on kinnine ninaluude murd. Haiguse kulus on kirjeldatud, et nina piirkonnas marrastus, palpatsioonil valulikkus, mõlema talla all külmakahjustused, vasakul ja paremal suurte varvaste poolselt villid, tundlikkuse häired, 1, 2 varba piirkonnas mõlemapoolselt. Parema põlve piirkonnas hematoom. Fotodel on näha eelnevalt kirjeldatud tallaaluste ja näo vigastused. Kõike eelnevat arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et D. Ratut lõi 07.01.
  3. a kella 23 paiku Tartus XXX ridaelamus A. T. jõuliselt ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. A. T. purunesid ees olnud prillid ning ninast tekkis verejooks. Seejärel võttis D. Ratut ära kannatanu ja tema XXX telefoni, et kannatanu ei saaks häirekeskusesse helistada. A. T. tegevuse peale enda telefon tagasi saada, võttis D. Ratut käega kannatanu kõrist kinni ja lükkas ta endast eemale, mille tulemusel oli hirmunud kannatanu sunnitud paljajalu põgenema rõduukse kaudu välja. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistatav D. Ratut pani toime KarS §-s 121 nimetatud süüteokoosseisule vastava teo. KarS §-s 121 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine ja valu tekitamine (RKKKo nr 1-17-105/35, p 15). Kannatanu M. L. kinnitas ütlusi andes, et ta tundis löökide tagajärjel valu. Tema vasak silm tulitas ja kodus nägi ta, et vasak silm oli sinine. Silmavigastust kinnitab ka kannatanu M. L. ülekuulamise protokollile lisatud foto. 12
(18)Kannatanu K. R. rääkis ülekuulamisel sellest, kuidas ta tundis löökidest füüsilist valu. Tal hakkas kõrvast, ninast ja suust verd jooksma, tal olid hematoomid mõlemal silmal, nina oli seest katki, ülemine huul oli katki, samuti oli vasak kõrv verine, vasakul õlal oli suur marrastus, pea oli muhke täis. Kannatanu K. R. oli 2 nädalat haiguslehel. Eelnevalt kirjeldatud vigastuste esinemist kinnitavad menetlejale edastatud fotod vigastustest ning Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi nr EP23-480943 väljatrükk, millest nähtub, et K. R. põhidiagnoos on pead ja ühtlasi kaela haaravad pindmised vigastused, hulgi marrastused, hematoomid näo ja kaela piirkonnas. Kannatanu A. T. kirjeldas tema suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist järgmiselt. A. T. sõnul D. Ratut lõi teda parema käega ühel korral rusikaga otse näkku, vastu nina. Kannatanu sõnul oli löök nii tugev, et ta tundis valu ja kukkus löögist maha. Hetkeks oli silme eest must. Kannatanu prillid läksid löögi tagajärjel pooleks. Ninast hakkas kohe verd jooksma. Suure hirmu tõttu otsustas kannatanu põgeneda, ta läks paljajalu rõduuksest välja. A. T. sõnul fikseeris ta enda vigastused EMO-s, kus talle öeldi, et tal on ninaluumurd ja paljajalu põgenemisest jalgadel külmakahjustused. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi nr EP24-8438 väljatrüki kohaselt on A. T. põhidiagnoos kanna ja jala pindmine külmumus, mõlemad tallaalused. Kaasuv haigus on kinnine ninaluude murd. Haiguse kulus on kirjeldatud, et nina piirkonnas marrastus, palpatsioonil valulikkus, mõlema talla all külmakahjustused, vasakul ja paremal suurte varvaste poolselt villid, tundlikkuse häired, 1, 2 varba piirkonnas mõlemapoolselt. Parema põlve piirkonnas hematoom. Eelnevaga on tuvastatud, et D. Ratut tekitas kannatanule M. L. füüsilist valu ning vasaku silma hematoomi ja paistetuse, kannatanule K. R. füüsilist valu, pea- ja kaelapiirkonna pindmised vigastused, hulgi marrastused ning näo ja kaela hematoomid ning kannatanule A. T. kinnise ninaluude murru, kanna ja jala pindmise külmumuse mõlemal tallaalusel, vasakul ja paremal suurte varvaste poolselt villid ning