Obsah (16)

§ 176§ 174§ 218§ 175§ 353§ 209§ 659§ 654§ 456§ 463§ 144§ 162§ 152§ 227§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5018 Kohtuasi X (Y õ

) § 177 lg-le

1. Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2023 otsusega, millega jäeti maakohtu otsus muutmata, kuid muudeti ja täiendati osaliselt selle põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Q (kostja) menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 1199 eurot, millest: − õigusabikulud 750 eurot (käibemaksuta); − ekspertiisitasu 359 eurot; − 05.04.2022 töölt puudutud aja (sh istungiks ettevalmistamise) 8 tunni eest saamata jäänud töötasu 75 eurot; − 05.11.2022 töölt puudutud aja (kohtusse originaaldokumendi toomise) 1 tunni eest saamata jäänud töötasu ja kütusekulu kokku 15 eurot. 2.
2. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 80 eurot 5 tundi ja tunnihinnaga 66,66 eurot 1,5 tundi ning tunnihinnaga 55,55 eurot 4,5 tundi. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja ei esitanud maakohtus menetluskulude nimekirja tähtaegselt vastavalt

§ 176lg-le 1.

Kostja on minetanud õiguse nõuda maakohtus kulude (sh ekspertiiskulude) väljamõistmist hagejalt. Nõustaja kulusid ei hüvitata ja

-st ei tulene, et menetluskuluna oleks hüvitatav kostja enda aeg istungiks ettevalmistamisele ja tasu töölt puudutud aja eest või sõidukulu. Kostja ei esitanud ka tõendeid, millest nähtuks töölt puudutud kulu nõue ja selle põhjendatus ning vajalikkus. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus rahuldas osaliselt kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 1) ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulu 359 eurot ning viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 2). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 840 euro ulatuses (p 3). 2 2-21-5018 4.1. Kostja on menetluskulude nimekirja esitanud tähtaegselt. Kohtul tuleb

§ 174

lg-st 1 tulenevalt menetluskulud kindlaks määrata menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide alusel ka olukorras, kus kostja menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud hilinemisega. 4.2. Kohus leidis, et ekspertiisikulud 359 eurot on põhjendatud, kuna asjas oli vajalik ekspertarvamuse koostamine. Põhjendatud ei ole kostja õigusabikulud 750 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks käesolevas asjas esindanud

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja.

Kostja on kohtule esitanud Meelis Jürma haridust tõendava dokumendi, kuid mitte volikirja. Meelis Jürma ei ole kohtumenetluse vältel taotlenud ligipääsu tsiviilasja materjalidele ja ta on allkirjastanud üksnes 11.05.2021 vastuse hagile. Vastuse sisu arvesse võttes, ei ole tegemist lepingulise esindaja poolt koostatud õiguslike põhjendustega menetlusdokumendiga.

§ 175lg 2 teise lause kohaselt ei hüvitata kostja nõustaja kulusid.

4.3. Põhjendatud ei ole kostja sõidukulu ja töötasu kokku 90 eurot. Kostjal oli võimalik originaaldokument kohtusse saata postiga töövälisel ajal. Põhjendatud ei ole ka saamata jäänud töötasu väljamõistmine kostja keskmise palga alusel. Kostja pole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on tal jäänud seoses istungil viibimisega töötasu saamata. Samuti ei ole põhjendatud töötasu hüvitamine 8 tunni eest, kuna istung kestis 38 minutit.

-st ei tulene ka võimalust nõuda õigusabikulude hüvitamist kostja istungi ettevalmistamiseks kulunud aja eest. Määruskaebus Kostja esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse peale, paludes menetluskulude uut ümbervaatamist ja täielikku rahuldamist. Kostja taotles istungit, millest hiljem loobus. 5.

