Auto tagastamise aktil loetletud puuduste kõrvaldamiseks on hageja kandnud kulusid summas 2 628,08 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 1163,06 eurot, viivise summas 1163,06 eurot ning kahju summas 2 628,08 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse osaliselt rahuldamata ning tunnistada üürivõla suuruseks 317,78 eurot. Kostja märkis oma vastuses, et auto tagastamise hetkel oli võlgnevuse suuruseks 317,78 eurot ning viivis 1 % ei vasta seadusele, kuna leping on sõlmitud eraisiku ja juriidilise isiku vahel. Hageja arvutustes on viivised ja trahvid arvestatud üürilepingu esimestest päevadest, mil võlgnevus puudus ja kostjapoolsed maksed tulid regulaarselt ja katsid täielikult üüri. Auto remondiga kaasnevad kulud kaeti kindlustusega (kaskokindlustus) vastavalt rendilepingule ja hagejaga sõlmitud lepingule, viimasele tasus kostja sularahas omavastutuse summas 200 eurot, mis on kajastatud autovastuvõtmisel. 2 Kohtu põhjendused
) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui
peatükist 16 (rendileping) ei tulene teisiti.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p. VI.1 rentnik kohustub maksma tasu rendiperioodi eest. Renditasu mittetähtaegsel tasumisel on rentnik kohustatud tasuma viivist 1% kalendripäevas tasumata summalt. Kostja on oma vastuses märkinud, et viivisemäär 1 % päevas ei vasta seadusele. Kohus märgib, et pooled võivad iseenesest kokku leppida ka teistsuguses viivisemääras, kui seadusjärgne määr. Riigikohus on leidnud, et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra ning vähemasti eelduslikult on tühine tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalse suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-25-16 p 13). Kohus asub seisukohale, et viivisemäär 1 % päevas on ebaproportsionaalselt suur kuna ületab seadusjärgset määra üle kolmekümne korra. Seega ei oma kohtu hinnangul tähtsust ka asjaolu, kas kostja vajas rendiautot oma majandustegevuses või sõlmis lepingu tarbijana. Seega on kokkulepitud viivisemäär tühine ja kohaldada tuleb seadusjärgset viivisemäära. Arvestades, et kostjal tuli renditasu tasuda ette iga rendinädala eest (lepingu p IV.3), siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja kuna kostja on rendimaksetega viivituses, siis loeb kohus hageja viivisenõude perioodi eest 05.06.2023 kuni 26.09.2023 põhjendatuks 24,58 euro ulatuses. 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 2628,08 eurot. 18.01.2024 esitatud dokumendis on hageja selleks summaks märkinud 2 290,15 eurot, kuid oma esialgset nõuet hageja selles osas muutnud ei ole (sh ei ole hageja oma nõudest osaliselt loobunud ega tagasivõtnud).
lg 1 sätestab, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele 4 majandamisele.
lg 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida. Pooled on kokku leppinud lepingu p-s VI.3, et sõiduki kahjustamisel Rentniku enda või kolmandate isikute poolt kannab kahju Rentnik. Punkt VII.4 kohaselt, kui Rentnik või teine juht on oma teoga (tegevuse või tegevusetusega) põhjustanud kahju Rendileandjale või kolmandale isikule tahtlikult, kannab Rentnik kahju täielikult. Samuti vastavalt lepingule p. VI.13 liiklusõnnetuse, varguse, vandalismi jms. juhtumi korral on Rentnik kohustatud viivitamatult teavitama Rendileandjat juhtunust.
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut rikkunud (
lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), st rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; kostjale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tuvastanud sõiduauto tagastamisel, et vigastatud oli renditud sõiduauto esistange, pakiruumi uks täielikult, tagastange, vasak tagatiib, paremtagauks ja vasak uks. Hageja on esitanud kahjude tõendamiseks autole kahju tekitamise tunnistuse, milles kostja on väidetavalt kinnitanud eelnimetatud kahjustuste olemasolu (dtl 11). Samas nähtub antud dokumendist, et kostja on kinnitanud oma allkirjaga üksnes tagastange ja tagumise luugi kahjustusi. Muid kahjustusi ei ole pooled fikseerinud. Kahjustuste olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ka fotod võimalike vigastustega, kuid üksnes nimetatud fotod ei kinnita, et fotodel nähtuvad kahjustused oleksid olnud olemas ka sõiduki tagastamisel (dtl 31-38). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on iseenesest lepingut rikkunud, tagastades sõiduauto koos tagastange ja tagumise luugi kahjustustega. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tal kulunud kahjustuste kõrvaldamiseks kokku 2 310,73 eurot (käibemaksuta), sh on remonditavateks osadeks/töödeks märgitud: esistange 297,72 eurot, pakiruumi uks 942,13 eurot, tagastange 506,67 eurot, vasak tagatiib 215,78 eurot, parem tagauks 337,93 eurot ning lisatööd ja materjalid 10,50 eurot (dtl 10). 18.01.2024 dokumendis kinnitas hageja, et võtab maha kuludest parema tagaukse remondi summas 337,93 eurot, kuna see on märgitud üleandmise vastuvõtmise aktis nagu olemasolev puudus. Arvestades, et pooled on fikseerinud ja kostja kinnitanud üksnes kahjustusi tagastangel ja tagumisel luugil, siis ei ole põhjendatud kohtu hinnangul aga ka arvel märgitud kulud esistange ning vasaku tagatiiva osas. Arvel märgitud materjali kulu loeb kohus põhjendatuks, kuna sõiduki remontimisel on nimetatid kulu tekkimine ka eluliselt usutav. Kohus loeb põhjendatud kuluks seega kokku 1459,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on seega põhjendatud kahju summas 1751,16 eurot. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kostja rikkumise ja kahju vahel ka põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hagejal ka remondikulusid tekkinud. 5 Kostja on oma vastuses märkinud, et on tasunud hagejale 200 eurot vigastuste kompenseerimiseks. Samas ükski esitatud tõend (s.h kostja poolt esitatud foto rahast dtl 77) nimetatud asjaolu ei kinnita. Samuti märgib kohus, et dokument, milles kostja on kinnitanud kahjustuste olemasolu ning märkinud, et 200 eurot tasutakse kohapeal, on hageja poolt allkirjastamata (dtl 11). Seega puuduvad tõendid, et kostja oleks ka reaalselt hagejale kahjustuste eest tasunud. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 675,04 eurot, viivis summas 24,58 eurot ja kahju 1751,16 eurot. 8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega. 10. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.