1-17-8828/425

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-17-8828 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Olga Abakumova, Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IGOR KOMYAGIN, isikukood 36609133716, Venemaa Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.10.2018 ja lõpp 15.09.2024 Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määratud korras RESOLUTSIOON Jätta IGOR KOMYAGIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa (asukoht Pikk tn 36-22, 10133 Tallinn) kasuks 455,67 (nelisada viiskümmend viis eurot ja 67 senti, s.h on käibemaks 22%, s.o 82,17 eurot) eurot vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdimõistetu Igor Komyagini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Igor Komyaginilt menetluskuluna kaitsjatasu 455,67 (nelisada viiskümmend viis eurot ja 67 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Igor Komyaginil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700056486 ning selgitus: „Igor Komyagin, 1-17-8828, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva 2 kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8828 mõisteti Igor Komyagin õigeks KarS § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. Igor Komyagin tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Igor Komyagin tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Igor Komyaginile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 kuni 14.04.2017, s.o 4 kuud, alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 18.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud ja 7 päeva, kokku 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva ja mõisteti ärakandmisele 4 aastat 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.10.
3. Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8828 tühistati Viru Maakohtu 26.10.2018 kohtuotsus osaliselt, s.o mh Igor Komyagini õigeksmõistmises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Igor Komyagin tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Igor Komyaginile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 kuni 14.04.2017, s.o 4 kuud, alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 18.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 7 päeva, kokku 1 aasta 1 kuu 10 päeva ja Igor Komyaginile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.10.
4. Kohtuotsus jõustus 26.08.
5. Viru Vangla esitas 04.12.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning arvestades asjaolu, et tegemist on isiku viimase ennetähtaegse vabanemise menetlusega käesolevas vangistuses toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et ta saadetakse riigist välja ehk kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Isik on väljasaadetav peale vangistuse ära kandmist, kuna tal puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Igor Komyagini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 15.09.
6. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p 2,8 sätestatud kohustusi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: vestlused majanduslikust stabiilsest olukorrast; vestlused sõltuvusprobleemidest ning puudulikust probleemide lahendamise oskusest; riskiva elustiili analüüsimine, kasud ja kahjud, alternatiivide leidmine riskikogemustele. Prokuratuuri seisukoht 3 Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Igor Komyagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et ta saadetakse riigist välja. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Igor Komyagin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheks ema juurde xxxx elama 48 tunniks. Edasi läheks üürikorterisse, võtaks ennast arvele Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis. Ta sai sotsiaaltoetust pensioni näol ja tal on olemas ametlik pensionitunnistus. Tal on eeldatav töökoht olemas ja eelnev kokkulepe inimesega, kes võtab ta tööle puidutööstusesse. Ta käib Viru Vanglas olles kirikus. Alates
7. aastast, siis kui ta vabanes Viru Vanglast, ei tarvita ta alkoholi absoluutselt. Ta ei tea kust on võetud need süüdistused sellest, et tal on alkoholisõltuvus. See, kes koostas selle iseloomustuse, on ebaprofessionaalne isik. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Igor Komyaginit on võimalik enne tähtaega karistusest vabastada. Ta on selgitanud kaitsja hinnangul usutavalt seda, kuidas ta on oma edasise elu korraldanud. Kaitsja leiab, et ajutiselt on tal võimalik ema juures elada ja leida endale üürikorter, asuda tööle. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
8. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
9. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Komyagin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
10. Igor Komyagin kannab karistust mh esimese astme kuritegude – raske tervisekahjustuse tekitamise katse ning röövimise, mis on toime pandud grupi poolt – toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest, seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 4
11. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).
12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabanemisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
13. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud hõivatud tööga: alates 09.10.2019 koristaja ametikohal ja alates 26.05.2021 toidujagaja ametikohal. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus osales aktiivselt ja oli motiveeritud ning sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, mille kokkuvõttest nähtub, et ta osales mõnikord aktiivselt, kuid mõnikord täiesti passiivselt ning tal oli raske tunni teemat mõista. Lisaks on ta osalenud riigikeele A1-taseme õppes, kuid kursus jäi sooritamata tulemusega 43,75%.
14. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul aga siiski teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus on kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud ning et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kahtlusi Igor Komyagini edasises õiguskuulekas käitumises tekitab eelkõige tema varasemast elukäigust, toimepandud kuritegudest ning alkoholisõltuvusest lähtuv ohuprognoos.
15. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 1,2; § 121 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 7 sätestatud kuritegude toimepanemise eest. Seega kannab Igor Komyagin liitkaristust mitme vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, sh ka raske tervisekahjustuse tekitamise katse eest. Tartu Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et Igor Komyagin tekitas tervisekahjustusi kahele kannatanule, kellest ühel esines mitmeid torke-lõikehaavu, sh kaela piirkonnas koos lihaste vigastustega, samuti põsel ja oimupiirkonnas. Vigastused ei olnud küll eluohtlikud, kuid eksperdi selgituste kohaselt paiknesid kannatanul tuvastatud kaela-kõri piirkonna vigastused mõne sentimeetri kaugusel unearterist ja kägiveenist, mistõttu leidsid kohtud, et objektiivne tõendusteave kinnitab, et Igor Komyagini tegevus oli suunatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele.
16. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on korduvalt joobeseisundis kasutanud vägivalda. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isikule on varasemalt kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, kuna ta pani oma vanemate suhtes toime õigusvastase teo. 09.01.2014 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kohaselt kannatab isik alkoholisõltuvusest põhjustatud vaimuhaiguse all. Kinnipeetav on küll läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid riskihindamise koostaja hinnangul puudub kinnipeetaval motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest, kuna ta ei näe alkoholi tarvitamise ja kuritegude sooritamise vahel seost. Ka kinnipeetava ema on avaldanud, et tema hinnangul oli isikul vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isikul on olemas motivatsioon ning tahe alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda, alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses on aga uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 5
17. Kui vaadata isiku vabanemisjärgseid elutingimusi, siis nähtub iseloomustusest, et isikul ei ole vabanemisel kindlat elukohta. Ta on avaldanud soovi minna esialgu 48 tunniks ema juurde aadressile xxxx, samas nähtub iseloomustusest, et tegemist on munitsipaalkorteriga ning isikul puudub õiguslik alus seda eluruumi kasutada. Kinnipeetav ise usub, et suudab paari päevaga leida endale üürikorteri ning on kohtuistungil avaldanud, et võtab end kohe arvele Töötukassas ning pöördub Sotsiaalkindlustusametisse, et saada pensioni. Iseloomustusest aga nähtub, et kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, mistõttu ei ole tal võimalust kasutada järgmisi teenuseid: vältimatu sotsiaalabi, öömajateenus, varjupaigateenus ja intervallhoolduse teenused, vormistada toimetulekutoetuseid ning riigipoolseid toetuseid Eesti Töötukassas pakutavate teenuste näol. Samuti ei ole isik esitanud kohtule andmeid võimaliku vabanemisjärgse töökoha kohta, mistõttu ei ole kindel, et isikul on vabanemisel olemas sissetulek, mille eest korterit üürida. Vabanemisfondi on samuti hoiustatud vaid 335 eurot ning kinnipeetava ema on avaldanud, et ka temal ei ole võimalik poega ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt toetada, sest ta on vanaduspensionär.
18. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et iseloomustusest nähtuvalt kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja vend ning kuriteo pani isik toime koos vennaga. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav korduvalt kasutanud ema suhtes nii füüsilist kui vaimset vägivalda ning hoidis oma vanemaid hirmu all.
19. Arvestades, et isikut on karistatud vägivaldsete kuritegude eest, võib järeldada, et isik ei oska probleeme lahendada õiguskuulekalt ning arvestada teiste isikutega. Ta on vangistuses läbinud küll sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, kuid selle läbiviija kokkuvõttest nähtub, et isik süüdistas tihti teisi – süsteemi, kohut, prokuratuuri ning tal oli raske tunni teemat mõista ja programmis osaleda ning läbiviija hinnangul vajab ta veel täiendavaid vestlusi. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isik ei tunnista end sooritatud kuritegudes süüdi, mis seab kohtu hinnangul kahtluse alla ka tema soovi muutuda. Kui isik ei mõista, mida ta on valesti teinud, mis on soodustanud kuritegude toimepanemist ning millised on kuritegude toimepanemise tagajärjed, siis säilib risk, et ta võib puudulikust probleemilahendusoskusest tingituna panna toime uusi kuritegusid.
20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused Igor Komyagini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning isikust tulenevad ohud piisavalt maandatud. Kohus leiab, et kinnipeetaval tuleb veel jätkata karistuse kandmist vangistuses ning võimalusel osaleda vangistuses sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening jätkutegevustes, et kinnistada seal omandatut ning õppida probleeme paremini lahendama, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Igor Komyagini tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et Viru Vangla ja prokuratuur on teatanud, et toetavad kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist tingimusel, et ta saadetakse riigist välja ehk kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. KrMS § 426 lg 3 tõesti võimaldab täitmiskohtunikul loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui isik saadetakse riigist välja, kuid see võimalus ei mõjuta hinnangut ennetähtaegse vabastamise eelduste täidetusele. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine eeldab, et täidetud on nii formaalsed kui materiaalsed eeldused ning alles seejärel saab kohus asuda vaagima seda, kas loobuda süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest seoses tema riigist väljasaatmisega või mitte. 6
22. Viru Vangla poolt kohtule edastatud materjalide hulgas sisalduva Igor Komyagini avalduse kohaselt soovis kinnipeetav riigi õigusabi korras määratavat kaitsjat oma TEV istungile. 08.01.2024 toimunud kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 367,83 eurot. 08.01.2024 kohtuistungil loobus Igor Komyagin talle riigi õigusabi korras määratud kaitsjast, kuid arvestades tasutaotluses väljatoodud toiminguid ning taotletavat tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikke kulusid, leiab kohus, et vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt 08.01.2024 esitatud tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lükkas 08.01.2024 kohtuistungi edasi, kuna Igor Komyagin loobus riigi õigusabi korras määratud kaitsjast ning lubas leida endale ise kaitsja
23. jaanuariks
24. Kohus sai vanglalt teavituse
25. jaanuaril 2024, et Igor Komyagini kaitsjaks on Aleksandr Gamazin, misjärel võttis kohus Aleksandr Gamaziniga telefoni teel ühendust, kuid nimetatud kaitsja kinnitas kohtule, et temal ei ole kokkulepet Igor Komyagini kaitsmiseks. Seega jätkas kohus 14.02.2024 kohtuistungit kaitsja Anti Aasmaaga, kes oli isikule määratud riigi õigusabi korras. Vandeadvokaat Anti Aasmaa 13.02.2024 taotluse kohaselt kulus 14.02.2024 kohtuistungil õigusabi osutamiseks 87,84 eurot. Kohus leiab, et ka see tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimetatud summad, 367,83 eurot ja 87,84 eurot, õigusabi osutamise eest kuuluvad välja mõistmisele kinnipeetavalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 28.02.2024 kohtumäärus 1-17-8828 jõustus 25.06.2024 Riigikohtu kohtumäärusega.