← Eesti

2-22-14781/66

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14781 Ts

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on: hageja I -alates 02.10.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); hageja II -alates 01.02.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 181,42 eurot kuus (213,44 - (213,44 x 15%)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 - (225,64 x 15%)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 183,29 eurot kuus (215,64 - (215,64 x 15%)); -alates 01.04.2023.a. 221,28 eurot kuus (260,33 - (260,33 x 15%)). 5. Pooled vaidlevad, kas hagejate vajaduste rahuldamiseks piisab

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejad on välja toonud (dtl 324-327), et nende igakuised vajadused. Esitatu kohaselt elavad hagejad kostjale kuuluvas korteris, so 2-toaline korter Tallinnas. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis.

  1. Nähtuvalt kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 300-308) on kostjale kuuluva korteri suurus 55,3 m2, kostja on esitanud üürikuulutuse (dtl 311-318), milles pakutakse 2toalist korterit 59m2 üürile 690 euro eest kuus, so 11,69 eur/m
  2. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja korter asub Haaberstis, aga üürikuulutuse korter Nõmmel, ei tähenda, et neid kortereid ei saa pidada piisavalt sarnasteks ning peab võimalikuks kasutuseelise väärtuse hindamisel kostja esitatud tõendist lähtuda. Esitatu kohaselt on lastetoa suurus 12 m2, lastetuba kasutavad lapsed kahekesi, ülejäänud korterit kasutavad kõik 3 elanikku. Kohus tuvastab, et kummagi hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 238,87 eurot ((12x11,69:2 kasutajat) + (43,3x11,69:3 kasutajat)). Kohus tuvastab esitatud korteriühistu arvete alusel (dtl 155-157, dtl 392), et vastav keskmine kulu kuus on 231,70 eurot, so 77,23 eurot lapse kohta kuus. Nähtuvalt Elisa arvest (dtl 211-214) maksab kodune internet 27,98 eurot kuus, so 9,33 eurot lapse kohta. Samas on kajastatud hageja II telefoniarve 22,90 eurot kuus. Kohus leiab, et mõlema lapse põhjendatud vajadus seoses sidega on kokku kuni 30 eurot kuus (sellest telefon ca 20 eurot ja internet 10 eurot).
  3. Hageja I on 12-aastane ja hageja II 14-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu 3

(11)kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu toidule hageja I vanusegrupis 107 eurot kuus ja hageja II vanusegrupis 133 eurot kuus ning riietele ja jalanõudele vastavalt 63 ja 52 eurot kuus. Hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks toiduga seoses erivajadusi. Võttes arvesse hindade tõusu hindab kohus hageja II vajaduseks seoses toiduga 200 eurot kuus ning hageja I vajaduseks seonduvat mõningast mastaabisäästu arvesse võttes 15% võrra vähem, so 170 eurot kuus. Põhjendatud vajadus seoses riiete ja jalanõude soetamisega ei ületa kohtu hinnangul kummagi lapse kohta 65 eurot kuus. Seejuures mastaabisäästu ei ole, sest lapsed on erinevast soost. Harilikud kulutused tervishoiule ei ületa kohtu hinnangul 20 eurot lapse kohta kuus. Hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks tervisega seoses erivajadusi. Samasse suurusjärku jäävad põhjendatud vajadused seoses isikliku hügieeniga, sh juuksuris käimiseks. Kohus leiab, et laste esmavajadustena on hinnatavad mh mõistlikud kulud meelelahutusele, mis sisaldavad kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad), milliste vajaduste ulatuseks hindab kohus kokku 50 eurot lapse kohta kuus. Kulutusi võib otsustada alati teha ka rohkem, kuid sel juhul ei ole tegemist laste esmavajadustega, mille katteks saaks nõuda elatise tasumist teiselt vanemalt.
  1. Hagejad on välja toonud, et hageja I vajab järeleaitamist inglise ja eesti keeles, eesti keele tund maksab nähtuvalt kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 400-402, tõlge dtl 378-380) 17 eurot, so kahe järeleaitamistunni puhul nädalas 136 eurot kuus. Inglise keele tundide kohta on hagejad esitanud kuulutuse ja kirjavahetuse inglise keele õppimiseks online tundides suvel hinnaga 54 eurot kuus (dtl 383-384, tõlge dtl 381-382). Kui järeleaitamine eesti keeles toimub kooli ajal ning inglise keele täiendav õpe suvel, siis on seonduv kulu kokku ühes kuus keskmiselt 115,50 eurot. Hinnanguline vajadus seoses kooliga, mis on kõigil lastel (so vihikud, koolikott jms, klassifond, klassipilt) jääb kohtu hinnangul kuni 20 euro raamesse kuus. Arvestades juurde veel vajaduse seoses kirjutuslaua ja sobiva tooliga koolitööde tegemiseks, võttes arvesse, et sellised esemed ostetakse aastateks, hindab kohus vastava vajaduse ulatuseks kuni 25 eurot lapse kohta kuus.
  2. Seoses huviharidusega on hagejad välja toonud, et hageja I käib jalgpallitrennis, nähtuvalt esitatust maksab see 30 eurot kuus (arve dtl 192, makse dtl 193). Toimuvad ka võistlused, ühel kohalikul turniiril osalemise tasu on vahemikus 10-20 eurot, välisriigis toimuv võistlus (sh sõidukulu) ca 325 eurot, suvine jalgpallilaager maksab 350 eurot, lisandub kulu vormiriietusele (sõnumid dtl 198-203, dtl 208, dtl 215-216, dtl 218-221, dtl 223-231, tõlked dtl 355-359, 374, 360-365, 369-373, 375). Kohus hindab hageja I vajaduseks seoses huviharidusega kokku 103,60 eurot kuus (kuutasu 30 eur x 9 kuud, aasta keskmine 22,5 eurot kuus + võistlustel osalemine: 2 kohalikku võistlust kuus 15 eur kooli ajal 9 kuud, üks välisriigi võistlus aastas ja jalgpallilaager kokku 810 eurot aastas, so keskmiselt 67,5 eurot kuus + trenniriided keskmiselt 13,6 (dtl 391 82,20 eur + dtl 397 64,17 eur + 16,66 eur = 163,03 : 12) eurot kuus).
  3. Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on suuremad kui