parema põlve piirkonnas hematoomi. D. Ratut ja K. R. olid kehalise väärkohtlemise ajal XXX, nad elasid ühiselt Tartus XXX asuvas üürikorteris. Süüdistatava ja kannatanu vahel oli ühiseluline, sotsiaalne ja ka emotsionaalne side, seega pani D. Ratut kehalise väärkohtlemise toime XXX K. R. suhtes ehk lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes. Kuna D. Ratut pani vägivallateod toime kolme kannatanu suhtes erineval viisil ja erinevatel aegadel ning ta on Pärnu Maakohtu 23.03.2015. a otsusega nr 1-15-1808 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, pani ta praeguses kriminaalasjas etteheidetava kehalise väärkohtlemise toime korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Eelnevaga on täidetud KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 objektiivse koosseisu tunnused ehk D. Ratut tekitas vägivalla kasutamisega kannatanutele M. L., K. R. ja A. T. füüsilist valu ning tervisekahjustused. D. Ratut pani kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja korduvalt. Kohtul tuleb tuvastada ka süüdistatava tahtlus. Erinevaid konflikte otsustas süüdistatav teadlikult lahendada vägivallaga, seejuures ei andnud kannatanud vägivalla esilekutsumiseks mitte ühtegi põhjust. Endast nõrgemaid naisterahvaid rusikaga keha piirkonda, näkku ning pähe, s.o elutähtsasse piirkonda lüües teadis süüdistatav, et tema tegevus põhjustab kannatanutele valuaistingu ja tervisekahjustused. Seega on kohus seisukohal, et D. Ratut pani teod toime otsese tahtlusega. Seega täitis D. Ratut KarS § 121 lg 2 p 2, 3 subjektiivse koosseisu tunnused. 13
(18)Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et D. Ratut pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, täites seega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud D. Ratuti õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on D. Ratutit võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusregistri väljatrüki (I kd, tl 108-112) kohaselt on D. Ratutil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning üks kehtiv väärteokaristus. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel sellega, et süüdistatav pani toime kolm kehalise väärkohtlemise tegu kolme erineva kannatanu suhtes. D. Ratut kasutas vägivalda erineval viisil, lüües endast nõrgemaid naisterahvastest kannatanuid nii näkku, pähe kui ka kehasse. Löökide tagajärjel tekkisid kannatanutel mitmed tervisekahjustused ja nad tundsid lisaks füüsilisele valule ka suurt hirmu süüdistatava ees. Kogutud tõenditest saab järeldada, et D. Ratuti jaoks on vägivalla kasutamine tavapärane probleemide ja konfliktide lahendamise viis ning jõudu kasutab ta teiste vastu süstemaatiliselt. Kohtule esitatud D. Ratutit iseloomustavast materjalist nähtub lisaks, et vägivalla kasutamine ei olnud talle ka minevikus sugugi võõras. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. Nimelt Pärnu Maakohtu 23.03.
  1. a otsusega nr 115-1808 karistati D. Ratutit KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 1-aastase vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Selle otsusega tunnistati D. Ratut süüdi viies kehalise väärkohtlemise teos. Lisaks nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd, tl 123-125), et prokuratuur lõpetas D. Ratuti suhtes KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse K. R. kehalises väärkohtlemises 24.02.
  2. a ja määras D. Ratutile kohustuse osaleda kuue kuu jooksul Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja läbiviidaval nõustamisel. Lähisuhtevägivalla infoleht 24.04.
  3. a (I kd, tl 120-122) kirjeldab Dagge ja K. R. vahelist intsidenti 20.04.
