TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-22-1867 19. juuli 2023 Kadri Palm X kaebus

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 2) AS BK –

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 3) OÜ HF –

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 4) OÜ KV– täitmata KMS § 291 lg 1 p 8 ja lg 2; 5) KA OÜ–

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 6) KN OÜ –

§ 291

lg 1 p-d 4 (osaliselt), 5, 8 ja lg 2; 7) MA OÜ–

§ 291

lg 1 p-d 4 (osaliselt), 5, 8 ja lg 2; 8) OÜ MK–

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 9) MV OÜ– tegemist on intressi arvega, mis vastavalt KMS § 16 lg 21-le on maksuvaba käive; 10) OÜ P–

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 11) RB –

§ 291

lg 1 p 8 ja lg 2; 12) OÜ T–

§ 291

lg 1 p-d 4, 8 ja lg 2; 13) FIE W –

§ 291

lg 1 p 8 ja lg 2; 14) OÜ VT–

§ 291

lg 1 p-d 4, 5, 8 ja lg 2; 15) OÜ M–

§ 291lg 1 p 8.

1. Seega nähtub maksuotsusest otseselt, et vastustaja on võtnud aluseks KMS § 291, mistõttu on vale MTA väide, et ta ei kohaldanud seadust otse, vaid võttis aluseks kohaldatud proportsionaalsuse hinnangu andmiseks sealt metoodilised kriteeriumid, mis ühtivad siseriikliku õiguse erisuse põhimõtetega. Asjakohatu on maksuotsuses sisalduv analüüs selle kohta, kas täidetud on KMS § 291 lg-tes 1 ja 2 toodud käibemaksuarvestuse korrigeerimise eeldused, kuna antud sätet ei saanud KMD parandusdeklaratsiooni osas kohaldada põhjusel, et see paranduse esitamise hetkel veel ei kehtinud. Ometi on maksuhaldur võtnud eelmises punktis loetletud nõuded otse KMS § 291 lg-test 1 ja 2, viidates kehtimata normile. Maksuhaldur saaks nimetatud nõuetele tugineda vaid juhul, kui põhjendaks, et need on sisu poolest olemuslikult ja loogiliselt vajalikud tehingupartneri vastu kehtiva nõude lootusetuse tõendamiseks ning need maksuhalduri nõuded ei ole maksumaksja jaoks ebaproportsionaalsed, samuti, et maksumaksjale ei saanud tulla selliste nõuete esitamised üllatuslikena. Kohtu hinnangul see nii ei ole ja maksuhaldur on asunud rakendama KMS § 291 lg-tes 1 ja 2 ilma oma nõuete sisulist vajalikkust analüüsimata. Maksuotsuses esitatud tingimused, mida kaebaja käibemaksuarvestuse korrigeerimiseks oleks pidanud täitma, ei piirdunud selle tuvastamisega, kas tasu laekumata jäämine on mõistlikult eeldatav, väljudes selles osas käibemaksudirektiivi eesmärkidest.
2. Kuna kaebaja on korrigeerinud
3. a käibemaksuarvestust enne KMS § 291 jõustumist, siis ei saa see säte praegusel juhul kohalduda. Isegi juhul kui KMS § 291 oleks praegusel juhul asjakohane, ei ole selles toodud tingimused käibemaksudirektiivi art 90 eesmärke silmas pidades proportsionaalsed ega seeläbi kohaldatavad. Kaebaja poolt korrigeeritud nõuetest enamuse (83%) on moodustanud OÜ M ja FIE RB nõuete korrigeerimisest tulenev tagastusnõue, mille osas on MTA peamine etteheide, et KMS § 291 lg 1 p 8 ja lg 2 on täitmata, s.t kaebaja ei ole kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära maha kantud nõudega seotud käibemaksusumma (KMS § 291 lg 1 p 8) ning käibe korrigeerimine pole toimunud kuul, mil nõue raamatupidamises maha kanti (KMS § 291 lg 2). Kohus nõustub haldusasjas nr 3-22-1942 märgitud selgitusega, et võlgniku teavitamine nõude mahakandmisest ei aita täiendavalt otsustada selle üle, kas tasu laekumata jäämine on mõistlikult eeldatav. Selle 11 3-22-1867 tingimusega ei saanud kaebaja nõuete maha kandmise hetkel arvestada. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et äriühingud ilma selleks kohustava normita selliselt käituksid, kuna see ei kanna endas arve väljastaja jaoks majanduslikku loogikat. Kohtu hinnangul ei ole see nõue vajalik ning on seetõttu ebaproportsionaalne. KMS § 291 lg 2 osas leidis halduskohus, et: […] selline ajaline nõue seaduses deklaratsiooniparanduse esitamise hetkel puudus. Isegi kui selline nõue on sobiv, ei aita see kaasa selle tuvastamisele, kas korrigeeritava nõude puhul on tasu laekumata jäämine eeldatav. Loogilisem tundub, et mida enam on aega möödas nõude raamatupidamises mahakandmisest, seda ebatõenäolisem on selle nõude laekumine. Vastava normi puudumise tõttu ei saanud kaebaja nõuete mahakandmise hetkel ette näha, et peab käivet korrigeerima juba järgmisel kuul.
4. Kohus nõustub kaebajaga, et isegi kui KMS § 291 kohaldub, siis on kaebaja täitnud KMS § 291 lg 1 p-s 5 sätestatud tingimuse, et käibemaksuarvestuse korrigeerimine on lubatud, kui maksukohustuslane on püüdnud teha kõik endast oleneva nõude kogumiseks või kui nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu. Seejuures tuleks KMS § 291 lg 1 p-i 5 tõlgendada kooskõlas käibemaksudirektiiviga. Käibemaksudirektiiv ei nõua, et maksukohustuslane teeks võlgnevuse sissenõudmiseks kõik endast oleneva. Seega ei saa nõustuda MTA käsitlusega, et kaebaja pidi KMS§ 291 lg 1 p 5 tingimuse täitmiseks ammendama põhimõtteliselt kõik õiguslikud võimalused võla sissenõudmiseks, kui on nähtav, et on enam kui tõenäoline, et selline tegevus ei oleks tulemuslik.
5. Eelnevat arvesse võttes rahuldab kohus kaebuse ja tühistab MTA
6. augusti
7. a maksuotsuse nr 12.2-3/057699-
8. Kaebajal oli õigus korrigeerida
9. a novembrikuu käibedeklaratsioonis ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seonduvalt käibemaksuarvestust tuginedes vahetult käibemaksudirektiivi art 90 lg-le 1, mis võimaldab maksustavat väärtust vähendada nõude osalise või täieliku mittetasumise korral. III
10. Kaebaja esitas
11. juunil 2023 taotluse 5928 euro suuruse menetluskulu väljamõistmiseks. Vastustaja leiab, et esindajakulu 4878 eurot on põhjendamatult paisutatud ½ ulatuses. Samuti viitab vastustaja sellele, et kuna kaebaja taotletud esindajate kulude kohta pole esitatud kuludokumente (arveid) ning kaebaja esitatud ajaaruannet ei saa pidada kuludokumendiks, palub vastustaja kaebuse rahuldamise korral jätta esindajate kulud välja mõistmata.
12. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Samuti sätestab HKMS § 109 lg 11, et menetlusosaliste esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.
13. Jättes kohtule esitamata kuludokumendid ning esitades ainult ajaaruande, on kaebaja jätnud oma esindajakulud tõendamata, mistõttu ei saa taotlust esindajakulu väljamõistmiseks rahuldada. Advokaadibüroo ajaaruanne ei ole samastatav kuludokumendiga. Tavapäraselt esitab advokaadibüroo kohtule arved, millelt nähtub, et kliendil on tekkinud kulude kandmise 12 3-22-1867 kohustus. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja ainult tasutud riigilõivu summas 1050 eurot (dtl 579). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 13