2-22-7366/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-7366 Tsiviilasi Nexam Industries OÜ hagi OÜ VIRU RMT vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuse hind 27 057 eurot 96 senti Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nexam Industries OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad ja 7. mai 2024 nende Apellant: Nexam Industries OÜ (hageja) (registrikood 10744492), esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Vastustaja: OÜ VIRU RMT (kostja) (registrikood 10773648), esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht, vandeadvokaat Annika Klettenberg RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2.Rahuldada Nexam Industires OÜ apellatsioonkaebus.

3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Nexam Industries OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi OÜ VIRU RMT (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 22 882 eurot ning viivised põhinõudelt määras 0.05% alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Poolte vahel sõlmiti müügileping nr RMT.01-05.1/69, mille alusel hageja müüs kostjale toruliitmikud ja äärikud. Hageja tarnis muu kauba seas kostjale 2 pimeäärikut DN 2000 PN6 b=54mm ja 2 pimeäärikut DN 2000 PN10 b=55mm ning 22. novembril 2021 väljastas kostjale pimeäärikute eest arve nr 14605, maksetähtajaga 30 päeva. 21. detsembril 2021. saatis kostja hagejale e-kirja, milles tõi välja, et hageja on tarnega 71 päeva hilinenud. Kostja küsis vastavalt lepingule viivist 0,05% päevas, kokku 698 eurot.

10.jaanuaril 2022 saatis kostja hagejale tasaarvestuseavalduse, milles teatas, et detsembris 2021 on tehtud tasaarvestus summas 698 eurot. Saldo seisuga 31. detsember 2021 moodustab 22 882 eurot hageja kasuks, sh arve 14605. Hageja aktsepteeris kostja tasaarvestust. Kostja hagejale 22 882 eurot ei tasunud. Märtsis 2022 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, kuid kostja arvet ei tasunud, viidates kaubaga seotud pretensioonidele. Tulenevalt lepingu punktist 7.2 on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,05% päevas tasumisega viivitatud summast.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Hageja rikkus müügilepingut, tarnides kostjale hilinenult lepingutingimustele ja standardile EN 1092-1 mittevastavad pimeäärikud. Kostja pakkus, et hageja esitaks pimeäärikute tugevusarvutused või katsetuste protokollid, mis tõendaks, et kõnealuseid pimeäärikuid on ohutu kasutada, kuid hageja seda ei teinud. Samuti pakuti hagejale võimalust, et ta asendaks probleemsed tooted uutega. Hageja seda ei teinud, mistõttu kostja klient (Hamar) tellis ise uued tooted ning nõudis vastava kahju sisse kostjalt.

Vaidlus puudutab kahte pimeäärikut DN2000 PN10 (P250GH) ja kahte pimeäärikut DN2000 PN6 (P250GH). Lepingu lisasse 1 on jäänud ekslikud hinnad kõnealuste pimeäärikute eest.

Vahepeal toimunud hinnatõusu tõttu kujunes kahe pimeääriku DN2000 PN10 lõplikuks hinnaks 9494 eurot ja kahe pimeääriku DN2000 PN6 lõplikuks hinnaks 10 156 eurot.

Kostja esitas pimeäärikute tellimuse 10. juunil 2021. a ning hageja pidi need kostjale üle andma 14 nädala jooksul. Kostja sai pimeäärikud kätte 8. novembril 2021. a ning saatis 9. novembril 2021. a e-kirjaga hagejale pretensiooni. Pretensiooni kohaselt ei sobi esiteks materjal (P250GH asemel S235). Teiseks on äärikud standardis EN 1092-1 nõutust õhemad.

Hageja möönis 9. novembri 2021. a vastuskirjas, et materjal on nende viga. Hageja selgitas, et äärikuid kiirelt asendada ei saa, uute äärikute tootmisaeg oleks 14-16 nädalat. Hageja pidi olema teadlik, et tema poolt tarnitud pimeäärikud ei vasta lepingutingimustele ega standardile 2 EN 1092-1. Hageja tarnis pimeäärikud, mille paksused olid vastavalt 54 mm (DN2000 PN6) ja 55 mm (DN2000 PN10). Standard EN 1092-1 ei anna pimeääriku DN2000 PN10 paksust, kuid DN2000 PN6 puhul on see paksus 92 mm. DN2000 PN10 puhul ei tohi paksus olla väiksem kui DN2000 PN6. Hageja rikkus lepingu p-i 3.2, mille kohaselt kaup peab vastama müüja pakkumisele (näidisele), Euroopa Liidus kehtivatele tehnilistele tingimustele ja standarditele.