  4. a ja sellest tulenevat kannatanu abivajadust. Kannatanu K. R. hinnangul kasutas D. Ratut tema suhtes psüühilist vägivalda. XXX D. Ratut ähvardas K. R., kes kolis neli päeva tagasi välja, asjad jäid sinna. Nüüd mees ähvardab, et viskab asjad välja ning kui K. R. tuleb asjadele järele, siis peksab läbi. K. R. soovib, et politsei aitaks tal korterist asju kätte saada. K. R. sõnul oli ta D. Ratutiga koos neli päeva tagasi (20.04.
  5. a) viimase ülemuse juures grillimas. D. Ratut jõi viina ja läks K. R. kallale. Teised tulid vahele ja K. R. jooksis kohapealt ära, enam koju ei ole läinud. Politsei juuresolekul korteris tekkis uuesti konflikt asjade osas, mida K. R. soovis kaasa võtta, aga D. Ratut ei olnud sellega nõus. K. R. võttis enda asjad ja läks taksoga minema. Tartu Linnavalitsusse vastuskirjas (I kd, tl 102-107) on kohaliku omavalitsuse andmed K. ja Dagge Ratuti suhete kohta. Vestlustel K. R. rääkis ta, et tema ja Dagge Ratut tülitsevad tihti. D. Ratut soovib, et K. R. oleks kodune ja telefonitsi kättesaadav. K. R. aga ei soovi enda üle kontrolli ning ta väljendab seda valjuhäälselt, mis tekitab tülisid. K. R. psühholoogilisele teenusele suunamist ei soovinud, kuna ta käib psühholoogi vastuvõtul. Kodukülastuse käigus tuvastati, et XXX on ära leppinud ja korteris on kõik eluks vajalik olemas. Telefonikõnes D. Ratutiga rääkis ta, et ta ei oska selgitada 25.11.
  6. a toimunud juhtumi osa, kus kasutas väidetavalt vägivalda K. R. suhtes. D. Ratut on enda meelest rahulik inimene ning ta ei olnud 14
(18)nii palju alkoholi tarvitanud, et ei mäletaks vägivallatsemist naise suhtes. D. Ratut keeldus psühholoogilisest nõustamisest, kuna ta väidetavalt juba käib psühholoogi vastuvõtul. Eelnevast nähtub, et süüdistatav on varem korduvalt K. R. suhtes vägivaldne olnud ning endas ta probleemi ei näe. D. Ratut peab ennast rahumeelseks inimeseks. Selline hinnang on aga ümber lükatud süüdistatavat iseloomustavate tõenditega ja toime pandud vägivallategudega. Agressiivsus ja vägivalla kasutamine on saanud talle harjumuspäraseks käitumiseks, eriti alkoholijoobes olles, ning muutusi pika aja kestel näha ei ole olnud. Kahe talle etteheidetud teo osas väljendas D. Ratut kahetsust. Kannatanu A. T. kehalise väärkohtlemise kohta ütles D. Ratut, et ta kahetseb seda väga, rasked olukorrad on olnud. Seoses kannatanu M. L. kehalise väärkohtlemisega väitis D. Ratut, et tal on siiralt kahju, et selline olukord tekkis. Ta tuli enda naise eest välja, tahtis selgust saada. Kohtuistungil D. Ratut kinnitas viimases sõnas, et ta väga kahetseb tema poolt toime pandud vägivaldseid tegusid. Kohus on veendunud, et vähemalt kohtuistungi ajaks on D. Ratut mõistnud oma tegude lubamatust ja tema kahetsust saab lugeda siiraks ning seega saab arvestada seda KarS § 57 lg 1 p 3 kohase karistust kergendava asjaoluna. Samas on süüdistatava käitumine on olnud pika aja kestel agressiivne ning ta lahendab tekkinud probleeme vägivallaga. Eelkõige on vägivald suunatud temast nõrgemate naisterahvaste vastu. Hoolimata kannatanu M. L. suhtes juba toime pandud kehalisest väärkohtlemisest jätkas ta oma käitumismustrit, rünnates nii oma