§ 101lg 1 alusel arvestatud kahekordne summa.

Hageja I osas 915, 20 eurot ja hageja II osas 726,1 eurot.Võttes arvesse, et laste vajadused on olnud osaliselt kaetud lapsetoetuse arvel, on ülalpidamiskohustuse jagamisel lapsevanemate vahel võrdselt kostjale langev osa -hageja I osas perioodi eest kuni 31.12.2022.a. 427,60 eurot kuus ((915,20 - 60) : 2) ning alates 01.01.2023 417,60 eurot kuus ((915,20 - 80) : 2); -hageja II osas perioodi eest kuni 31.12.2022.a. 333,05 eurot kuus ((726,1 - 60) : 2) ning alates 01.01.2023.a. 323,05 eurot kuus ((726,1 - 80) : 2). 11. Kuna hagejad elavad kostjale kuuluvas korteris, tuleb ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks vahetult osas, mis puudutab korteri kasutamisest saadava kasutuseelise väärtust. Kohtule on esitatud lapsevanemate kirjavahetus (dtl 185-187, tõlge dtl 188-189; dtl 403 4

(11)tõlge dtl 342), millest nähtuvalt lapsevanemad vaidlevad, kes peab korteriühistu arveid maksma, maksnud on kostja (dtl 32, 51-58, 264-266, 263, 268-271, tõlked dtl 289-299, 309-310), välja arvatud arve 2023.a. aprilli eest, mille tasus hagejate ema (maksekorraldus dtl 395, arve dtl 392). Kohus leiab, et olukorras, kus arvete tasumise teemal on pidev vaidlus ja KÜ ees kohustatud isikuks on kostja, on mõistlik, kui vastavas osas annab kostja edaspidi ülalpidamist vahetult, st tasub ise KÜ arved. Eelistungil avaldatu (dtl 279) kohaselt pooled ei vaidle, et hageja I telefoni eest on tasunud kostja. Kohus asub seisukohale, et arvestades ka ülalpidamiskohustuse vahetult täidetud osa, ei ole kostja siiski täitnud oma kohustust hagejate ees täielikult ega andnud ülalpidamist piisavalt. 12. Hageja I nõuab tagasiulatuvalt 5 400 eurot ning hageja II 4 800 eurot 02.10.202102.10.2022 perioodi eest. Hagi esitati kohtule 03.10.2022, tulenevalt

§ 108

võib ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Perioodil 03.10.2021-03.10.2022 tuli kostjal anda ülalpidamist hagejale I ülalpidamist kokku 5 131,20 euro (427,60 x 12 kuud) ning hagejale II 3 996,60 euro ulatuses (333,05 x 12 kuud). Sel perioodil vahetult antud ülalpidamise väärtus on 4 033,20 eurot hageja I ((eluase 238,87 + 77,23 + sidekulu telefoni osas 20) x 12 kuud) ja 3 793,20 eurot hageja II ((eluase 238,87 + 77,23) x 12 kuud), st tagasiulatuva perioodi eest oli hagi esitamise seisuga hageja I ees täitmata kohustus 1 098 eurot ja hageja II ees 203,40 eurot.