Kuigi kostjal olid kahtlused pimeäärikute sobivuse osas, saadi hagejalt suusõnalised kinnitused ning HELS sertifikaat, mille kohaselt on pimeäärikud nõuetele vastavad ning soovitud otstarbel kasutatavad. Kostja edastas pimeäärikud oma kliendile, sest hageja oli tarnega hilinenud, kostjat ootasid kliendilt leppetrahvid ning pimeäärikute tarnimisega ei olnud võimalik kauem oodata. Klient teatas 14. märtsil 2022. a kostjale, et pimeäärikud ei ole vajaliku paksusega ega vasta standardile EN 1092-1. Klient selgitas, et kostja peab esitama vajalikud arvutused või tarnima ettenähtud pimeäärikud. Kostja palus hagejal esitada täiendavaid dokumente pimeäärikute vastavuse kohta või tarnida uued pimeäärikud, kuid hageja seda ei teinud. Hageja teatas kostjale 22. märtsil 2022, et HELS ei saa pakkuda uusi pimeäärikuid standardile vastavas mõõdus, sest sellistes gabariitides seadmed puuduvad. Uute äärikute kohale toimetamine Hiinast oleks võtnud 20-22 nädalat, mis ei olnud kostjale aktsepteeritav.

Alternatiivselt leidis kostja, et hageja nõue on lõppenud kostja hagivastuses teostatud tasaarvestuse tulemusena. Nõude põhjendatuse korral on hagejal kostja suhtes põhinõue summas 22 882 eurot ning viivisenõue 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest. Kostjal on omakorda hageja vastu kahju hüvitamise nõue 66 000 eurot, mis tuleneb Hamari poolt kostjale nõuetele mittevastavate pimeäärikute tarnimise eest esitatud 66 000 euro suurusest kahjunõudest. Kostja teostab tasaarvestuse hageja nõudega täies ulatuses ning poolte nõuded lõppevad VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses.

MAAKOHTU OTSUS 3. Maakohus jättis 28. veebruari 2023 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Pooled sõlmisid müügilepingu, milles vaidlusalusteks esemeteks on pimeäärikud DN2000 PN10 (2 tk) ja DN2000 PN6 (2 tk). Hageja andis kauba kostjale üle 8. novembril 2021. Kostja esitas esimese pretensiooni ebasobiva materjali ja paksuse suhtes 9. novembril 2021.

Pimeäärikud pidid vastama standardile EN 1092-1, mis nägi pimeäärikute DN2000 PN6 minimaalseks paksuseks ette 92 mm. Hageja müüs kostjale pimeäärikud DN2000 PN6 paksusega ca 54 mm. Seega ei vastanud pimeäärikud DN2000 PN6 lepingutingimustele.

Kostja väidab, et hageja pidi teadma, et pimeäärikute DN 2000 PN10 surve on suurem kui pimeäärikutel DN2000 PN6, seega ei tohi nende paksus olla väiksem kui 92 mm. Hageja müüs kostjale pimeäärikud DN2000 PN10 paksusega ca 55 mm. Kuna standardis ei ole märgitud pimeääriku DN2000 PN10 nõutavat paksust, on tõendamata, et DN2000 PN10 paksus ei vastanud kokkulepitule. Ei ole tõendatud, et hageja pidi teadma, et pimeäärikute DN2000 PN10 surve on suurem kui pimeäärikutel DN2000 PN6. Pimeääriku vajalik paksus ei tulene kostja väljakuulutatud hanke tingimustest. Seega ei ole tõendatud, et pimeäärikud DN2000 PN10 ei vastanud lepingu tingimustele.