abikaasat kui ka tuttavat väga agressiivsel kombel. Selline käitumine ilmestab asjaolu, et ka juba 2022. algatatud kriminaalmenetlus ei takistanud D. Ratuti jätkuvalt vägivaldselt käitumast. Vägivallakuriteod muutusid pigem raskemaks. Kohus arvestab KarS § 58 p 10 alusel karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist grupi poolt, kuivõrd D. Ratut kasutas füüsilist vägivalda kannatanu M. L. suhtes koos K. R.. Kohtu hinnangul tegutsesid D. Ratut ja K. R. ühiselt ja kooskõlastatult ning nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest, seega tegutsesid nad grupis. Kõiki eelnevaid asjaolusid kogumis arvestades ei ole kohtu hinnangul süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine kohane karistus. Arvestades D. Ratuti süü suurust, ühe karistust kergendava asjaolu ning ühe karistust raskendavat asjaolu olemasolu, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud karistada D. Ratutit reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksema vangistusega järgmistel põhjustel. Viimases sõnas avaldas D. Ratut, et vahi all oldud aja jooksul on ta mõistnud, mida ta on elus valesti teinud ja soovib vabanedes oma elu muuta. D. Ratut on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja kokkuvõte programmis osalemise kohta kinnitab, et isik mõistab vajadust vähendada alkoholi tarvitamist ja seda kuidas tulevikus toime tulla riskiolukordades. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et peale eelmise karistuse kandmist suutis D. Ratut asuda tööle ja suutis luua oma perele head elamisvõimalused. Seega on ta eesmärgi püstitamisel ja alkoholist loobumisel suuteline elama õiguskuulekalt. Just eespool nimetatud põhjustel leiab kohus, et mõistetav vangistus võib olla sanktsiooni keskmisest määrast lühem. Seega tuleb D. Ratut süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. 15
(18)Kuna kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada D. Ratutile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 7 kuu vangistuse võrra ning mõista talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb D. Ratuti eelvangistuses viibitud aeg 25.11-26.11.
  1. a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda D. Ratuti kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Olukorras, kus isik vaatamata juba alustatud kriminaalmenetlusele, KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisele K. R. kehalises väärkohtlemises 24.02.
  2. a, ikkagi jätkas teiste isikute kehalist väärkohtlemist, ei pea kohus põhjendatuks karistuse kandmisest tingimisi vabastamist, ei osaliselt ega tervikuna. Kohtu arvates on vangistuse reaalselt ärakandmine praegusel juhul vajalik ja põhjendatud. Mõistes D. Ratutile reaalse vangistuse, tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda D. Ratuti karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.01.
  3. a. D. Ratuti suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. IV KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS Kannatanu A. T. esitas tsiviilhagi koos tõenditega, milles palub D. Ratutilt välja mõista varaline kahju kokku 266,50 eurot. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid.

