) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil 1 maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 30.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult H. O.lt 30 euro (leppetrahv 15 euro ja sissenõudmiskulu 15 euro) saamiseks, millele lisandub riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 115 eurot. Kohus tegi 02.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.05.2024 e-posti aadressil xxx. Võlgnik H. O. esitas 16.05.2024 ja 31.05.2024 nõudele vastuväite, milles tunnustas nõuet, s.o 30 euro ulatuses. 05.06.2024 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuivõrd võlgnik on tunnistanud oma vastuväites nõuet summas 30 eurot, teeb kohus vastavalt
lg 1¹ tunnistatud nõude osas maksekäsu.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Kohus määrab maksekäsu kiirmenetluses hüvitatava riigilõivu suuruseks 65 eurot. Avaldaja muude menetluskulude katteks määrab kohus 20 eurot. Kuivõrd võlgnik tunnistas esitatud vastuväites avaldaja nõuet summas 30 eurot, s.o nõue, mille avaldaja on esitanud tsiviilasjas nr 2-24-116333 ja mille osas on kohus koostanud maksekäsu, kuulub menetlus tsiviilasjas nr 2-24-116333 lõpetamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Kädi Vaker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.