Obsah (17)

§ 637§ 326§ 322§ 323§ 173§ 174§ 138§ 144§ 172§ 175§ 133§ 4842§ 162§ 163§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 13.05.2024 Tallinn 2-23-114363 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 637lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 15.08.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
2. mõista kostjalt K. K.lt hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja Tele2 Eesti AS ja K. K. vahel 25.11.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854015089 tulenev võlgnevus 268,24 eurot, viivised 65,46 eurot, sissenõudekulud 25 eurot; 1.
3. mõista kostjalt K. K.lt hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 268,24 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 16.08.
5. Hagi kohaselt on nõude aluseks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 25.11.2021 sõlmitud Tele2 liitumisleping nr 854015089, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbritele XXX ja XXX ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma tingimusi. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.03.2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 268,24 eurot. Lepingu tingimuste p 8.2.1.1 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda (lisa 1.4, p 8.2.1). Tuginedes tingimuste p-le 8 piiras Tele2 kostja teenused alates 01.05.2022 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 01.06.
6. Vastavalt tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 € 2 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on põhivõlgnevusega 268,24 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot, 12.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 18.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse).

§ 326

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

§ 326

lg 2 kohaselt, kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

§ 323

reguleerib menetlusdokumendi kättetoimetamist äriruumis majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule, juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada ning käesolevas asjas ei kohaldu. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja elukohaks XXX, mille kostja on Tele2 AS-le avaldanud 25.11.2021 liitumislepingu sõlmimisel. Nimetatud aadress on rahvastikuregistris kehtetu alates 11.09.2023. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 11.09.2023 xxx. Rahvastikuregistrisse saab oma elukoha andmeid esitada ja registris andmeid muuta kostja, seega on kostjal nimetatud aadressiga seos ja kohtul ei ole alust arvata, et kostja on esitanud oma elukoha suhtes valeandmeid. Kostjale on hagimaterjalid saadetud tähitud postiga aadressile xxx 07.11.2023. Väljastusteatest nähtub, et nimetatud saadetist on kostjale üritatud üle anda 09.11.2023 kell 13.00 ja saaja ei olnud kohal. Dokumendid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Samuti on hagimaterjalid saadetud kostjale tähitud postiga aadressile xxx 30.11.2023. Väljastusteatest nähtub, et nimetatud saadetist on kostjale üritatud üle anda 05.12.2023 kell 13.08 ja 09.12.2023 kell 11.10 ning mõlemal korral ei olnud saajat kohal. Dokumendid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Samuti on hagimaterjalid saadetud kostjale tähitud postiga aadressile xxx 30.01.2024. Väljastusteatest nähtub, et nimetatud saadetist on kostjale üritatud üle anda 01.02.2024 kell 14.19 ja saaja ei olnud kohal. Hagimaterjalid on jäetud kostja elukohta postkasti 01.02.2024. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistu asukohaga xxx omanik on alates 07.12.2023 K. H.-P., kelle elukoht on rahvastikuregistris samuti xxx ja kes on rahvastikuregistri andmetel kostja ema. 3 Kohtule tagastatud väljastusteadetest nähtub, et kostjale saadetud hagimaterjale ei ole õnnestunud kostjale tema elukohas üle anda vähemalt neljal korral, kuna kostja ei viibinud kohal. Väljastusteadetel ei ole märget, et kostja ei ela antud aadressil. Samuti ei ole õnnestunud hagimaterjale kätte anda ka kostjaga samal aadressil elavale isikule. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 01.02.2024 postkasti jätmisega. Dokumendid saadeti kostjale ka e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. 