) § 28 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see
lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.
lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Saneerimiskava on esitatud kohtule 30.05.2024, seega
Saneerimiskavale on vastavalt
lg 1 teisele lausele lisatud hääletusprotokoll koos lisadega, milleks on mh puudutatud isikute seisukohad/hääletuslehed, samuti tõendid saneerimiskava projekti ning
7. Kohus leiab, et
lg-s 5 märgitud saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise aluseid ei esine. 7.1. Puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud
lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust või rikkunud saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust (
7.2. Ametlikest Teadannetest nähtuvalt avaldas nõustaja 11.03.2024 ettevõtja saneerimisteate, mis vastab
nõuetele, ning saneerimiskava kinnitamise taotlusest nähtuvalt edastas saneerimisteate ja vajalikud teavitused ka võlausaldajatele, kelle nõudeid sooviti ümber kujundada (
7.3. Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud
lg-s 3 nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele (
Samuti järgiti saneerimiskava vastuvõtmisel
§-s 24 ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (
lg 5 p 6).
lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne
lg 2 p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele. Saneerimiskava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Nõustaja avaldas 07.05.2024 Ametlikes Teadaannetes
lg 3 alusel teate saneerimiskava projekti kohta, märkides, et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 24.05.2024. Saneerimiskava 4/8 Tsiviilasi nr 2-24-3459 vastuvõtmiseks läbi viidud hääletusel jagati puudutatud isikud kolme eraldi hääletusrühma. Puudutatud isik Heinolan Sahakoneet Oy (Heinola) hääletas vastavalt
lg-le 4 oma nõudega kahes eraldi hääletusrühmas, kuivõrd tema nõue oli pandiga osaliselt tagatud ja osaliselt tagamata. Nõuete ümberkujundamise/rahuldamise mõttes käsitletakse Heinola nõuet saneerimiskavas aga ühtsena (I rühm), sest nii nõude tagatud kui tagamata osale kohaldatakse samasugust saneerimisabinõu. Hääletusprotokollist ja selle lisaks olevatest võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt hääletasid 22.05.2024 seisuga saneerimiskava poolt 100% I (Heinola – nõude tagatud osa 183 462,24 häält), II (Heinola – nõude tagamata osa 951 648,81 häält) ja III (tagamata nõudega võlausaldajad 264 227,31 häält) rühma võlausaldajatest.
lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt 2/3 rühmas esindatud häältest. Seega hääletasid Ametlikes Teadaannetes avaldatud tähtajaks saneerimiskava vastuvõtmise poolt igas rühmas võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt 2/3 rühmas esindatud häältest. Hääletustulemuste kohta koostatud protokoll vastab
Kohus ei ole tuvastanud, et hääletamisel ja hääletamise korraldamisel oleks lõppkokkuvõttes rikutud võlausaldajate õigusi. 7.4. Saneerimiskava sisaldab
§-s 21 märgitut ning vastab nõuetele (
Kavast nähtub mh, et moodustatud on rühmad ja rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega (
Saneerimiskavaga hõlmatud üheteistkümnest võlausaldajast moodustati nõuete ümberkujundamiseks ja rahuldamiseks kaks rühma – I rühma kuulub Heinola nii pandiga tagatud kui pandiga tagamata nõudega (1 135 111,05 eurot) ja II rühma kuuluvad ülejäänud tagamata nõudega võlausaldajad (264 227,31 eurot), mis vastab
Helmetalil ei ole muid tähtaja ületanud või sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid, keda ei ole saneerimismenetlusse kaasatud. Seetõttu ei teki saneerimismenetluses situatsiooni, kus ühte või mitut võlausaldajat koheldaks saneerimismenetluses kuidagi eelistatult või ebaproportsionaalselt. Helmetalil on jooksvas majandustegevuses suhteid erinevate ettevõtjatega, kuid need on tarnijad või muu väikese ajas muutuva nõude suurusega võlausaldajad. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber kohustused kokku 1 399 338,36 eurot. 7.5. Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete täitmine osamaksetega ning võlasumma vähendamine (