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla mh varaline. Kannatanu A. T. palub hagiavalduses D. Ratutilt välja mõista varaline kahju 266,50 eurot, mis koosneb ründe käigus lõhutud prillide parandamise maksumusest 83,50 eurot, telefoni ülevaatuse maksumusest summas 32 eurot ja telefoni paranduse maksumusest summas 151 eurot.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 132

lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagiavaldusele on lisatud Optika Labor tellimusleht prillide parandamise kohta summas 83,50 eurot, Mobix JK OÜ tellimus-arve nr MT-2400677 summas 32 eurot ja Mobix JK OÜ tellimusarve nr MT-2400677 summas 151 eurot. 16

(18)Kannatanu A. T. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lõi D. Ratut teda ühe korra rusikaga otse näkku, vastu nina. Kannatanu sõnul läksid prillid löögi tagajärjel pooleks. Ta isegi nägi, kuidas prillid pooleks läksid. A. T. rääkis ülekuulamisel, et ta teab, kus ta prillid lasi teha ja ta püüab ostuarve kätte saada. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 14-16) vaadeldi A. T. esitatud prille, mida ta enda sõnade kohaselt pärast 07.01.2024. a toimunud rünnet üritas superliimiga parandada. Prillide ninavahe on raamil liimitud ning prille peast võttes kukub ühest raamiosast välja prilliklaas. Prilliklaasi hoidev raamiosa on murdunud. Vasakul sangal on mõra. Seega nähtub nii A. T. ütlustest kui ka asitõendi vaatlusprotokollist, et D. Ratuti ründe tagajärjel said kannatanu prillid kahjustada. Kannatanu prillide katkiminek ja selle parandamise maksumus on tõendatud kannatanu ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga. Prillide väärtus on tõendarud Optika Labor tellimuslehega. Seega peab kohus prillide parandamise maksumuse hüvitamist põhjendatuks ja rahuldab selles osas kannatanu hagi varalise kahju nõudes summas 83,50 eurot, leides, et on eluliselt usutav, et pooleks läinud prillide raami ja sanga parandamise kulu on just selline summa. Kannatanu A. T. kirjeldas ütlusi andes, kuidas D. Ratut haaras tema käest telefoni ära ja viskas selle jõuga maha. D. Ratut ei lubanud kannatanul kuskile helistada. Telefonide Xiaomi Redmi võtmise eesmärk ei olnud mitte varastamine, vaid see, et ta ei saaks politseile helistada. Tsiviilhagis on kirjas, et tagasisaadud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 10C oli kaardus ja kaitseklaas oli katki. D. Ratuti lõhutud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi parandamise maksumust tõendavad tsiviilhagile lisatud Mobix JK OÜ tellimus-arved nr MT-2400677 summades 32 eurot ja 151 eurot. Süüdistatava rusikalöögi tagajärjel purunesid A. T. peas olnud prillid, samuti lõhkus D. Ratut kannatanu telefoni, et viimane ei saaks politseisse helistada. Seega on süüdistatava käitumine põhjuslikus seoses kannatanul varalise kahju tekkimisega. Seetõttu peab D. Ratut kannatanule A. T. hüvitama ründe käigus lõhutud prillide parandamise maksumuse 83,50 eurot ning lõhutud mobiiltelefoni parandamise maksumuse kokku 183 eurot. Eeltoodu alusel ning lähtudes TsMS § 438 lg 1 ja

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5, rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ning mõistab D.

Ratutilt välja varalise kahju summas 266,50 eurot A. T. kasuks. V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. D. Ratuti menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1286,16 (87,84+153,72+129,60+197,64+658,80+58,56) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises 17

(18)süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 1230 eurot (kuutasu alammääraks alates
  1. jaanuarist
  2. a on 820 eurot). Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd, tl 51) nähtub, et D. Ratuti aastanetosissetuleku suurus
  3. a oli XXX eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist XXX eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb D. Ratutilt välja mõista menetluskulud 2516,16 eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 1286,16 eurot ning sundraha 1230 eurot. Arvestades asjaolu, et D. Ratut asub reaalset vangistust kandma, käib süüdistatavale menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seetõttu annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. VI KOHTU SEISUKOHT SALVESTISTE OSAS Kriminaalasja juures on DVD-R plaat 07.01.
  4. a vormikaamera salvestisega (pakend DEMS 1), DVD-R plaat häirekeskusele 07.01.
  5. a tehtud kõne salvestisega (pakend HK1), DVD+R plaat 25.11.
  6. a vormikaamera salvestisega (pakend VK1) ja DVD+R plaat häirekeskusele 25.11.
  7. a tehtud kõne salvestisega (pakend HK1). Kohus jätab eelnimetatud salvestised DVD-R plaatidel ja DVD+R plaatidel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. VII KANNATANUTE TEAVITAMINE Kannatanud M. L. ja A. T. esitasid KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotlused enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 tuleb teavitada kannatanuid Dagge Ratuti ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.