Hageja tunnistas 9. novembri 2021 kirjas, et pimeäärikute DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 materjal ei vasta kokkulepitud tingimustele (teras margiga P250GH asemel S235). Pooled leppisid kokku, et pimeäärikud DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 peavad vastama standardile EN1092-1/05A ja need valmistatakse terasest margiga P250GH. Hageja esindaja 9. novembri 2021 kirjavahetusest tuleneb, et hageja tunnistab pimeäärikute materjali mittevastavust 3 kokkulepitule. Seega ei vastanud pimeäärikud DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 lepingus kokkulepitud tingimustele: pimeäärikud DN2000 PN6 olid kokkulepitud pimeääriku paksusest õhemad ja valmistatud ebaõigest materjalist ((P250GH asemel S235); pimeäärikud DN2000 PN10 olid valmistatud ebaõigest materjalist (P250GH asemel S235).

Asjaolu, et kostja võttis kauba vastu ja tegi tasaarvestusavalduse seoses kauba tarnimise viivitusega, ei tähenda, et kostja aktsepteeris kauba vastavust lepingu tingimustele. Kostja märkis juba 9. novembri 2021. a kirjas hagejale kauba puudusi ning edasine kostja tegevus näitab, et kostja püüdis käituda hageja suhtes paindlikult ning pakkus hagejale võimalusi tõendada kauba vastavust lepingu tingimustele ning leida olukorrale lahendusi.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja leidis, et maakohus jättis analüüsimata olulised tõendid. Lepingu punktist 3.6 tulenevalt koostatakse müüja esindaja juuresolekul akt kauba puuduste kohta. Kostja ei ole akti kauba puuduste kohta koostanud, seega oli kaup 8. novembril 2021 vastu võetud.

Maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kostja on pimeäärikud DN2000 PN6 edasi müünud ettevõttele Hamar. Hamar ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni pimeäärikute DN2000 PN6 kohta, seega on hageja tarnitud kaup kasutuses. Oma pretensioonis kirjutab Hamar ainult äärikutest PN10. a Kostjal puudus alus teha DN2000 PN6 osas tasaarvestust.

Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et poolte vahel puudus vaidlus pimeäärikute materjali üle, vaidlus oli seotud vaid pimeäärikute paksusega. Hagiavalduse vastuse lisast 5 nähtub, et pimeäärikute materjal on P250GH. 23. jaanuaril 2023 esitas hageja kohtule garantiikirja, millest tulenevalt vastasid pimeäärikud PN6 ja PN10 sertifikaadile nr EN 1092-1. Nimetatud dokumendid kinnitavad, et pimeäärikud vastasid nõuetele.

31.detsembri 2021 tasaarvelduses tunnistas kostja 22 882 euro suuruse kohustuse olemasolu.

9.veebruaril 2023 esitas hageja kohtule dokumendi (kostja saldoteatise), mis oli kostja poolt hagejale saadetud 8. veebruaril 2023. Dokumendi kohaselt on hageja võlgnevus kostja ees 0 eurot ning kostja võlgnevus hageja ees 22 882 eurot. Mõlemad dokumendid on käsitletavad võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Kohus ei andnud hinnangut nimetatud tõenditele ega VÕS § 30 kohaldamisele.

Kostja ei kirjeldanud asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Kaup tarniti kostjale 8. novembril 2021, 31. detsembril 2021 allkirjastasid pooled saldo, milles kostja tunnistas arvet nr 14605. Kostja kirjutas hagejale arve nr 14605 mitteaktsepteerimisest 17. jaanuaril 2022, ehk hilinemisega. Samuti ei ole kostja puudusi kirjeldanud. Hageja on seisukohal, et kostja eksis VÕS § 219 lg 1 ja § 220 vastu. Hageja pakkus kostjale võimalust kaup asendada, kuid kostja otsustas tooteid aktsepteerida ning saatis need edasi lõpptarbijale.

Kohus ei andnud nimetatud asjaoludele hinnangut.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostjale tarniti pimeäärikud 8. novembril 2021. a. Kostja saatis päev pärast pimeäärikute kättesaamist, s.o 9. novembril 2021. a e-kirjaga hagejale pretensiooni, milles märkis, et sobilik ei ole pimeäärikute materjal (P250GH asemel S235) ega paksus. Seega esitas kostja lepingu p 3.5, VÕS § 220 lg 1 ja 2 kohase pretensiooni koheselt pärast kauba kättesaamist.

