← Eesti

2-24-105210/12

Obsah (6)§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-24-105210 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Narva Kohtuasi OK Incure OÜ hagi A I

) § 407 lg

  2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
  3. aprillil
  4. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 7.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

  1. Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu
  2. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
  3. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
  4. Kohus leiab, et laenuandja on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtteid. Laenuandja kontrollis maksehäireregistrit, mis on oluline samm laenutaotleja maksevõimekuse hindamisel. Samuti lähtus laenuandja laenutaotluses esitatud andmetest. Lisaks oli laenuandja laenusaaja nn kodupank, mis võimaldas tal saada põhjalikumat ülevaadet laenusaaja finantskäitumisest, sissetulekutest ja kohustustest. Hindamise tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja järeldus ei ole meelevaldne. Igakuise tagasimakse summa ei olnud kostja sissetulekuga võrreldes suur. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
  5. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. 3

(4)
  1. Eesti Panga andmetel oli krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ajal alljärgnev: 21.07.2019 – 57%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 21,52%; 26.04.2020 – 61,83%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 26,50%; 15.05.2020 – 61,83%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 28,55%; 17.11.2022 – 56,04%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 21,19%; 22.12.2022 – 48,90%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 39,78%;. 25.06.2023 - 45,95%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 21,06%.
  2. Lepingutega ettenähtud krediidi kulukuse määr ei ületa kolmekordset tarbimislaenude krediidi kulukuse määra, mistõttu ei ole lepingud tühised ka VÕS § 4062 lg 1 alusel.
  3. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 15.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. 16. Vastavalt

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 17. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 18.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 630 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 19. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.