Pandiga tagatud nõude puhul vähendatakse kõrvalnõudeid 100% ning põhinõuet 700 000 euroni. Tasumine toimub maksegraafiku alusel: 500 000 eurot tasutakse seitsme päeva jooksul saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisest ning 200 000 eurot tasutakse 36-kuulise annuiteetmaksegraafiku alusel maksmise tähtaja algusega 12 kuud pärast saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumist. Pandiga tagamata põhinõudeid vähendatakse 50%-ni saneerimismenetluse algatamise hetkel, vähendatud nõue tasutakse võlausaldajale annuiteetmaksegraafiku alusel maksmise tähtaja algusega 12 kuud pärast saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumist. Võlausaldaja põhinõude jäägilt makstakse intressi. Intressi arvestamine algab saneerimiskava jõustumise päevale järgnevast päevast. Kohaldatav intressimäär on saneerimiskava jõustumisele järgnevad esimesed 12 kuud 3% aastas ning pärast 12 kuu möödumist saneerimiskava jõustumisest 4,618% aastas. Kava täitmise tähtajaks on neli aastat saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Saneerimisabinõude valikul ja ulatuse määramisel on lähtutud ettevõtja rahavoo prognoosist ja pankrotivõrdlusest. 7.6. Võlausaldajaid ei ole seatud saneerimisel halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid pankrotimenetluse korral. Heinola nõue rahuldatakse saneerimismenetluses eelduslikult 61,67% ulatuses, kuid pankrotimenetluses tõenäoliselt 61,06% ulatuses, ülejäänud võlausaldajate puhul on vastavad näitajad 50% ja 47,49%. Ükski võlausaldaja ei hääletanud saneerimiskava vastu (
5/8 Tsiviilasi nr 2-24-3459 7.7. Kohus võib jätta kava kinnitamata ja lõpetada menetluse, kui kavaga nähakse ette uue rahastamise vajadus, kuid uus rahastamine ei ole saneerimiskava elluviimiseks vajalik ja kahjustab ebaõiglaselt võlausaldajate huve (
Saneerimiskava kohaselt vajab Helmetal finantseeringut pandiga tagatud võlausaldajale seitsme päeva jooksul pärast saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumist 500 000 euro maksmiseks. Selle makse kavatseb Helmetal finantseerida järgmistest allikatest: 1) 100 000 – 200 000 eurot omavahendite (käibekapital) arvel; 2) ligikaudu 150 000 eurot sildlaenudega Helmetali sidusettevõtetelt OÜ Mõisaküla Masinatehas
lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Helmetal on tegutsev ettevõte, kellel on olemas tootmise jätkamiseks vajalikud ressursid, milline on kõige olulisem saneerimise edukuse tagatis. Helmetali koostööpartnerid on ettevõtte ja ettevõtte saneerimise osas toetavad ning juhtkond on motiveeritud saneerimisvajaduse tinginud ajutist makseraskust lahendama. Osanik Vxxxxx Kxxxxx panustab isiklikult vajalikku finantseeringusse. Helmetali I kvartali müügitulu oli ligikaudu 2,8 miljonit eurot ja ärikasum 25 300 eurot. Saavutatud müügitulu isegi ületab Helmetali juhtkonna prognoositud müügitulu, kuivõrd saneerimismenetlust alustades prognoosis Helmetali juhtkond 2024 müügituluks kokku 8,4 miljonit eurot. I kvartali ärikasum on 2024 prognoositud aastatulemusega (111 803 eurot) korrelatsioonis. Ligi 20% suurem müügitulu annab lootust, et ka äritulu osas suudab ettevõte prognoositud tulemust ületada. Piisava stabiilsuse säilitanud tootmismahud näitavad, et Helmetali kliendid usaldavad ettevõtet, mh moodustab eksport Helmetali müügist jätkuvalt 80–90%. Et Helmetal suudab valdava osa oma toodangust müüa välisturgudele, võimaldab makseraskustega paremini hakkama saada. Helmetal ei ole fokusseerunud kitsalt Eesti turule, vaid suudab oma tooteid müüa kogu Euroopas. Lisaks igakuistele majandamiskuludele peavad ettevõtte positiivsed rahavood välja kandma ka maksed võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus peab ettevõtja saneerimiskava realistlikuks ja realiseeritavaks. 8. Saneerimisnõustaja on esitanud