  1. Kohus tuvastab, et pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks järgmised maksed: 14.10.2022.a. 152,88 eurot, 27.11.2022.a. 80 eurot, 30.12.2022.a. 80 eurot, 12.04.2023.a. 1 496,58 eurot (maksed ülevaatlikult dtl 205) ja 24.05.2023.a. 249,43 eurot (dtl 319), so kokku 2 058,89 eurot. Nende maksetega on kohustused mõlema hageja ees perioodi eest enne hagi esitamist täielikult täidetud, mistõttu kohus jätab rahuldamata nõuded elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks perioodi eest enne hagi esitamist. Hagi esitamise seisuga oli aga kostja ülalpidamiskohustust rikkunud.
  2. Arvestades 2 058,89 eurost maha 1 098 eurot ja 203,40 eurot, on ülejääv osa 757,49 eurot.
  3. Perioodi 03.10.2022 kuni 31.08.2023 eest on kostja kohustus anda hagejale I ülalpidamist kokku 4 596,01 eurot (oktoober 2022.a. 427,60 : 31 x 29 päeva = 400,01 + 427,60 x 2 kuud + 417,60 x 8 kuud). Sel perioodil vahetult antud ülalpidamise väärtus on 3 598,19 eurot (oktoober 2022 osas (238,87 + 77,23 + 20= 336,1) : 31 x 29 p = 314,42 + 336,1 x 5 kuud november kuni märts + aprill 238,87 + 20 (sest aprilli KÜ arve tasus laste ema) + 336,1 x 4 kuud mai kuni august 2023), st puudujääv osa on 997,82 eurot. Jagades laekumistest ülejäänud 757,49 laste vahel võrdselt, saab kohustuse hageja I ees lugeda täiendavalt täidetuks 378,75 euro osas (757,49: 2). Elatisevõlgnevus hageja I ees kohtuotsuse tegemise seisuga on (periood 03.10.2022 kuni 31.08.2023) 619,07 eurot (997,82-378,75).
  4. Perioodi 03.10.2022 kuni 31.08.2023 eest on kostja kohustus anda hagejale II ülalpidamist kokku 3 562,06 eurot (oktoober 2022.a. 333,05 : 31 x 29 päeva = 311,56 + 333,05 x 2 kuud + 323,05 x 8 kuud). Sel perioodil vahetult antud ülalpidamise väärtus on 3 379,48 eurot (oktoober 2022 osas (238,87 + 77,23 = 316,10) : 31 x 29 p = 295,71 + 316,10 x 5 kuud november kuni märts + aprill 238,87 (sest aprilli KÜ arve tasus laste ema) + 316,1 x 4 kuud mai kuni august 2023), st puudujääv osa on 182,58 eurot, mille saab lugeda laekumistest ülejäänu arvelt täielikult täidetuks ning omakorda jääb üle veel 196,16 eurot (757,49 - hagejale I 378,75 - hagejale II 182,58). Kuna hageja II ees on ülalpidamise andmise kohustus kohtuotsuse tegemise seisuga täielikult täidetud, arvestab kohus ülejäänud 196,16 eurot hageja I ülalpidamise katteks.
  5. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga (so perioodi 03.10.2022 kuni 31.08.2023 eest) 422,91 eurot (619,07 - 196,16). 5