Lepingu p 3.6 järgi oli kostjal õigus kutsuda hageja kohale, et tuvastada kauba puudused, kuid see polnud kostja kohustus. Kostja tuvastas kauba puudused ise ning informeeris nendest 4 hagejat kauba kättesaamisest järgneval päeval. Kostja kirjeldas puudusi piisavalt täpselt, sest hageja võttis 9. novembri 2021 e-kirjas omaks, et pimeäärikute materjal on vale ning asus otsima lahendusi pimeäärikute asendamiseks.

Ei ole oluline, kas Hamar esitas kostjale pretensioone seonduvalt pimeäärikutega DN2000 PN6, sest kostja esitas hagejale pretensiooni nii pimeäärikute DN2000 PN6 kui DN2000 PN10 kohta. Hamar esitas siiski kostjale 14. märtsi 2023 pretensioonid mõlemate pimeäärikute mittevastavuse kohta. Hamar ei kasuta pimeäärikuid DN2000 PN6 ega DN2000 PN10, sest ei olnud nõus ebastandardseid pimeäärikuid ilma tugevusarvusteta kasutama.

Olenemata sellest, kas rääkida äärikute paksusest 92 mm või 100 mm, ei ole hageja täitnud kumbagi nõuet – hageja tarnitud pimeäärikud DN2000 PN6 olid paksusega 54 mm ja DN2000 PN10 olid paksusega 55 mm.

Maakohus ei pidanud hindama kostja tasaarvestusavaldust, sest hagi jäeti rahuldamata juba kostja primaarse vastuväite tõttu - hageja tarnitud kaup ei vastanud lepingutingimustele ja oli ebakvaliteetne.

Pimeääriku DN2000 PN10 paksus ei saa olla väiksem kui pimeäärikul DN2000 PN6 ning hageja pidi seda valdkonnaspetsialistina teadma, isegi kui pimeääriku DN2000 PN10 paksust polnud standardis EN1092-1 ette nähtud. Arvestades, et rõhuklassi PN10 puhul on ääriku materjalile mõjuvad pinged suuremad kui PN6 puhul, siis ei saa PN10 ääriku seinapaksus olla väiksem kui PN6 äärikul ehk see peab olema suurem kui 92 mm. Hageja spetsialiseerumist torustikule/toruliitmikele arvestades, ei ole eluliselt usutav, et hageja, kes on tegutsenud alates 2001. aastast, ei teadnud, et DN2000 PN10 pimeäärikud peavad olema suurema paksusega kui DN2000 PN6 pimeäärikud.

Kohtule 23. jaanuaril 2023 esitatud HELS garantiikiri ei tõenda usaldusväärselt, et pimeäärikud vastaksid standardinõuetele. Muud tõendid kogumis kinnitavad, et tegemist ei olnud standardile EN 1092-1 vastavate pimeäärikutega.

Kostja ekslikult saadetud saldoteatis pole võlatunnistus VÕS § 204 lg 2 mõttes, sest pooltel puudus jooksva arve leping. Olukorras, kus kostjal olid etteheited pimeäärikutele ning kostja oli 21. detsembri 2021. a e-kirjas hagejale kirjutanud, et arvet 14605 ei aktsepteerita, ei saa 31. detsembri 2021. a tasaarveldust pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Kostja kinnitas ka hiljem, s.t 18. jaanuari 2022 e-kirjas, et tooteid pole veel vastu võetud, seega jääb arve seni avatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7.Ringkonnakohus võttis kohtuistungil vastu hageja maakohtus 9. veebruaril 2023 tõendina esitatud kostja 8. veebruaril 2023 hagejale saadetud saldoteatise (dtl 360-362). Sisult samalaadse saldoteatise aasta varasema perioodi kohta (dtl 13) esitas hageja koos hagiga.

Saldoteatiste kohaselt moodustab saldo hageja kasuks 31. detsembri 2021 seisuga 22 882 eurot ning 31. detsembri 2022 seisuga samuti 22 882 eurot. Hageja hinnangul on tegemist võlatunnistusega. Maakohus nimetatud asjaolule ega tõenditele hinnangut ei andnud.

Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30). Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige.

Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks (VÕS § 204 lg 2). Tõenditena esitatud 5 saldoteatised võivad vastata deklaratiivsete võlatunnistuste tunnustele. See tooks aga kaasa tõendamiskoormise ümberpööramise, st kostja peaks kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt RKTKo 24.04.2017, 3-2-1-103-16, p-d 20 ja 21). See omakorda ei muuda käesoleva asja lahendamist, sest kostja tõendas asjaolusid, mis viitavad võla puudumisele.

8.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 2. juulil 2021 müügilepingu nr RMT.01-05.1/69, mille esemeks oli lepingu lisas 1 toodud toruliitmikud ja äärikud. Vaidlus toimub üksnes pimeäärikute DN2000 PN10 (2 tk) ja pimeäärikute DN2000 PN6 (2 tk) suhtes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas esitatud tõendite põhjal ei vasta pimeäärikud lepingu tingimustele. Pooled leppisid kokku, et pimeäärikud peavad vastama standardile EN1092-1/05A ja olema materialist P250GH (dtl 10). Tõenditest nähtuvalt tarniti kostjale mõlemad pimeäärikud valest materjalist (S235) (dtl 41-21). Pimeäärikute DN2000 PN6 paksus peab kokkulepitud standardi järgi olema vähemalt 92 mm (dtl 43), kuid kostjale tarniti pimeäärikud DN2000 PN6 paksusega 54 mm (dtl 49-50).

Pimeäärikute DN2000 PN10 paksust ei ole standardis kirjas. Pimeäärikute DN2000 PN10 standardile mittevastavuse tõendamiseks esitas kostja dokumentaalse tõendina vastava ala asjatundja seletuskirja (dtl 262), mille kohaselt „Pimeäärikule DN2000 rõhuklassiga PN10 kohta standard EN 1092-1:2018 minimaalset seinapaksust ei esita ja see tuleb eraldi arvutada.

Kasutades samu arvutuspõhimõtteid ja varutegureid, mis PN6 puhul ei ole võimalik saada tulemuseks väiksemat lubatavat seinapaksust PN10 puhul, kui kasutakse sama materjali.“ Hageja ei ole nimetatut ümber lükanud.

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus eelnevast tulenevalt, et ka pimeäärikud DN2000 PN10 ei vastanud paksuse osas kokkulepitud standardile. Kohus ei nõustu hagejaga, et ringkonnakohus ei saa kostja pimeäärikute lepingule mittevastavuse tõendamiseks esitatud tõendeid arvestada, sest kostja ei vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid apellatsioonkaebusega. Kuna hageja väidab apellatsioonkaebuses, et pimeäärikud vastavad lepingus kokkulepitule, tuleb nimetatud asjaolu kontrollida täies ulatuses mõlema poole esitatud tõendite alusel. Hageja väited pimeäärikute vastavusele kokkulepitud materjalile esitati alles apellatsioonkaebuses uute väidetena, mistõttu ringkonnakohus nendega ei arvesta (TsMS § 652 lg 2). Seega ei vastanud vaidlusalused pimeäärikud lepingus kokkulepitule nii materjali kui paksuse osas.

9.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vastavalt lepingu p-le 3.6 oli kostjal kauba mittevastavuse korral hageja kohale kutsumise õigus, mitte kohustus. Lisaks ei nähtu poolte esitatud asjaoludest ega tõenditest, et poolte vahel oleks olnud vaidlus tarnitud pimeäärikute tegelike mõõtude või materjali suhtes. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja lõppklient võttis kauba vastu, ei esitanud vastuväiteid ja soovis 100 mm paksusega pimeäärikuid, ei ole asjakohased, sest kostja lõppklient ei olnud pooltevahelise lepingu pool.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et esmakordselt kirjutas kostja materjali ebasobivusest menetlusdokumentides ning pooltel puudus vaidlus, et pimeäärikute materjal ei vasta lepingule. Kostja tõendas, et esitas pretensiooni materjali osas tarnele järgmisel päeval, kirjeldas pimeäärikute mõlemat puudust (materjal ja paksus) ning hageja tunnistas oma viga materjali osas (dtl 41-42). Hageja ei esitanud kosja väidetud asjaolule pimeäärikute materjali osas maakohtu menetluses vastuväiteid, seega ei ole põhjendatud hageja väide, et maakohus pidi materjali vastavust nõutele ise kostja või hageja esitatud tõenditest kontrollima.