Saneerimisnõustaja arvates sisaldab saneerimiskava
§-s 21 loetletud kohustuslikke andmeid ja annab ülevaate Helmetali majanduslikust seisukorrast saneerimismenetluse algatamise seisuga, saneerimismenetluse algatamise vajaduse tekitanud põhjustest, saneerimisse kaasatud puudutatud isikute nõuetest ja nende suhtes rakendatavatest saneerimisabinõudest. Saneerimiskava koostamisel on ettevõtte juhtkond vältinud liigsest optimismist lähtumist. Kava rakendumisel on võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded oluliselt suuremas mahus, kui seda saaks tõenäoliselt teha pankrotimenetluses. Raha ajaväärtus kompenseeritakse võlausaldajatele intressi maksmisega. Saneerimiskava täitmise ajal ja pärast seda suudab Helmetal tegeleda igapäevase majandustegevusega iseseisvalt ja jätkusuutlikult. Saneerimiskava vastuvõtmine on kõikide võlausaldajate huvides. Alternatiiv saneerimisele 6/8 Tsiviilasi nr 2-24-3459 võib olla Helmetali pankrot. Käesolev saneerimiskava tagab, et võlausaldajate nõuded saavad rahuldatud saneerimiskavaga näidatud ulatuses, mh eksisteerib suur tõenäosus, et Helmetali saneerimismenetluse saab kava ennetähtaegse täitmisega lõpetada. 9. Eeltoodut arvestades kinnitab kohus Helmetali saneerimiskava. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (
10. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Veikko Toomere (
lg 1), kellel tuleb mh esitada saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruanne (
11. Ettevõtjal on kohustus anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutada saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (
Ettevõtja peab viivitamata teavitama saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest (
Menetluskulud ning saneerimisnõustaja tasu ja kulutused 12.
lg 1 alusel kannab saneerimismenetluse kulud ettevõtja ja võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 13. Saneerimisnõustaja palub 30.05.2024 tegevuse ja kulude aruandes määrata tasuks 18 177 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 73,35 eurot. Nõustaja palub kulud ja tasu 10 000 euro ulatuses hüvitada kohtu deposiitkontol oleva 10 000 euro arvel ja 12 249,29 eurot kohustada tasuma Helmetali. Kulud ja tasu taotleb nõustaja kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb.
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud
Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6 alusel. Aruande järgi leppisid nõustaja ja ettevõtja kokku saneerimismenetluses teostatud toimingute eest tasu kujundamisel tunnitasu määrades: saneerimisnõustaja – 210 eurot ja jurist/assistent – 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku kulus saneerimisnõustaja ülesannete täitmisele 95,1 töötundi, millest 72,0 tundi kulus saneerimisnõustajal ja ülejäänud aeg saneerimisnõustajat abistanud advokaadibüroo töötajatel. Arvestades kokkulepitud tunnitasusid on nõustajale määratava tasu suuruseks 18 177 eurot, millele lisandub käibemaks 3998,94 eurot, kokku 22 175,94 eurot. Kohtu hinnangul vastab määratav tasu nõustaja tööpanusele, ei kahjusta võlausaldajate huve ja jääb alla justiitsministri määruse § 5 lg-s 2 sätestatud tasu alammäära (2,25% rahuldamisele kuuluvate nõuete kogusummast). Aruande järgi oli nõustajale hüvitatavaks kulutuseks saneerimismenetluses kliendi asukoha külastamise kütusekulu 73,35 eurot. Nõustaja tasu tuleb 10 000 euro ulatuses hüvitada kohtu deposiidist ja 12 175,94 eurot tuleb tasuda ettevõtjal. Tasu ja kulude tasumine tuleb määrata NJORD Advokaadibüroo OÜ-le. 14. Kohus selgitab, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste määramise osas on kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat (
/allkirjastatud digitaalselt/ 7/8 Tsiviilasi nr 2-24-3459 kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.