(11)Hageja II nõue vastava perioodi eest on täidetud, mistõttu vastav hageja II nõue jääb rahuldamata.
  1. Kohus mõistab kostjalt välja elatised alates 01.09.2023 kuni laste täisealiseks saamiseni järgnevalt: -hageja I 81,50 eurot kuus (417,60 - vahetult saadava väärtus 238,87 + 77,23 + 20); -hageja II kasuks 6,95 eurot kuus (323,05 - vahetult saadava väärtus 238,87 + 77,23).
  2. Kohus ei määra, et elatiste summa suureneb iga aasta
  3. aprillil sõltuvalt tarbijahinnaindeksist, kuna taotletud sõnastuses muutuvas suuruses elatise arvutamise kord ei oleks selge ega üheselt mõistetav, mistõttu kohtuotsuse resolutsioon ei oleks sundtäidetav. Samuti ei määra kohus, et juhul, kui hagejad jäävad ilma eluasemeta, siis tuleb kostjal tasuda pool uue eluaseme üürimise ja seonduvate kulude eest. Kohus on menetluses eelnevalt selgitanud, et lahendab ülalpidamise andmiseks kohustamise nõude käesoleval ajal esinevate asjaolude põhjal. Juhul kui asjaolud tulevikus muutuvad, sh selliselt, et hagejad ei ela enam kostja korteris, on hagejatel õigus nõuda elatise suurendamist vastavalt TsMS § 459 lg
  4. Hagejate apellatsioonkaebus
  5. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus hagejate hagi rahuldamata jäetud osas ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagejate hagi täies ulatuses alljärgnevalt: -Välja mõista kostjalt Q´lt tema poja X kasuks elatise võlgnevus alates 02.10.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni üldsummas 5095,59 eurot. -Välja mõista kostjalt Q´lt tema poja X kasuks igakuine elatis alates
  6. oktoobrist 2022 summas 863,33 eurot kuni lapse X täisealiseks saamiseni. -Elatise summa suureneb iga aasta
  7. aprillil sõltuvalt tarbija hinnaindeksi suurenemisest. -Juhul, kui hageja Y jääb ilma eluasemest, siis Q on kohustatud lisaks elatisele tasuma 1/3 osa uue eluaseme hageja kasuks üürimisega seotud kõikidest kuludest (tagatisraha, üüritasu, kommunaal- ja elektrikulud). -Välja mõista kostjalt Q´lt tema tütre Y kasuks elatise võlgnevus alates 02.10.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni üldsummas 3895,59 eurot. --Välja mõista kostjalt Q´lt tema tütre Y kasuks igakuine elatis alates
  8. oktoobrist 2022 summas 728,62 eurot kuni lapse Y täisealiseks saamiseni. -Elatise summa suureneb iga aasta
  9. aprillil sõltuvalt tarbija hinnaindeksi suurenemisest. -Juhul, kui hageja Y jääb ilma eluasemest, siis Q on kohustatud lisaks elatisele tasuma 1/3 osa uue eluaseme hageja kasuks üürimisega seotud kõikidest kuludest (tagatisraha, üüritasu, kommunaal- ja elektrikulud). -Kuni iga lapse täisealiseks saamiseni elatis ja tasud uue eluaseme hagejate kasuks üürimisega seotud kõikide kulude katteks tuleb tasuda ette iga kuu 1-ks kuupäevaks laste ema C kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. -Kuna vastustaja ei tasu vabatahtlikult igakuiselt elatist hagejate ülalpidamiseks, siis hagejad paluvad pöörata kohtuotsus viivitamata täitmisele. -Jätta jõusse Harju Maakohtu 13.10.2022 kohtumäärus hagi tagamisest kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. -Maakohtu- ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta täies ulatuses vastustaja kanda.
  10. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pole maakohus osasid lastele tehtavaid kulutusi otsuse tegemisel arvestanud, arvestatud ei ole elukalliduse tõusuga, samuti sellega, et hagejad palusid elatise väljamõistmisel kõrvale kalduda vanemate võrdsusest kuna hagejate ema sissetulek on väiksem kostja omast. 6
(11)
  1. Hagejad paluvad ette näha kohtuotsuses selleks juhuks, kui lapsed jäävad eluasemest ilma ja arvestades et nad elavad emaga kolmekesi alljärgneva: hagejate eluasemest ilma jäämise korral kostja tasub igale hagejale eluaseme tagamiseks 1/3 osa iga hageja eest uue eluaseme üüritasust ja samas ulatuses uue eluaseme üürimisega seonduvatest kõikidest kuludest (tagatisrahast, kommunaal- ja elektrikuludest) eest. Hagejate see nõue põhineb sellel, et enne hagi kohtusse esitamist kostja nõudis hagejatelt ja nende emalt vabastada eluruum aadressil XXX. Peale kohtuotsuse 31.08.2023 vastu võtmist hagejate elukoha aadressile XXX tuli maksehäireregistrist kiri, milles on osutatud, et kostja võlgneb Luminor Bank AS-le 798.68 EUR. Sel juhul, kui kostja ei tasu pangale võlgnevust, siis pank müüb hagejate kasutatava eluruumi ja hagejad jäävad eluasemest ilma. Kostja aga vabaneb suures osas hagejate ülalpidamisest ning vaevalt hakkab vabatahtlikult hüvitama hagejate emale üürikorteriga seotud kulutusi. See on ilmne sellest, et ka kogu menetluse kestel ja ka praegu kostja ei tasu kohtuga kindlaks määratud elatist kuude kaupa ning maksab elatist millal ise tahab.
  2. Kohtu arvutused elatise võlgnevuse ja elatise tasumisest on ekslikud ja osaliselt selgusetud ja kontrollimatud Kuna kohus hagejate arvates valesti määras hagejate igapäevaelu vajaduste katteks vajalike kulutuste suurust, siis ka kõik kohtu edaspidised arvutused elatise võlgnevuse ja igakuise elatise määramisest on valed ja ekslikud.
  3. Kohus tuvastas otsuses, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on suuremad võrreldes