4. Põhivõla nõue 4.1. Teenuse osutamise lepingu alusel tasu nõude eeldusena tuleb välja tuua, et pooled olid teinud tahteavaldused lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9), lepingust tulenes kohustus, kostja on kohutuse jätnud täitmata ning kohustus oli sissenõutavaks muutunud. Hageja väitel oli kostja sõlminud Lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbritele 55605986 ja 55612421. Hageja on selle tõenduseks esitanud lepingu (dtl 22), lepingu lisa (dtl 24), Mobiil-ID leping (dtl 28), millistel kõigil on kostja allkiri. Lepingutel on märgitud sõlmimise aeg 25.11.2021. Lepingus on viidatud üldtingimustele, mitmetele teenusetingimustele ja hinnakirjale ning märgitud, et nendega on võimalik tutvuda Tele2 kodulehel aadressil www.tele2.ee. Hageja on esitanud ka Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused ning alates 25.07.2018 kehtiva hinnakirja (dtl 35). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostjaga oli sõlmitud leping erinevate teenuste osutamiseks. 4.2. Hageja on tõendina esitanud arved: Veebruar 01.02.2022 - 28.02.2022, arve nr 15113851056, summa 101,39, maksetähtaeg 18.03.2022. Arvel on välja toodud kummagi telefoninumbri osas osutatud teenuste eristus (kuumaks, internetiteenus, kõned, tekstisõnumid, Google Play makse, Taksotellimise OÜ). Märts 01.03.2022 - 31.03.2022, arve nr 15114083972, summa 200,46, maksetähtaeg 18.04.2022. Arvel on välja toodud kummagi telefoninumbri osas osutatud teenuste eristus (kuumaks, internetiteenus, kõned, tekstisõnumid, Google Play makse, kõne erihinnaga numbrile, eelmise kuu võlg 101.39 ja viivis). Aprill 01.04.2022 - 30.04.2022, arve nr 15114314696, summa 271,01, maksetähtaeg 18.05.2022. Arvel on välja toodud kummagi telefoninumbri osas osutatud teenuste eristus (kuumaks, internetiteenus, kõned, tekstisõnumid, Google Play makse, eelmiste kuude võlg ja viivis). Hageja ei ole hagis täpsustanud, mida tähendab „kommunikatsiooniteenus“. Lepingutes on märgitud pakkumise tingimused hageja poolt viidatud numbritele, pakkumisena on märgitud „Piiramatu Baltikumis“, 25 eurot kuus kuutasu. Lepingus on märgitud, et „Pakett sisaldab piiramatut internetimahtu arveldusperioodi jooksul Eestis. Euroopa Liidu (k.a Euroopa Majanduspiirkonnas) rändluses sisalduv andmemaht on 20 GB arveldusperioodi jooksul. Paketis sisaldub 300 kõneminutit helistamiseks Eestist välismaa numbrile, mis kasutab Euroopa Liidu (k.a. Euroopa Majanduspiirkonna) operaatori teenuseid (v.a. eritariifsed võrgud ja numbrid). Kuutasule lisanduvad selles mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt hinnakirjale (nt rahvusvahelised kõned ja sõnumid, paketis mittesisalduvad rändlusteenused, MMS sõnumid jm).“ 4 Kohus ei leia hageja poolt esitatud hinnakirjast Google Play makse kohta ega Taksotellimise OÜ teenuste kohta. Samuti ei ole hageja nende osas selgitanud, millistest teenusetingimustest nende puhul tuleks lähtuda. Seetõttu tegi kohus hagejale ettepaneku hagi selles osas täiendada. Kostja tõi 03.05.2024 esitatud menetlusdokumendis välja, et vastavalt liitumislepingu lisaks olevatele pakkumise tingimustele lisanduvad kuutasule „selles mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt hinnakirjale (nt rahvusvahelised kõned ja sõnumid, paketis mittesisalduvad rändlusteenused, MMS sõnumid jm)“ (lisa 1.4 punkt 1.2.17). Samuti sätestavad liitumislepingu osaks olevad Tele2 üldtingimused punktis 3, et „Arve koostatakse meie vahel sõlmitud lepingu, täiendavalt tellitud teenuste (näiteks m-parkimine, tasulised artiklid, Piiramatu Pilv jms ja ka näiteks annetuskõned ja muud samalaadsed teenused), Sulle vahendatud rändlusteenuste ja Tele2 hinnakirja alusel“ (lisa 2). Tarbija arvetel kajastuvad Google Play ning Taksotellimise OÜ teenused on Tele2 arvele lisatavad lisateenused, mida Tele2 osutab vastavalt MERAS § 4 lõikele 4 ning KMS § 2 lõikele 11. Antud teenuste puhul on vastavalt KMS-ile Tele2 Eesti AS makseteenuse vahendaja ning teenuse osutajaks vastavalt Google LLC või Taksetellimise OÜ, kellel on seadusest tulenev kohustus teenuse tarbimiseks tarbijaga vastav leping sõlmida. Tele2 ei sõlmi tarbijatega iseseisvalt teenusepakkuja eest ja nimel antud lisateenuste tellimiseks lepinguid vaid pakub teenusepakkujale üksnes võimalust võimaldada teenusepakkuja lõpptarbijatel tasuda nende teenuse kasutamise eest mobiiliarvega (mitte näiteks pangakaardi või -ülekandega). Kohus saab seega aru nii, et hageja nõuab kostjalt tasu elektroonilise side teenuse eest (arvetel kuumaks, internetiteenus, kõned, sõnumid) ning teenuse kasutaja maksetehingute täitmiseks teisele teenusepakkujale (Google Play ning Taksotellimise OÜ) tasutud summasid. Kohus selgitab, et maksetehingu täitmine on olemuselt käsundMERAS § 4 lõike 1 punkti 11 ja lõike 4 kohaselt ei käsitleta makseteenusena elektroonilise side teenuse kasutaja maksetehinguid, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste osutamisele MERAS § 4 lõikes 4 kirjeldatud tingimustel. Käsundist tuleneva nõude eeldusena pidi hageja seega faktiväitena esile tooma, et

