← Eesti

2-23-132438/9

Obsah (17)§ 62§ 444§ 369§ 144§ 176§ 317§ 407§ 367§ 445§ 468§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Harju Maakohus Kohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-132438 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi A. S.´i vast

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. OÜ GS Core (hageja) esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule hagi A. S. (kostja) vastu võla nõudes.
  2. Hageja tasus tsiviilasjas riigilõivu summas 140 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjas tasumisele riigilõiv 100 eurot. Harju Maakohus tagastas 05.12.2023 määrusega hagejale enamtasutud riigilõivu summas 40 eurot.
  3. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: Bondora AS laenuandjana ja A. S. laenusaajana sõlmisid 29.09.2021 laenulepingu (tarbijakrediidilepingu) nr BL2095889, mille alusel sai kostja laenu 531 eurot aastaintressiga 29,66%. Leping sõlmiti viieks aastaks, lõpptähtpäevaga 09.09.
  4. Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 31 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.
  5. kinni laenusummast. Laenuandja on laenusaajale laenu üle kandnud. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd krediidiandja ei ole andnud hagejale andmeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, järeldab hageja, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena kõik kostja maksed põhivõla tagastamiseks ja nõudes kostjalt ainult tasumata põhivõla jääki (kuivõrd seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning viivist seadusjärgses määras. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 197,47 eurot. Lisaks peeti lepingutasuna kinni 31 eurot. Hageja arvestab nimetatud summad, so kokku 228,47 eurot põhivõla katteks. Kostja tasumata põhivõla jääk on 302,53 eurot, millest 36,82 eurot on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 265,71 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Sissenõutavaks muutumata võla põhiosa summad ja maksetähtpäevad on järgmised: 09.11.2023 9,73 € 11.12.2023 9,98 € 09.01.2024 10,22 € 09.02.2024 10,47 € 11.03.2024 10,73 € 09.04.2024 11,00 € 09.05.2024 11,27 € 10.06.2024 11,55 € 09.07.2024 11,83 € 09.08.2024 12,13 € 09.09.2024 12,43 € 09.10.2024 12,73 € 11.11.2024 13,05 € 3

(2)09.12.2024 13,37 € 09.01.2025 13,70 € 10.02.2025 14,04 € 10.03.2025 14,39 € 09.04.2025 14,74 € 09.05.2025 15,11 € 09.06.2025 15,48 € 09.07.2025 15,86 € 11.08.2025 1,90 € Summad muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja soovib kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (36,82 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet.

§ 369

kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 09.09.2021. See annab aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagiavalduses märgitu kohaselt kokku 520 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (vt

§ 144

p 7 koostoimes § 484 lg 2 p-ga 3 ja § 172 lg-ga 9) ning lepingulise esindaja õigusabikulust 360 eurot (3 x 120). Hageja lepingulisel esindajal kulus asja materjalidega tutvumisele, tõendite hankimisele, asjaolude ja tõendite analüüsile, põhjendatud nõude analüüsile ning hagiavalduse koostamisele kokku 3 tundi hinnaga 120 eurot tund käibemaksuta. Hageja kinnitab nende menetluskulude kandmist seoses käesoleva kohtuasjaga (

§ 176lg 5).

  1. Harju Maakohus võttis 29.11.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
  2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 09.01.2024).
  3. Kostja ei ole kohtu poolt märatud tähtajaks (08.02.2023) ega tänaseni hagile vastanud.
  4. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja 4

(2)asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 11. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

§ 407lg 1 viimane lause).

12.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 13. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034 lg 7,

§ 367; § 369.

  1. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
  2. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on hageja esitatud nõudest (302,53 eurot) sissenõutavaks muutunud 36,82 eurot, tulevikus muutub sissenõutavaks 265,71 eurot.
  3. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud (maksetähtajad möödunud) nõue 98,95 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 203,58 eurot.
  4. Vastavalt

§ 369võib esitada tulevase nõude täitmise hagi.

Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. 18.

§ 369

näeb tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohutust õigel ajal ei täida.

  1. Hagejal tuleb seega tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.
  2. Hageja väidab, et kuna kostja on viimase makse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 09.09.2021 ning ei ole pärast seda üles näidanud vähimatki huvi võla tasumiseks, on alust eeldada, et ta ei kavatse seda teha ka tulevikus.
  3. Kohus leiab, et hageja seisukoht on põhjendatud. Kostja ei ole tagasimakseid teinud pea kolme aasta vältel, lisaks sellele ei ole ta teinud end ka kättesaadavaks (muuhulgas menetlusdokumendid toimetas kohus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu).
  4. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab

§ 445. 23.

Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud nõude 98,95 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 203,58 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja nõudele ja poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule. 24. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 25. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

26.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud 5

(2)riigilõivu suurus (100 eurot) tuleneb riigilõivuseadusest (Harju Maakohus tagastas 05.12.2023 määrusega hagejale enamtasutud riigilõivu summas 40 eurot). Seega hageja riigilõivu hüvitamise taotlus on õigustatud 100 euro ulatuses. 27. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud suuruseks 240 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

28.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 29. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 30.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 6

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.