Tühistada osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 29.12.2023 otsus väärteoasjas nr 2590,23,002666, millega Anton Patiaki karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320,00 eurot. Teha uus otsus, millega võimaldada Anoton Patiakil temale liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel mõistetud rahatrahv summas 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320,00 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu hiljemalt viimaseks kuupäevaks vähemalt 32,00 eurot.
lg 1 p 15 alusel mõista Anton Patiakilt välja riigituludesse menetluskuluna 731,00 eurot ekspertiisiga seotud kulude katteks. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulu summas 731,00 eurot tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 73,10 eurot. 1 Rahatrahvi ja menetluskulu osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor pank või EE 777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil Anton Patiak end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnistanud, leides, et liiklusõnnetuses peaks olema süüdi hoopis xxxx juht, kes tema hinnangul ületas kiirust. Seletas, et sõitsid xxxx ja keerasid xxxx poole paremale. Kui jõudis teeristini kus nii vasakul kui paremal on metsatukad, vaatas vasakule ja sealt paistid kaugelt autotuled. Hindas seda maad, et seal ei olnud takistusi. Paremal ka ei olnud mingit sõidukit. Vaatas vasakule ja paremale. Keeras veel kord pea vasakule, et arvestada, mis moodi peab keerama paremale. Sooritas parempöörde ja jõudis sõita kuskil 5 meetrit ja siis nägi järsult, et liikuv auto tuleb tema suunas ja see auto tegi sellise liigutuse ja asus tema sõiduvööndisse. Politsei poolt koostatud skeemil on märgitud, et autod liikusid paralleelselt üksteise suhtes, aga auto vigastused näitavad tema hinnagul seda, et teine auto sõitis tema autole sisse nurga all. Ta eeldas, et teine autojuht ehmatas tema auto tuledest või siis tegeles roolis muude asjadega. Leidis, et asja menetlemine pole olnud objektiivne. Ta esitas fotod, mida politsei pole ajale lisanud ja video sündmuskohalt ja leidis, et ekspert on tulnud valele järeldusele. Arvestades autode kiirusi ja autode asetust pärast avariid ei ole toimunu tema süü ja see süü pole tõendatud. Tunnistaja K A seletas kohtuistungil, et sõitis möödunud aasta augustikuus hilja õhtul, juhtides xxxx, kui tuli töölt xxxx poolt xxxx poole ja xxxx bussijaamas, kus on lauge kurv, nägi, et auto tuleb kõrvalteelt kruusateelt ja kui nägi tulesid, sai aru, et auto on tema sõiduvööndis ehk valel pool. Et ennetada kokkupõrget, hakkas vastassuunavööndi poolt mööda sõitma, et vältida laupkokkupõrget, kuid samas keeras teine auto tagasi oma sõiduvööndisse ja toimus kokkupõrge auto nurkadega. Kui nägi, et auto keeras vastassuunavööndisse, siis ta pidurdas, kuid kokkupõrge oli tugev Lubatud sõidukiirus sellel teel, millel tema sõitis, oli 90 km/h. Kruusateel oli "Anna teed" märk, kruusatee tuli risti, mitte päris otse vaid mingi nurga all, s.o 90 kraadine nurk ei olnud. Metsatukk oli ka, selle vahelt tuli tee. Tulesid ta enne ei näinudki, kui auto oli kõrvalteelt ära pööranud tema vööndis. Ta eeldas, et teine auto jääbki tema suunavööndisse sõitma, kuna ta oli juba seal. Tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi, et sõitis möödunud aasta augustikuus, pimedal ajal koos Anton Patiakiga temale kuuluva autoga xxxx xxxx. Istus juhi kõrvalistmel. Seal teekonnal oli koht, kus pidi peatuma ja andma teed vastutulevatele autodele. Seletas, et jäid seisma, vaatasid mõlemalt poolt, et ei ole vastassuunas ega pärisuunas autosid ja keerasid paremale. Tema autol xxxx on automaat käigukast ja kui vajutad