1. a)poolte vahel oli kehtiv käsundusleping;
2. b)kostja oli andnud käsundi,
3. c)hageja on käsundi täitnud,
4. d)käsundi täitmise eest oli ette nähtud tasu (või nõutakse kulutuste hüvitamist),
5. e)tasu maksmise või kulutuste hüvitamise nõue on sissenõutav ja täitmata. Kohus märgib, et hageja ei ole suutnud selliseid väiteid selgelt esitada. Kuivõrd hageja on professionaalne võlgade kokkuostja, tuleb hagejal edaspidi kohtu poolseid selgitusi silmas pidada ja hagis esitada faktiväited selgelt, eristades sideteenust ja maksetehingute täitmist. Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võtab kohus siiski arvesse, et hageja esitatud arvetel on read, millest on koos hageja esitatud selgitustega võimalik aru saada nii, et: 2022. a veebruaris Tele 2 Eesti AS täitis kostja käsundi tasuda Google LLC-le Google Play makseid 3 makset kokku summas 65,97 eurot ja Taksotellimise OÜ-le ühe makse summas 0.18 eurot (dtl 40); 2022. a märtsis Tele 2 Eesti AS täitis kostja käsundi tasuda Google LLC-le Google Play makseid 7 makset kokku summas 62,13 eurot (dtl 43); 2022. a aprillis Tele 2 Eesti AS täitis kostja käsundi tasuda Google LLC-le Google Play makseid 6 makset kokku summas 54,44 eurot (dtl 46). Kohus loeb seega tuvastatuks, et Tele2 Eesti AS osutas lepingu alusel kostjale sideteenust ning täitis kostja maksetehinguid ning esitas selle eest kostjale arved. 5 4.3. Hageja väitel tulenes Tele2 Eesti ASi üldtingimuste punktist 3, et tasu sideteenuse ja täidetud maksetehingute eest makstakse arvete alusel. Hageja väitel esitas Tele2 kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, ent hageja ei ole välja toonud, mis viisil arveid esitati. Kohus tegi hagejale ettepaneku selles osas faktiväiteid täpsustada. Hageja esitas 03.05.2024 uuesti hagiavalduse teksti, kus hageja on märkinud: Hageja leiab, et arvete saatmine e-postiga kostja lepingus teatatud e-postile xxx tuleb lugeda tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses (e-maili arve aadress lepingus). Hageja märgib, et samal e-posti aadressil on Kostjale edastatud ka lepingud ja igakuised arved, milliseid kostja on tasunud. Seega sai kostja e-posti teel edastatud teated kätte. Vaatamata sellele, et hageja ei esitanud kohtule vastuseks selget faktiväidet selle kohta, millisel viisil ja kuhu arved kostjale saadeti, saab kohus eelpooltoodud hageja lausetest aru nii, et arveid saadeti kostjale e-kirjaga e-postiaadressile xxx. Kohus rõhutab veelkord, et nõude aluseks olevate asjaolude kohta selgete faktiväidete esile toomine on siiski hageja ülesanne. 4.4. 2022. a veebruari eest koostatud arve (dtl 39) summa oli 101,39 eurot ning tasumise tähtajaks on arvel märgitud 18.03.2022. 2022. a märtsi eest koostatud arve (dtl 42) summa (koos eelmise kuu võlaga) oli 200,46 eurot ning tasumise tähtajaks on arvel märgitud 18.04.2022. 2022. a aprilli eest koostatud arve (dtl 45) summa (koos eelmiste kuude võlaga) oli 271,01 eurot ning tasumise tähtajaks on arvel märgitud 18.05.2022. Hageja väitel kostja arveid tasunud ei ole. Hageja väitel on kostjal viimase arve tasumise tähtaja seisuga võlgnevus Tele2 Eesti ASi ees summas 268,24 eurot ning hageja nõuab selle väljamõistmist kostjalt põhivõlana. Kohus on seisukohal, et nõue on sissenõutav, täitmata ning rahuldab põhivõla nõude hageja märgitus summas. 5. Viivisenõue Hageja nõuab arve summadelt viivist arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates. Hageja toob välja, et Tingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Kohtule esitatud Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 3 on sätestatud: Kui jätad arve tasumata, siis on meil õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. 2022. a veebruari eest esitatud arve puhul on viivist arvestatud summalt 101,39 eurot, märtsi eest esitatud arve puhul summalt 98,41 eurot ning aprilli eest esitatud arve puhul summalt 68,44 eurot (dtl 19). Viivist on arvestatud hagi esitamise päevani (k.a), kokku 65,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt (268,24 eurolt) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada. Põhivõlg on sissenõutav ning lepingus oli kokkulepe viivisemäära kohta. Kohus kontrollis, et viivist ei ole arvestatud arvel välja toodud viivistelt. 6. Nõude loovutamine 6 Nõude loovutamise tuvastamine on vajalik esiteks selleks, et kontrollida, kas hagejal on nõue ning teiseks selleks, et vältida, et algne lepingupartner võiks sama nõude kostja vastu kohtusse esitada väites, et nõuet ei ole loovutatud. Hageja väitel Tele2 loovutas 24.08.