23.jaanuaril 2023 hageja kohtule esitatud garantiikiri (dtl 289, 296) ei tõenda pimeäärikute standardile vastavust, sest asjas esitatud teistest tõenditest kogumina selgus pimeäärikute standardile mittevastavus. Samuti ei tõenda pimeäärikute lepingule vastavust kostja esitatud 6 sertifikaat (dtl 50), sest pimeäärikute DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 paksuseks oli märgitud vastavalt 54mm ja 55mm, mis ei vasta EN1092-1 standardile.

10.Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).

Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid (VÕS § 217 lg 1). Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kostja tõendas, et hageja tarnitud toodetel ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja on seega müügilepingut rikkunud.

11.Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 110 lg 1). Kostja selgitas kohtuistungil, et keeldub kohustuse täitmisest, sest hageja täitis lepingu puudustega (dtl 462). Ringkonnakohus nendib, et kostjal on põhimõtteliselt õigus käesoleval juhul enda kohustuse täitmisest keelduda. Samas nähtub kostja esitatud asjaoludest, et kostja hagejalt enam lepingu kohast täitmist ei soovi. Õigus kohustuse täitmisest keelduda on ajutine õiguskaitsevahend kuni lepingu teise poole kohustuse täitmiseni. Püsima ei saa jääda olukord, kus hageja täitis lepingu nõuetele mittevastavalt, kostja enam lepingu nõuetekohast täitmist ei soovi, kuid samal ajal keeldub kostja omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja ei ole lepingust taganenud.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul vähemalt senises menetluses esitatu põhjal möödunud VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud taganemise mõistlik aeg.

12.Kostjal ei ole seega õigust hageja tarnitud kuid nõuetele mittevastavate pimeäärikute eest tasumata jätta. Küll aga võib kostjal hageja vastu olla hinna alandamise (VÕS § 112) või kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Kostja palus ilma õiguslikku alust välja toomata jätta hageja nõue rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada hageja nõue kostja kahjunõudega hageja vastu, mis tulenes kostja lõppkliendi kahjunõudest kostja vastu.

Kuigi kostja esitas hagivastuses hageja nõudele oma lõppkliendist tuleneva kahjuhüvitise tasaarvestamise vastuväite, ei selgitanud maakohus kostjale, et ka nimetatud kahjunõude puhul tuleb kostjal tõendada VÕS § 127 sätestatud eeldusi. Maakohus oleks pidanud selgitama, kas kostja soovib hageja nõudele esitada hinna alandamise vastuväite või kahju hüvitamise nõude koos tasaarvestuse avaldusega ning vajaduse korral andma võimaluse hinna alandamise või kahjuhüvitise suurust põhistada ja tõendada. Tuginedes kahju hüvitamisele tuleb kostjal tõendada kohustuse rikkumine, kahju, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ja kahju ettenähtavus hagejale (VÕS § 127). Tuginedes hinna alandamisele tuleb kostjal peale muude hinna alandamise eelduste tõendada kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus (VÕS § 112). Nii kahjuhüvitise kui hinna alandamise suuruse arvestamiseks tuleb muu hulgas välja selgitada hageja soorituse, st kostjale tarnitud pimeäärikute väärtus. Kostjal tuleb eeltoodud asjaolusid tõendada.

13.Ringkonnakohus leiab, et ei saa asja praegusel juhul ise sisuliselt lahendada, kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded (eelkõige TsMS § 351 lg-st 1 ja § 392 lg 1 p-dest 3-4 tulenevaid) olulises osas täitmata ning enamik puuduseid maakohtu lahendis on tingitud mittenõuetekohasest eelmenetlusest. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (vt ka RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 19).

14.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arutama pooltega õiguslikku olukorda, arvestades poolte seisukohti, selgitama pooltele nende tõendamiskoormist ja tegema kõik 7 võimaliku asja kompromissiga lahendamiseks (TsMS § 4 lg 4). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja kostja tahe ning vastavalt kostja sõnastatud võimalikule vastuväitele või -nõudele tõendamiskoormis. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

15.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.