gaasi, siis autol on vaja vähest aega, et kiirust saavutada. Kiirus ei olnud suur. Möödus vähe aega, võib-olla kümme sekundit, oli pime aeg ja vastutuleva autotuled olid kohe otse suunatud nende auto poole ja see oli väga järsult. Need tuled liikusid väga kiirelt nende suunas. Juhtus nii, et alles nägid ja kohe toimuski kokkupõrge. Auto liikus vasakult poolt ja nende auto suunas. Oli järsk kokkupõrge ning turvapadjad hakkasid tööle. Enne kokkupõrget nad Antoniga omavahel ei jõudnud midagi rääkida. Kõik juhtus hetkega ja ta arvas, et pärast pööret olid nemad oma autoga oma sõiduvööndis. Nad keerasid ja hakkasid edasi sõitma ja jõudsid mingi maa edasi sõita. Kokkupõrge ei olnud kohe peale ristmikku, s.o ei 3 juhtunud kohe peale nende väljasõitmist kõrvalteelt. Jõudsid sõita mingi maa, kuid ei tea, kui palju auto võis ära sõita. Kiirus ei olnud suur – tema hinnangul kuskil 50-70 km/h. Menetlusaluse isiku kaitsja taotlusel kuulas kohus ära käesolevas väärteoasjas liiklustehnilise ekspertiisi teostanud eksperdi J T, kes töötab EKEI liikluseksperdina, staaži 7 aastat. Ekspert selgitas, et liiklusõnnetuste lahendamine on tema igapäevatöö. Temal ei ole põhjust muuta oma ekspertiisi aktis esitatud seisukohta. Ekspert teeb oma tööd tehniliselt teadaolevate andmete, fotode ja teiste sündmuskohal fikseeritud andmete abil. Tunnistaja ütlusi ekspert ei hinda. Nende andmete põhjal, mille alusel on ekspertiisi teinud, ta jääb oma arvamuse juurde. Politsei poolt esitatud andmed olid arvamuse andmiseks piisavad. Aluseks on võetud tehnilised andmed väärteoasjas. Seletas, et on varasemalt tutvunud asjaosaliste ütlustega, kuid ekspertiisi koostamine käib tehniliste andmete alusel. Kokkupõrke koha määras kindlaks sündmuskohal olevate fotode ja sündmuskohal koostatud skeemi alusel. Võttis sündmuskohalt tehtud foto, kus olid märgitud lohisemisjäljed, projetseeris selle Google Maps kaardi peale, kasutades maamärke, mis on kindlad ja paralleelseid sirgeid, mis on fotodel ja Google Mapsis samamoodi olemas. Sealt oli näha, kust algavad sõidukite lohisemisjäljed. Kokkupõrke koht on nende lohisemisjälgede alguse lähedal. Ta ei oska hinnata, kui kaugel kokkupõrge ristmikust oli, kuna seda hetkel ei ole enam võimalik mõõta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ta seda ei järeldanud. Tunnistajate ütlused ei mõjuta arvamust. Kohtuistungil kuuldud ütlused kinnitasid tema eksperdi arvamuses väljendatud seiukohta. See on levinud praktika, kuidas liiklusekspertiisi tehakse, seda on koguaeg samamoodi tehtud. Seda konkreetset arvutiprogrammi on Eestis kasutatud juba 20 aastat. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemiga /tl 33/, ekspertiisimäärus /tl 38/, ekspertiisi AKT nr xxxx /tl 39-41/, õiend ekspertiisi maksumuse kohta/tl 42-43/, teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest haiglasse /tl 45/ karistusregistri väljavõte, mille kohaselt Anton Patiak registrisse kantud ei ole /lk 51/. III KOHTU PÕHJENDUSED Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja 4 kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning eksperdi, samuti uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et Anton Patiaki kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 26.08.2023 kell 21:50 toimus liiklusõnnetus xxxx.km-l. Ühte sõidukit xxxx reg.nr xxxx juhtis Anton Patiak ja teist sõidukit xxxx reg.nr xxxx juhtis K A. Käesolevalt on vaidlusaluseks küsimuseks, kes rikkus liiklusnõudeid ja seega kahe sõiduauto kokkupõrkes süüdi on. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt on fikseeritud mõlema sõiduki vigastused ja nende paiknemine avarii järgselt, mitte kokkupõrke momendil. Liikklusõnnetuse korral toimivad füüsikalised jõud, mistõttu sõidukid ei paikne kokkupõrke järgselt mitte nende kokkupõrke kohas, vaid seal, kus nad kokkupõrke tõttu tekkinud inertsi järgselt peatuvad või paiskuvad. Liiklusõnnetuse tehiolude tuvastamiseks on käesolevas väärteoasjas määratud liiklustehniline ekspertiis. EKEI ekspert Jan Tapver on 24.11.2023 koostatud ekspertiisiaktis nr xxxx detailselt ja põhjalikult kirjeldanud aruteldava liiklusõnnetuse tehiolusid ja uurimuses jõudnud järeldusele, et liiklusohtlik olukord tekkis hetkel, kui sõiduauto Hyundai ületas sõidutee mõttelise telgjoone ning asus sõitma vastassuunavööndis. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotod koostoimes tunnistajate ja eksperdi ütlustega tõendavad liiklusõnnetuse toimumist just väärteoprotokollis kirjeldatud viisil. Liikluseeskirjade täitmine on kõigile liiklusesse astujatele kohustuslik selleks, et tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lisaks ei või keegi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Mootorsõiduki juhile on vastavalt liikluseeskirjale ja liiklusseadusele kohaldatud kohustused, mille täitmine mootorsõiduki juhi poolt on liiklusesse asudes kohustuslikud ning neist eeskirjadest tulenevad mootorsõiduki juhile hoolsuskohustus ning mitte ohustada teisi liiklejaid LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. LS § 48 lg 2 kohaselt pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Kohus on seisukohal, et Anton Patiaki poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud. Tema tegu vastab LS § 223 lg 1, mis sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 5 LS 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Anton Patiak rikkus seadust süüliselt, tingituna hetkelisest tähelepanematusest ja hooletusest, millele viitab eelkõige tema enda seletus, et „vaatas vasakule ja paremale. Keeras veel kord pea vasakule, et arvestada, mis moodi peab keerama paremale“, mis viitab sellele, et tema siiski ei hinnanud olukorda piisava hoolsusega ning sattus parempööret sooritades vastassuuna vööndisse. Hoolsuskohustuse rikkumine võib olla kerge või raske ning iga väiksem hoolsuskohustuse rikkumine ei too endaga vältimatult kaasa liiklusõnnetuse juhtumit ega vastutust selle ees. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kerge ja raske hooletuse eristamisel tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest ja igakordselt püüda vastata küsimusele, kas isik on jätnud rakendamata sellised ettevaatusabinõud, mille kohaldamine tundub antud olukorras igale isiklike omaduste poolest sarnasele isikule elementaarne. Tõendamist leidis, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine väärteomenetluse seadustiku (
) §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele
§-s 30 sätestatud alustel. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja sisulise otsuse tühistamine. Kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla keskmise määra, s.o 80 trahviühiku ulatuses mõistetud karistus trahvi näol on põhjendatud, see vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. Samas peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas, et võimaldada Anoton Patiakil tasuda temale mõistetud rahatrahv igakuiselt ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis määratud viisil. Menetlusaluselt isikult välja mõistetava menetluskulu, s.o 731,00 eurot ekspertiisiga seotud kulu võimaldab kohus KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel samuti tasuda igakuiselt ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis määratud viisil. Menetluskulude tasumist määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.