1. Pooli on ebavõrdselt koheldud. Kostjat karistatakse selle eest, et ta on üritanud kokkuhoidlikult ennast mahuka haginõude vastu kaitsta. Kostjale tuleb hüvitada 400 eurot (5 tundi õigusabi tunnihinnaga 80 eurot), mis on nõustaja ja lepingulise esindaja materjalidega tutvumise, juriidilise konsultatsiooni ning hagile vastuse koostamise eest. Kohus ei küsinud menetluse ajal kordagi volitust. Volituse vajalikkust oleks kohus pidanud kohe esitama. Põhjendused muude kulude mittetasumiseks on otsitud ja subjektiivsed. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja vastamiseks. Hageja vaidles kostja kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja õiguspärane. M. Jürma poolt ainsana allkirjastatud dokument on koostatud kostja poolt isiklikult ja põhjendatud ei ole menetluskulude nõue 400 eurot. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja suri 09.12.
2. Hageja lepinguline esindaja Pille Tees teatas 05.01.2024, et tema volitus hageja esindamiseks ei ole lõppenud ja tal on jätkuvalt esindusõigus. Ringkonnakohus 08.05.2024 määrusega rahuldas kostja 06.05.2024 taotluse menetluse kiirendamiseks ja määras kostja kaebust lahendava määruse avalikult teatavaks tegemise 21.06.
3. Hageja lepingulisel esindajal Pille Teesil tuli teavitada hiljemalt 17.05.2024 ringkonnakohut, kas hageja pärijad soovivad menetlusse astuda ja juhul, kui soovivad, siis esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. 3 2-21-5018 X esitas taotluse koos pärimistunnistuse koopiaga selle kohta, et on hageja ainupärija ja palub end lubada menetlusse astuda hageja asemel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetlusõigusjärglust. Hageja suri 09.12.2023, seega pärast kostja kaebuse edastamist ringkonnakohtule.

§ 353

lg 2 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Asja materjalide kohaselt oli hageja lepinguliseks esindajaks Pille Tees. Seega menetlus hageja surma tõttu ei peatunud.

§ 209

lg 1 järgi lubab kohus füüsilisest isikust poole surma korral menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel. X on esitanud ringkonnakohtule pärimistunnistuse koopia, mille kohaselt on tema hageja pärija. Ringkonnakohus leiab, et Xt tuleb lubada hageja üldõigusjärglasena menetlusse astuda hageja asemel (vt ka RKTKo 02.12.2009, 3-2-1-101-09 p 11). Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada kostjale hüvitatavaid menetluskulusid 231,95 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi.

§ 654

lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kostja taotleb kaebuses menetluskulude täielikku rahuldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaidlusta kostja määrust osas, millega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks ekspertiisitasu 359 eurot ning sellelt viivis alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 2). Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud resolutsiooni punkti 2 osas.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude) põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus. Osaliselt on põhjendatud kostja kriitika seoses maakohtu poolt kostja saamata jäänud töötasu arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii kohtusse originaaldokumendi toomise ja selleks kulutatud kütuse osas kokku summas 15 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud põhjendatud ja vajaliku

§ 144

p 2 ja 3 järgse kohtuvälise kuluga, kuna kostjal oli võimalik dokument kohtusse saata postiga töövälisel ajal. 15.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja saamata jäänud töötasu on tervikuna põhjendamatu. Kostja võib

§ 162

lg 2 esimese lause järgi nõuda kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kulude hüvitamist, kui menetluskulud jäetakse vastaspoole kanda. Kostja võib

§ 162

lg 2 teise lause järgi nõuda samade kulude hüvitamist samas 4 2-21-5018 ulatuses nagu tunnistaja, mh saamata jäänud töötasu hüvitamist. Hüvitist sissetuleku ära jäämise eest arvutatakse tunnitasuna

§ 152

ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 alusel.

§ 152kohaldamise eelduseks on töötasu õiendi esitamine.

Tasu suurus arvutatakse keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest (vt ka

I komm, § 152 p 3.2.1 ja § 175 p 3.9.1.a; RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11 p 21). 15.2. Kostja on taotlenud saamata jäänud töötasu 75 eurot hüvitamist seoses 05.04.2022 kohtuistungil osalemisega. Kostja esitas 31.05.2023 kohtule käskkirjad, millest nähtuvalt ta töötab Saku Vallavalitsuses järelevalve inspektorina põhipalgaga 1875 eurot kalendrikuus. Kostja põhjendab, et tema tunnitasu on 10,65 eurot. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt 05.04.2022 kohtuistung kestis 0,6 tundi. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et töönädalal Sakust Tallinnasse tulles sai kostjal seoses kohtuistungiga kaotsi minna tööaega kokku 3 tundi. Taotletud tunnitasu 10,65 eurot ei ületa Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 lgs 3 toodud tunnitasumäära. Kostja taotletud saamata jäänud töötasu on põhjendatud 31,95 (=3x10,65) euro ulatuses ja põhjendamatu 43,05 (=75-31,95) euro ulatuses. Osaliselt on põhjendatud ka kostja kriitika seoses maakohtu poolt kostja õigusabikulude arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii nõustaja TT poolt kostjale osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 66,66 eurot 1,5 tundi (02.04.2022 arve nr P/L/4) ja tunnihinnaga 55,55 eurot 4,5 tundi (31.01.2023 arve nr P/L/5). Nõustaja kulud ei kuulu

