Obsah (11)

§ 31§ 1§ 29§ 150§ 23§ 22§ 65§ 36§ 2§ 18§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024 kell 14.30, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-7683 Võlgniku S.T maksejõuetusavaldus Tsiviilasi Menetlus

§ 31

lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

1. Jätta menetluskulud võlgniku S.T kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
2. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1112,50 eurot, millele lisandub käibemaks 244,75 eurot, kokku 1357,25 eurot, millest tuleb hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest 724,68 eurot (sisaldab käibemaksu). Väljamakse teha Advokaadibüroo USKA OÜ (registrikood 16766827, KMKR EE102630938) arveldusarvele nr EE767700771009282569 (AS LHV Pank), mille kaudu haldur tegutseb.
3. Jätta ülejäänud usaldusisiku tasu summas 632,57 eurot koos käibemaksuga võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. ASJAOLUD
4. S.T esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
5. 22.05.2024 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Mark Uska.
6. 12.06.2024 esitas Mark Uska kohtule FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja võlanimekirja ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikule kuuluks muud vara peale Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja väheväärtuslike vallasasjade (telefon väärtusega 25,00 eurot). Võlgnikul on samas kohustusi vähemalt summas 23959,78 eurot. Usaldusisikule kättesaadavalt võlgniku konto väljavõttelt nähtuvalt on võlgnik vähemalt alates 2019 2 2-24-7683 maist võtnud regulaarselt laenusid. Kuivõrd juba vaatlusaluse perioodi algusest nähtuvad maksed krediidiandjatele, siis oli võlgnik ilmselt võtnud laenusid veelgi varasemal perioodil. Usaldusisiku hinnangul oli võlgnik nn laenuorjuses alates 2019 juunist, kuivõrd konto väljavõtte järgi maksis võlgnik uute laenudega tagasi olemasolevaid krediidikohustusi. Uusi laenusid väljastati võlgnikule ajal kui tema sissetulekud olid väga väikesed, mis viitab sellele, et krediidiandjad ei ole ilmselt nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust. Võlgnikku on toetanud regulaarselt erinevad eraisikud. Laenude võtmine on jätkunud kuni 2020 detsembrini (22.12.2020, T G AB, C). Jättes enam kui 10 aasta tagused maksekäsu kiirmenetlused kõrvale, on 2021 esimene maksekäsu kiirmenetlus algatatud 14.05.
7. Esimese jätkuvalt menetletava täiteasja aluseks oleva maksekäsu menetlus algatati 15.09.2021 (tsiviilasi 2-21-129111). Usaldusisik järeldab sellest, et hiljemalt 15.09.2021 oli võlgnik maksejõuetu. Järgmisel päeval on võlgnik kinkinud enda ½ kaasomandi osa kinnistust registriosa nr-ga 191934 oma õele K.R-le ja muutnud ennast sellega püsivalt maksejõuetuks. Usaldusisik leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu (

i § 22 lg 5). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (

) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning S.T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikel ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. S.T teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 23959,78 eurot. Võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt saaks kohustusi tasuda. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab töövõimetoetus, jooksvaid kulutusi on vähemalt 360,34 eurot kuus. 6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb

§ 29

lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 7.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 17.06.2024 kell 14.30. Usaldusisik Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. 8.

§ 31lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja.

Üldkoosolek toimub 03.07.2024 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust 3 2-24-7683 osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-24-

2. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.
3. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18.06.
5. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). 12.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8,9 tundi, teostades järgmised toimingud: tutvumine kohtumääruse ja maksejõuetusavaldusega, päringud registritesse, võlausaldajatele, MTAle, KPKle, krediidiasutustele, täituritele jne, tutvumine päringute vastustega, e-kirjavahetus võlgnikuga, tutvumine päringute vastustega, sh asjakohaste kinnistutoimiku dokumentidega, e4 2-24-7683 kirjavahetus võlgnikuga, tutvumine päringute vastustega, tutvumine päringute vastustega, ekirjavahetus võlgniku ja S ASiga (konto käsutamine), vara- ja võlanimekirja koostamine, tutvumine päringute vastustega, vara- ja võlanimekirja lõpetamine, lisade komplekteerimine, e- kirjavahetus võlgnikuga. Arvestades usaldusisiku töötasu suuruseks 125 eurot tund, palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku tasuks Advokaadibüroo USKA OÜ kasuks 1112,50 eurot (8,9 x 125) millele lisandub käibemaks 22% summas 244,75 eurot (kokku 1357,25 eurot koos käibemaksuga). Usaldusisik palub tasu summas 724,68 eurot (sisaldab käibemaksu) määrata hüvitamisele riigi vahenditest, ülejäänud summa palub välja mõista võlgnikult.
2. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu määr 125 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1357,25 eurot. 15.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka

§ 23

lg 4.

§ 23

lg 51 kohaselt

§ 23

lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 16.

§ 65

lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Uska OÜ käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning Advokaadibüroo USKA OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). 17. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu osaliselt, so summas 724,68 eurot koos käibemaksuga

§ 23lg 4 alusel analoogia korras menetlusabi korras riigi vahenditest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 724,68 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 632,57 eurot (1357,25 – 724,68) tuleb jätta võlgniku kanda. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Advokaadibüroo USKA OÜ-le. 5 2-24-7683 Kohus selgitab:  tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44)  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2)  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9) 18. Tulenevalt

§ 18lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning Ts

MS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks tuleb lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 19. Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6