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati hageja väitel kostjat kirjalikult (Lisa 4) - loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Hageja ei ole esitanud tõendit nõude loovutamise kohta (hageja viidatud kostja teavitamise kiri on saadetud hageja enda poolt). Lihtmenetluses võib kohus menetlusosalise selgitusi arvestada tõendina. Kohus peab eluliselt usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud, kuivõrd hageja on esitanud lepingudokumendid, mida eelduslikult muul juhul hageja valduses ei saaks olla. 7. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 7.1. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusena tuleb seega esmalt tuvastada lepingu lõppemine. Hageja on lepingu lõppemise kohta selgitanud, et lepingu Tingimuste p 8.2.1.1 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva ning kui teenus on piiratud üks kuu, on Tele2-l õigus leping üles öelda (lisa 1.4, p 8.2.1). Hageja väitel piiras Tele2 tuginedes Tingimuste p-le 8 kostja teenused alates 01.05.2022 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 01.06.2022. Hageja on 18.10.2023 täiendavalt esitanud „Tele2 teenuste kasutamise tingimused alates 10.01.2017“ (dtl 64). Kohus juhtis hageja tähelepanu, et esitatud tingimuste punktis 8.1 on sätestatud, et kui Tele2 soovib lepingut üles öelda, saadab ta kliendile vastava kirjaliku teate või teavitab klienti tema sidevahendi kaudu. Kohus palus hagejal esile tuua, mis kuupäeval, millisel viisil ja mis sisuga lepingu üles ütlemise tahteavaldus kostjale saadeti. Hageja vastas 03.05.2024, et Tele2 Eesti AS edastas lepingute ülesütlemise teavituse (dtl 98) 30.05.2022 kostja postiaadressile xxx. Hageja lisab, et seega saab kostjaga sõlmitud lepingud lugeda lõppenuks alates 15.06.2022 (kohus saab aru, et see tähtpäev tuleneb saadetud teates antud 14-päevasest täiendavast tähtajast). Hageja on seega esitanud erinevates menetlusdokumentides erinevad seisukohad selle kohta, mis kuupäevast alates leping lõppes. Algselt leidis hageja, et leping lõppes 01.06.2022, hilisemas menetlusdokumendis leiab hageja, et leping lõppes 15.06.2022. Samuti ei ole selge, kas hageja poolt 18.10.2023 kohtule esitatud „Tele2 teenuste kasutamise tingimused alates 10.01.2017“ olid lepingu osaks. Hageja on välja toonud, et lepingu alla kirjutamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga, (vastav lause sisaldub ka kohtule esitatud lepingus koos viitega, et need tingimused on kättesaadavad ka Tele2 kodulehel). „Tele2 teenuste kasutamise tingimusi“ seega nimetatud ei olnud. Sellele vaatamata leiab kohus, et hageja on esile toonud, et Tele2 Eesti AS on lepingu üles ütlemise teate saatnud, üles ütlemise eeldused olid täidetud ning seetõttu saab lugeda lepingu lõppenuks. 7 7.2. Hageja väitel saatis hageja esindaja kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 € (lisa 5.1), 12.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 18.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 €. Kohus palus hagejal esile tuua, kas poolte vahel oli kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu osas. Hageja vastas 03.05.2024, et vastavalt Tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Lisaks on pooltel kokkulepe meeldetuletuskirjade tasude osas (lisa 2.1 hinnakiri, viimane rida). Lisatud hinnakirja kohaselt on Võlgnevuse teatise hinnaks peale lepingu lõpetamist summas 12 €. Kohus märgib, et Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3 viimane lause sätestab: Oled kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud (dtl 31). Kohtule esitatud hinnakirjas on hageja väidetud tasu 12 eurot. VÕS § 1132 lg 2 sätestab tarbijalt võla sissenõudmiskulude piirmäärad, mitte ei ole ise hinnakiri. Seega kui lepingus oli kokku lepitud, et tasu on 12 eurot, ei saa hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda 15 eurot. Kuigi hageja ei ole tõendanud kirjade saatmist (kirja pdf fail ei tõenda, et see saadeti), võtab kohus lihtmenetluses arvesse hageja faktiväiteid kirja saatmise aja, viisi ja sisu osas. Esimese meeldetuletuskirja saatmise eest rahuldab kohus seega hageja nõude 12 euro ulatuses. Ülejäänud kahe meeletuletuskirja puhul rakendub aga VÕS § 1132 lg 2 piirmäär, 3 eurot kiri, mistõttu kohus rahuldab hageja kahe järgneva meeldetuletuskirja saatmise tasu kokku 10 eurot. 8. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 172

lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid 580 eurot (riigilõiv 140 eurot ja esindaja kulud 440 eurot). Hageja toob välja, et esindaja õigusabikuludeks on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja vastavalt 10.08.2023 arvele nr 885316 dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, seega koos käibemaksuga kokku 420 eurot (350 + 70). 8 Hageja tõi menetluskulude arvestuse välja koos hagiavaldusega, mis on kostjale kätte toimetatud koos hagi ja menetlusse võtmise määrusega kostja elukohta postkasti panekuga 01.02.

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ka 21.02.2024 viitega varem koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude arvestusele. Kostjale on menetluskulude nimekiri saadetud tähitud postiga aadressile xxx 27.03.
2. Väljastusteatest nähtub, et nimetatud saadetist on kostjale üritatud üle anda 02.04.2024 kell 17.05 ja saaja ei olnud kohal. Hagimaterjalid on jäetud kostja elukohta postkasti 02.04.
3. Kohtule tagastatud väljastusteadetest nähtub, et kostjale saadetud hagimaterjale ei ole õnnestunud kostjale tema elukohas üle anda vähemalt ühel korral, kuna kostja ei viibinud kohal. Samuti ei ole õnnestunud hagimaterjale kätte anda ka kostjaga samal aadressil elavale isikule. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatuks loetud 02.04.
4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal

§ 133kohaselt 407,65 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.

§ 4842

kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist

§ 4842

esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Märgitud ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 440 eurot (3,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 580 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 440 eurot.

§ 162

lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud enam kui 99% ulatuses. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses vastanud ega esitanud enda menetluskulusid. 9

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 580 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 440 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10