lg 1 koosmõjus
lg-ga 2 ja § 478 lg-ga 1) ning jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja Y kanda.
7. Hageja ja kostja esitasid 25.06.2024 ringkonnakohtule kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromiss ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-11190 menetlus; tühistada Pärnu Maakohtu 07.02.2024 kohtumäärus; poolte kokkuleppel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega
lg 4 alusel kahe päevani; tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ½ ehk 35 eurot C arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX ja kompromissi kinnitamise määrust arvutivõrgus mitte avaldada; selle avaldamisel aga asendada hageja ja kostja nimed tähemärgiga ning mitte avalikustata menetlusosalise registrikoodi ega aadressi. Poolte ühine eesmärk on õigusrahu saavutamine ning käesoleva vaidluse kompromissiga lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, et vältida vaidlusega kaasneva raha- ja ajakulu suurenemist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh
Pooled soovivad eeltoodud taotlused kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 9.
kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.
lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.
lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 10. Hageja ja kostja on palunud kinnitada ülaltoodud tingimustel sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et nad on vastavalt
§-le 432 teadlikud kompromissi õiguslikest tagajärgedest. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 3 2-16-11190 11. Ringkonnakohus selgitab
ja § 457 lg 1 alusel, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue. 12.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad kompromissi sõlmimisega seotud hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. 13. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale
lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 35 eurot hageja palvel C arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX. (Riigilõiv on kohtute infosüsteemi andmetel laekunud 04.03.2024 selgitusega riigilõivu tasumine määruskaebus tsiviilasjas nr 1-16-11190). 14. Hageja ja kostja on palunud
alusel kompromissi kinnitamise määrust arvutivõrgus mitte avaldada, selle avaldamisel aga asendada hageja ja kostja nimed tähemärgiga ning mitte avalikustata menetlusosalise registrikoodi ega aadressi.
lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks taotlust kompromissi kinnitamise määrust arvutivõrgus mitte avaldada, kuna see on põhistamata. Ringkonnakohus rahuldab
lg 2 alusel kompromissi poolte taotluse asendada menetlusosaliste nimed kompromissi kinnitavas määruses initsiaalidega ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. 15.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada kahe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.