§ 101lg 1 ette nähtud elatisega.

Samas kohtu arvutused summade kohta kui palju kostja osales hagejate ülalpidamises on väga segased ja keerulised ning hagejatele arusaamatud. Hagejad on nõus, et nende vajadused on olnud osaliselt kaetud lapsetoetuse arvel.

  1. Kuna kõik kostja poolt ajavahemikul 14.10.2022 kuni 24.05.2023 tasutud summad arvestati elatise võlgnevuse katteks, siis järelikult jooksvat elatist kostja sellel ajavahemikul üldse ei tasunud. Kuna kõik kostja poolt tasutud summad läksid kostja elatise võlgnevuse katteks, siis järelikult jooksvat elatist peale hagi esitamist kostja pole tasunud.
  2. Samuti arvestades kõikide hindade pidevat tõusu hagejad paluvad määrata, et elatise summa iga hageja puhul suureneb iga aasta
  3. aprillil sõltuvalt tarbijahinnaindeksi tõusust. Vastus kaebusele
  4. Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas eelkõige tuvastada, kas maakohtu otsus, millega kostjalt mõisteti mõlema hageja ülalpidamiseks välja elatis, sh tagasiulatuvalt, on põhjendatud.
  7. Hagi elatise ja hagi esitamisest tagasiulatuva elatise nõudes 1 a eest esitati 03.10.
  8. Alates 01.01.2022.a kehtib

§ 101

järgmises sõnastuses: lg 1- Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa, lg 2 -Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused, lg 3 -Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma, lg 4-Baassummale lisandub kolm protsenti 7

(11)eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil, lg 5-Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, lg - 6 Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, lg 7 -Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PerekS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  2. Arvestades alates 2022.a kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni alaealisele lapsele elatise väljamõistmise osas, leiab ringkonnakohus, et elatise väljamõistmisel hagejatele on maakohus otsuse tegemisel hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult, samuti kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
  3. Nagu eespool esile toodud, kehtestati
  4. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. 33. Hagejad on jätnud esiteks tähelepanuta, et

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev, kuid miinimumelatise ulatuses on ülalpidamist nõudev alaealine vabastatud tõendamiskoormisest nii nagu see oli varasema perekonnaseaduse regulatsiooni kehtivuse ajal, st eeldatakse, et miinimummääras elatis kulub lapse ülalpidamiseks. Samas miinimumelatist ületavas osas läheb tõendamiskoormus hagejatele, st elatist nõudev hageja peab tõendama, et tema ülalpidamiseks kulub suurem summa, kui seaduse alusel arvestatud miinimumelatis. 34. Maakohus leidis otsuses ja apellatsiooniastmes ei vaielda selle üle, et miinimumelatise korral moodustaks hagejatele makstava elatise suurus järgmiselt: Hageja I -alates 02.10.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); Hageja II -alates 01.02.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 181,42 eurot kuus (213,44 - (213,44 x 15%)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 - (225,64 x 15%)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 183,29 eurot kuus (215,64 - (215,64 x 15%)); 8

(11)-alates 01.04.2023.a. 221,28 eurot kuus (260,33 - (260,33 x 15%)). 35. Maakohus leidis, et hagejate igakuised vajadused on suuremad kui

§ 101lg 1 alusel arvestatud kahekordne summa.

