2-23-13732/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13732 Tsiviilasi CarAutoRent OÜ hagi O. K. vastu võla nõudes 4954,20 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092) Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden post info@ironlaw.ee) Kostja: O. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxx) (e- kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista O. K.lt CarAutoRent OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 675,04 eurot, viivis summas 24,58 eurot ja kahju 1751,16 eurot.

3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.09.2023 esitatud ning 02.10.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti CarAutoRent OÜ (hageja) ja O. K. (kostja) vahel 08.03.2023 äritegevuseks kasutatava auto rendileping, mille järgi sai kostja rentida hageja autopargist taksoteenuse osutamiseks auto. Kostja sai auto XXXXXX kätte 10.03.2023 ning tagastas auto 05.06.2023 hageja parklasse. Hageja vaatas auto üle ja tuvastas, et autol on vigastatud esistange, pakiruumi uks täielikult, tagastange, vasak tagatiib, paremtagauks ja vasak uks. Kostja kinnitas, et vastutab tekitatud vigastuse eest ja on nõus remonti kompenseerima.

Auto nädala üür oli 160 eurot. Kostja üüris auto alates 20.03.2023 kuni 11.06.2023, seega kokku tuli kostjal tasuda 2015 eurot. Kostja poolt on raha laekunud 1313,51 eurot. Kuna kostja üürimakseid nõuetekohaselt ei tasunud, siis vastavalt lepingu lisa nr 1 p VI.1 oli kostja kohustatud tasuma 1% viivised tekkinud võlast. Seega luges hageja kostja poolt laekunud summast 1313,51 viiviste tasumiseks 461,57 eurot ning põhivõla katteks jäi 851,94 eurot (1313,51-461,57). Kokku üüri põhivõlg on 1163,06 eurot (2015-851,94). Ajavahemikul 05.06.2023 kuni 26.09.2023 on viivis vastavalt poolte kokkuleppe lisa nr 1 punkt VI.1 1325.89 eurot. Kuna viivis ületab põhivõlga, siis hageja vähendab viiviseid 162,83 eurot võrra. Seega lõplik viivis on 1163,06 eurot.

Kostja oli kohustatud hoolitsema rendisõiduki eest heaperemehelikult ja kõrvaldama tekkinud puudused VÕS § 345 lg 1 toodud tingimustel (kandma kulu). Auto tagastamise aktil loetletud puuduste kõrvaldamiseks on hageja kandnud kulusid summas 2 628,08 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 1163,06 eurot, viivise summas 1163,06 eurot ning kahju summas 2 628,08 eurot.

Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse osaliselt rahuldamata ning tunnistada üürivõla suuruseks 317,78 eurot. Kostja märkis oma vastuses, et auto tagastamise hetkel oli võlgnevuse suuruseks 317,78 eurot ning viivis 1 % ei vasta seadusele, kuna leping on sõlmitud eraisiku ja juriidilise isiku vahel.

Hageja arvutustes on viivised ja trahvid arvestatud üürilepingu esimestest päevadest, mil võlgnevus puudus ja kostjapoolsed maksed tulid regulaarselt ja katsid täielikult üüri. Auto remondiga kaasnevad kulud kaeti kindlustusega (kaskokindlustus) vastavalt rendilepingule ja hagejaga sõlmitud lepingule, viimasele tasus kostja sularahas omavastutuse summas 200 eurot, mis on kajastatud autovastuvõtmisel.

2 Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui VÕS peatükist 16 (rendileping) ei tulene teisiti.

4.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et pooled on 08.03.2023 sõlminud rendilepingu, mille kohaselt hageja rentis kostjale sõiduauto reg. nr-ga XXXXXX ajavahemikul 10.03.2023 kuni 05.06.2023 (koostööleping dtl 5-8, üleandmisevastuvõtuakt dtl 9). Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata rent summas 1163,06 eurot.

18.01.2024 esitatud dokumendis on hageja selleks summaks märkinud 823,97 eurot, kuid oma esialgset nõuet hageja selles osas muutnud ei ole (sh ei ole hageja oma nõudest osaliselt loobunud ega tagasivõtnud). Seega tuleb kohtul lähtuda hagiavalduses esitatud nõude suurusest.

Vastavalt lepingu p. IV.2 ja üleandmise/vastuvõtmise akti järgi oli auto rendi hind nädalas 160 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on sõiduki kätte saanud 10.03.2023 ning tagastanud 05.06.2023. Seega tuli kostjal tasuda renti 12 nädala ja 3 päeva eest, so kokku 1988,55 eurot. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on hagejale rendi eest tasunud kokku 1313,51 eurot, kuid on arvestanud nimetatud summast 461,57 eurot viiviste katteks.

Samas märgib kohus, et ei hageja 18.01.2024 esitatud täiendavad selgitused võlgnevuse kujunemise kohta (dtl 95-100) ega ka hageja enda poolt koostatud võlgnevuse tabel (dtl 12-13) ei tõenda, millistel kuupäevadel ja mis suuruses kostja rendimakseid tegi ning seega ei ole kontrollitav, kas ja millal kostja on viivitusse oma maksete tegemisega jäänud. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud kostja poolt tasututust viiviseid maha arvestada ning kohus loeb põhjendatuks hageja põhinõude 675,04 euro ulatuses (1 988,55- 1 313,51).

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täiendavaid rendimakseid lisaks hagis märgitule teostanud.

3 5. Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista viivise perioodi eest 05.06.2023 kuni 26.09.2023 summas 1163,06 eurot. 18.01.2024 on hageja märkinud viivise summaks seisuga 27.09.2023 823,97 eurot, kuid oma esialgset viivise nõuet hageja selles osas muutnud ei ole (sh ei ole hageja oma nõudest osaliselt loobunud ega tagasivõtnud).

