← Eesti

1-24-3160/4

1-24-3160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-3160

(22263000561)Kohtunik Piia Jaaksoo Prokurör Jan Aasma Kriminaalasi Mikk Jõesaar süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Mikk Jõesaar Isikukood või sünniaeg: 38205234910 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: Eesti Haridus: kesk Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XX Karistatus: kehtivaid karistusi ei ole Tõkend: ei kohaldatud Kontaktandmed: X, X Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Margo Normann (määratud kaitsja) Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
  1. Süüdi tunnistada Mikk Jõesaar KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 135 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.
  2. Rahaline karistus 1350 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea 1 Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.
  4. Välja mõista Mikk Jõesaarelt menetluskulud 1317,84 eurot (s.h sundraha 1230 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata Mikk Jõesaarel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 110 eurot ning
  5. kuul vähemalt 107,84 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  7. Kui rahalised nõuded (rahaline karistus ja menetluskulud) pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, tasumata summadele lisandub täituritasu.
  8. Kohtuotsus toimetada kätte kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6, 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Süüdistus Mikk Jõesaart süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.09.2022 kella 23:00 ajal X X X
  9. km-l mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga X, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,90 mg/l. Mikk Jõesaar rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani Mikk Jõesaar toime kuriteo KarS § 424 lg 1 järgi. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Mikk Jõesaar KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 135 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot), s.o 1350 eurot. Prokurör arvestab vastavalt KrMS § 202 lg 6 karistuse ettepaneku esitamisel kohustuste osa, mille isik on täitnud. Toimikust nähtub, et 20.12.2022 lõpetas Lääne Ringkonnaprokuratuur käesoleva kriminaalasja menetluse KrMS § 202 alusel avaliku huvi puudumisega ja asjaoluga, et teo toimepanija süü ei olnud suur. Kriminaalmenetluse lõpetamisel määrati kahtlustatavale tema nõusolekul kohustusteks mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit, trammi või maastikusõidukit; alkoholi liigtarvitamise häire tuvastamiseks läbima laboratoorse vereanalüüsi Synlab Eesti OÜ laboris prokuröri poolt määratud graafiku alusel; läbima vaimse tervise õe poolt läbiviidava alkoholi tarvitamise häire esmase uuringu; läbima Trafity OÜ poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi „Korralik juht“. Lääne Ringkonnaprokuratuur pikendas kahel korral kriminaalasjas Mikk Jõesaarele pandud 2 kohustuse — läbida sotsiaalprogramm „Korralik Juht“ täitmise tähtaega, lõpptähtaeg kuni 20.04.
  10. 24.04.2024 määrusega Lääne Ringkonnaprokuratuur uuendas kriminaalasja menetluse, kuna Mikk Jõesaar ei täitnud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust. Täidetud on kohustused mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit, trammi või maastikusõidukit; alkoholi liigtarvitamise häire tuvastamiseks läbima laboratoorse vereanalüüsi Synlab Eesti OÜ laboris prokuröri poolt määratud graafiku alusel; läbima vaimse tervise õe poolt läbiviidava alkoholi tarvitamise häire esmase uuringu. Prokurör on süüdistusakti kaitsjale ja süüdistatavale saatnud 30.05.
  11. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud ja süüdistusaktis nimetatud tõenditega on Mikk Jõesaarele KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Mikk Jõesaart rahalise karistusega. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Mikk Jõesaare süü ei ole suur, alkoholipiirmäär ei ole oluliselt suurem, kui määr, millest alates tegu on kriminaalkorras karistatav. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Süüdistataval puuduvad kehtivad karistused. Kohus leiab, et süüdistatavat saab karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedastes piirides on põhjendatud, arvestades ka seda, et süüdistatav on kriminaalmenetluse lõpetamisel talle pandud enamus kohustusi täitnud. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 31) nähtub, et Mikk Jõesaare 2021 keskmine päevasissetuleku suurus on 1,81 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas, milleks on rahaline karistus 135 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot), s.o 1350 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb Mikk Jõesaarelt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1230 eurot (1,5*820) eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 87,84 eurot (tl 52-53), kokku 1317,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada tasuda menetluskulud osade kaupa 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.