Hageja I osas 915, 20 eurot ja hageja II osas 726,10 eurot. Seega tuvastas maakohus, et alates 2022.a kulub hagejate ülalpidamiseks märkimisväärselt suurem summa, kui seaduse alusel arvutatav elatise kahekordne miinimummäär.

  1. Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohus ei ole kõiki nende ülalpidamiseks vajalikke kulutusi arvesse võtnud, mistõttu on kostja poolt tasumisele kuuluvad elatised arvestatud vähendatud mahus. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Elatise maksmiseks kohustatud isik peab ülapidamise tagama mõistlikus mahus. Maakohus on õigesti esile toonud, et lastega kooselav vanem võib otsustada alati teha kulutusi rohkem, kui laste esmavajadused kasvamiseks ja arenemiseks nõuavad, kuid nende kulude hüvitamist teiselt vanemalt üldjuhul edukalt nõuda ei saa. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et hagejate ülalpidamiskulud on märkimisväärselt suuremad võrreldes seaduse alusel arvutatava elatise kahekordse miinimumääraga. Seega on maakohus lähtunud sellest, et hagejate igakülgseks arenemiseks ja kasvamiseks on vaja vanematel panustada keskmisest rohkem materiaalseid vahendeid.
  2. Apellatsioonkaebuses väidavad hagejad, et maakohus ei ole arvestanud hagejate taotlusega kalduda kõrvale elatise tasumise proportsionaalsest jaotusest vanemate vahel, pannes suuremas mahus kohustuse tasuda elatised kostjale. Ringkonnakohus hagejate etteheitega ei nõustu. Kuigi hagi esitades taotlesid hagejad välja mõista kostjalt elatise rohkem kui poole ulatuses hagejate ülalpidamiskuludest on hagejate esindaja sõnaselgelt maakohtus toiunud istungil avaldanud, et vanemad tasuvad elatise võrdselt (tlk 174). Seega on põhjendamatu apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis vanemate sissetulekute suuruse tuvastamata. Majandusliku olukorra väljaselgitamine oleks olnud vajalik pooltevahelise vaidluse jätkumise korral, kuid hagejate esindaja avaldatu tõttu vaidlus elatise tasumise proportsioonide osas vaibus.
  3. Apellatsioonkaebuses on hagejad esile toonud, et nad nõustuvad maakohtu poolt tuvastatud eluaseme kasutuseeliste, sidekulude, tervise- ja hügieenikulude suurusega. Hagejad ei vaidlusta ka seda, et kostja on senini tasunud hagejate eluaseme kulud, sh ka kommunaalkulud (va ühe makse osas, mille tegi hagejate ema). Apellatsioonimenetluses pole vaidluse all see, et seni kuni hagejad elavad kostjale kuuluvas korteris, tuleb kostjal kanda hagejate eluasemega seotud kulusid. Kuigi apellatsioonkaebuses on hagejad arvestanud kostjalt väljamõistetava elatise suuruse selliselt, et kostjal tuleb tasuda elatise raames ka eluasemega seotud kulud, pole kaebuses maakohtule ette heidetud seda, et maakohus arvestas otsuse resolutsioonis väljamõistetava elatise suurusest maha kostja poolt vahetult hagejate ülalpidamiskulude katteks tehtud kulud, st eluaseme kasutuseelised, kommunaalkulud ja sidekulud. Seega saab ringkonnakohus lähtuda sellest, et osad hagejate ülalpidamiseks tehtavad kulud kannab kostja vahetult ning nende summade ulatuses elatise nõue otsuse resolutsiooniga jääb rahuldamata. Nagu eespool esile toodud on hagejad apellatsioonkaebuses väljendanud, et eluaseme kasutuseeliste kulu suuruse osas vaidlus puudub. Vaidlus puudub selles, et korteriomand kus hagejad elavad kuulub kostjale, seega seni, kuni hagejad elavad kostjale kuuluvas korteriomandis, saab lugeda eluaseme kasutuseeliste kulu tasutuks kostja poolt. 9