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p. VI.1 rentnik kohustub maksma tasu rendiperioodi eest.

Renditasu mittetähtaegsel tasumisel on rentnik kohustatud tasuma viivist 1% kalendripäevas tasumata summalt.

Kostja on oma vastuses märkinud, et viivisemäär 1 % päevas ei vasta seadusele. Kohus märgib, et pooled võivad iseenesest kokku leppida ka teistsuguses viivisemääras, kui seadusjärgne määr. Riigikohus on leidnud, et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra ning vähemasti eelduslikult on tühine tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalse suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-25-16 p 13).

Kohus asub seisukohale, et viivisemäär 1 % päevas on ebaproportsionaalselt suur kuna ületab seadusjärgset määra üle kolmekümne korra. Seega ei oma kohtu hinnangul tähtsust ka asjaolu, kas kostja vajas rendiautot oma majandustegevuses või sõlmis lepingu tarbijana.

Seega on kokkulepitud viivisemäär tühine ja kohaldada tuleb seadusjärgset viivisemäära.

Arvestades, et kostjal tuli renditasu tasuda ette iga rendinädala eest (lepingu p IV.3), siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja kuna kostja on rendimaksetega viivituses, siis loeb kohus hageja viivisenõude perioodi eest 05.06.2023 kuni 26.09.2023 põhjendatuks 24,58 euro ulatuses.

6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 2628,08 eurot. 18.01.2024 esitatud dokumendis on hageja selleks summaks märkinud 2 290,15 eurot, kuid oma esialgset nõuet hageja selles osas muutnud ei ole (sh ei ole hageja oma nõudest osaliselt loobunud ega tagasivõtnud).

VÕS § 358 lg 1 sätestab, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele 4 majandamisele. VÕS § 358 lg 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida. Pooled on kokku leppinud lepingu p-s VI.3, et sõiduki kahjustamisel Rentniku enda või kolmandate isikute poolt kannab kahju Rentnik. Punkt VII.4 kohaselt, kui Rentnik või teine juht on oma teoga (tegevuse või tegevusetusega) põhjustanud kahju Rendileandjale või kolmandale isikule tahtlikult, kannab Rentnik kahju täielikult. Samuti vastavalt lepingule p. VI.13 liiklusõnnetuse, varguse, vandalismi jms. juhtumi korral on Rentnik kohustatud viivitamatult teavitama Rendileandjat juhtunust.

VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg

1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tuvastanud sõiduauto tagastamisel, et vigastatud oli renditud sõiduauto esistange, pakiruumi uks täielikult, tagastange, vasak tagatiib, paremtagauks ja vasak uks. Hageja on esitanud kahjude tõendamiseks autole kahju tekitamise tunnistuse, milles kostja on väidetavalt kinnitanud eelnimetatud kahjustuste olemasolu (dtl 11). Samas nähtub antud dokumendist, et kostja on kinnitanud oma allkirjaga üksnes tagastange ja tagumise luugi kahjustusi. Muid kahjustusi ei ole pooled fikseerinud. Kahjustuste olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ka fotod võimalike vigastustega, kuid üksnes nimetatud fotod ei kinnita, et fotodel nähtuvad kahjustused oleksid olnud olemas ka sõiduki tagastamisel (dtl 31-38). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on iseenesest lepingut rikkunud, tagastades sõiduauto koos tagastange ja tagumise luugi kahjustustega.

Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tal kulunud kahjustuste kõrvaldamiseks kokku 2 310,73 eurot (käibemaksuta), sh on remonditavateks osadeks/töödeks märgitud: esistange 297,72 eurot, pakiruumi uks 942,13 eurot, tagastange 506,67 eurot, vasak tagatiib 215,78 eurot, parem tagauks 337,93 eurot ning lisatööd ja materjalid 10,50 eurot (dtl 10).

18.01.2024 dokumendis kinnitas hageja, et võtab maha kuludest parema tagaukse remondi summas 337,93 eurot, kuna see on märgitud üleandmise vastuvõtmise aktis nagu olemasolev puudus. Arvestades, et pooled on fikseerinud ja kostja kinnitanud üksnes kahjustusi tagastangel ja tagumisel luugil, siis ei ole põhjendatud kohtu hinnangul aga ka arvel märgitud kulud esistange ning vasaku tagatiiva osas. Arvel märgitud materjali kulu loeb kohus põhjendatuks, kuna sõiduki remontimisel on nimetatid kulu tekkimine ka eluliselt usutav. Kohus loeb põhjendatud kuluks seega kokku 1459,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on seega põhjendatud kahju summas 1751,16 eurot. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kostja rikkumise ja kahju vahel ka põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hagejal ka remondikulusid tekkinud.

5 Kostja on oma vastuses märkinud, et on tasunud hagejale 200 eurot vigastuste kompenseerimiseks. Samas ükski esitatud tõend (s.h kostja poolt esitatud foto rahast dtl

77)nimetatud asjaolu ei kinnita. Samuti märgib kohus, et dokument, milles kostja on kinnitanud kahjustuste olemasolu ning märkinud, et 200 eurot tasutakse kohapeal, on hageja poolt allkirjastamata (dtl 11). Seega puuduvad tõendid, et kostja oleks ka reaalselt hagejale kahjustuste eest tasunud.

7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 675,04 eurot, viivis summas 24,58 eurot ja kahju 1751,16 eurot.

8.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.

10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.