§ 175

lg 2 teise lause järgi hüvitamisele, kuigi

§ 144p-s 1 nimetatakse ka nõustaja kulusid kohtuväliste kuludena.

Välistatud on mitte ainult nõustajale makstud tasu, vaid ka nt tema sõidu- ja majutuskulude ning nõustaja teiste isikutega nõupidamise kulude hüvitamine (vt ka RKTKm 12.10.2011, 3-21-80-11 p 23;

I komm, § 175 p 3.8.a). 16.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja õigusabikulud on tervikuna põhjendamatud. 16.1.1.

§ 227

lg-s 7 on sätestatud erandlik võimalus aktsepteerida isiku esindusõigust, hoolimata volikirja puudumisest. Menetlustoimingud kehtivad

§ 227

lg 7 esimese lause järgi ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna. Volituse võib anda suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Menetlusosaline esindaja menetluses osalemise võib

§ 227

lg 7 esimese lause järgi ka heaks kiita, kui volikirja ei ole üldse antud või enne menetlustoimingu tegemist kohtule esitatud. Heakskiit võib üldjuhul olla vormivaba, selle võib anda sõnaselgelt või vaikivalt aga ka menetluses esinduse talumisega (vt ka TlnRKm 22.09.2023, 2-20-6841 p 25). Kostja on Meelis Jürma esindust menetluses talunud. Kohtutoimikus sisaldub 23.05.2021 menetlusdokumendis ka tema haridust tõendav dokument.

§ 227

lg 7 kohaselt saab seega eeldada Meelis Jürma kui kostja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu. 16.1.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa järeldada 11.05.2021 hagi vastuse sisust ja jalusesse märgitud kostja nimest, et vastuse koostas kostja ise. Menetlusosalise nimel tehtud toimingute kehtivus ei eelda rangete vorminõuete järgimist. Hagi vastuse päisesse on märgitud kostja lepinguliseks esindajaks Meelis Jürma, kes on hagi vastuse allkirjastanud ning kostjale on tehtud toimingute eest väljastatud tasumiseks 09.05.2021 õigusabi arve nr P/L/
2. 16.1.
3. Kostja lepingulisel esindajal Meelis Jürmal kulus koos nõustaja TTga 11.05.2021 hagi vastuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh materjalidega tutvumine ja juriidiline konsultatsioon kliendiga) kokku aega 5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul kõnealuste õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja vaidleb 11.05.2021 vastuses hagile vastu peamiselt põhjusel, et leping on kehtiv ja pooltel tuleb oma kohustusi 5 2-21-5018 täita. Arvestades vastuse mahtu (sisulist teksti ligikaudu ühel lehel), selle sisu ja asja keerukust ning seda, et kostja esindajal tuli vastuse koostamiseks hagiga tutvuda (sisulist teksti ligikaudu 10-l lehel, millele lisanduvad lisad) ja õiguslikku positsiooni kujundada ning arvestades, et vastuse koostamisel nõustaja ajakulu ei kuulu hüvitamisele, peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, mis rahaliselt on 200 eurot. Taotletud õigusabi ajakulu ei ole põhjendatud 2,5 (=5-2,5) tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, mis rahaliselt on 200 eurot. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga menetluskuludele ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 590,95 eurot (kostja saamata jäänud töötasu 31,95 eurot, õigusabikulud 200 eurot, ekspertiisitasu 359 eurot). Kostja on taotlenud hagejalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt edasiulatuva seadusjärgse viivise väljamõistmist, mis tuleb hagejalt välja mõista. Ringkonnakohus suurendab kostjale hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu määratust 231,95 euro võrra (=590,95–359). Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja poolt kostjale hüvitatavaid menetluskulud võrreldes kostja taotletuga summas 608,05 eurot (=1199- 590,95). Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 696

lg 1 teise lause ja

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 6