(11)
  1. Ringkonnakohus leiab, et hageja I apellatsioonkaebuse väited, osas, milles heidetakse ette, et maakohus ei ole seoses hageja I huvitegevusega (jalgpallitreeningud ja võistlused) kõikide kuludega arvestanud, on põhjendamatud. Maakohus on nimetatud huvitegevusega seotud kulude saamiseks arvestanud nii treeningute kuutasu, siseriiklikel võistlustel osalemistasu, lisaks eraldi veel ühe välisriigi võistluse ja jalgpallilaagri kulu kokku 810 eurot aastas, trenniriided 163,03 eurot. Maakohus on leidnud, et koolivälisel ajal kulub hageja I eesti ja inglise keele tundidele 115,5 eurot kuus, jalgpallitreeningutele ja võistlustele koos spetsiaalse riietusega 103,6 eurot kuus, lisaks meelelahutusele 50 eurot kuus. Kuna hagejal II menetluse jooksul huviharidusega seotud kulusid ei olnud, siis hageja II kulud meelelahutusele moodustasid 50 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus tuvastas nimetatud kulud mõistlikus mahus.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide etteheitega selles, et toidukulude arvestamisel on ühe lapse puhul arvestatud mastaabisäästu 15%. Nimetatu ei tähenda seda nagu peaks üks lastest, kelle toidukuludelt arvestati maha mastaabisäästu %, sööma vähem või vähemkvaliteetset toitu. Mastaabisääst tähendab seda, et mitme enam-vähem samas vanuses lapsele toiduainete ostmisel, kellele eelduslikult valmistatakse/pakutakse kodus sama toitu, saab valida suurematesse pakenditesse pakendatud toitu, mille tõttu toiduaine omahind kaalu või mahu mõttes on tunduvalt odavam. Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus selles, et tervislikust seisundist (nendeks võib olla näiteks allergiad, gluteeni- või laktoositalumatus) tulenevalt kumbki hagejatest erimenüüd ei vaja. Kuivõrd hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat sai maakohus kohaldada PerekS § 101 lg-t
  4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et maakohus ei ole arvestanud hagejate juuksuris käimise kulusid. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on juuksurikulud arvestatud hügieenikulude sisse.
  5. Hagejad leiavad apellatsioonkaebuses, et kommunaalkulude suurus on tuvastatud liiga suurena. Maakohus tuvastas, et kommunaalkulude suurus moodustab keskmiselt ühes kuus 3x77,23 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kommunaalkulude keskmise suuruse arvestamisel aasta lõikes on arvesse võetud vaid kütteperioodil esitatud arveid, kui arved on suuremad. Maakohus on arvestanud kommunaalkulude keskmise kulu veebruar, aprill, september, november tarbitud kulude alusel. Kuna septembri arve (I kd, tlk 91) kommunaalkulude eest on samas suurusjärgus juuli arvega (II kd, tlk 86), siis arvestades ka seda, et aasta lõikes on eluaseme kütteperiood pikem võrreldes perioodiga kui küttekulusid ei ole, on maakohtu poolt tuvastatud keskmine kommunaalkulude suurus kuus korrektne.
  6. Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohus jättis ebaõigesti elatise suuruse sidumata tarbijahinnaindeksiga. Ringkonnakohus hagejatega ei nõustu. Käesolevast asjast nähtuvalt puudub vaidlus, et kostja tasub hagejatele jätkuvalt ülalpidamiskulusid vahetult, mistõttu ainult otsusega väljamõistetud elatise sidumine tarbijahinnaindeksiga ei ole põhjendatud, sest ka kostja poolt vahetult tasutavate kulude suurus muutub vastavalt elukalliduse tõusuga. Lisaks pole otsusega väljamõistetud elatis seotud teiste muutujatega, näiteks võimaliku lapsetoetuse suuruse muutumisega.
  7. Maakohtu seisukohad osas, millega lahendati hagi tagamise küsimus, otsuse viivitamata täitmise küsimus ning selgitati hagejatele, miks ei ole võimalik otsuse resolutsioonis kajastada eluasemekulude maksmise kohustust vaid hüpoteetilises olukorras, kus hagejad asuvad elama teise elukohta, on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendatud ning nende muutmiseks puudub alus. 10
(11)
  1. Apellatsioonimenetluses esitasid hagejad täiendavad tõendid, soovides tõendada nendega kulude suurenemist. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde. Siiski ei anna nimetatud tõenditest nähtuv aluse maakohtu otsuse muutmiseks. Nagu eespool juba esile toodud, tuleb elatis kostjalt välja mõista, arvestades hagejate ülalpidamiseks tehtavaid mõistlikke kulutusi. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.