KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Lember Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16133 Tsiviilasi P. E. N. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoim

) § 175 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid võlausaldajad oma seisukohad: • Maksu-ja Tolliamet märkis oma 28.03.2024 seisukohas, et27.03.2024 seisuga on nõue täies ulatuses tasutud solidaarvõlgniku poolt.Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil võlgnevuse katteks tasunud 1794, 61 eurot. Leiame, et enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetlus on piisav aeg, et võlgnik saaks näidata üles head tahet võlgade vähendamiseks. Kui võlgnik on menetluse ajal pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei esine muid aluseid võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks, siis on kohtul võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Juhul kui võlgnik ei ole kohustusi seni nõuetekohaselt täitnud, ei saa meie hinnangul eeldada, et ta teeks seda ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel. • Kohtutäitur Kaire Põlts märkis oma 08.04.2024 menetlusdokumendis, etvõlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel kordagi teostanud võlausaldajale väljamakseid, mistõttu ei saa võlausaldaja nõustuda võlgniku kohustustest vabastamisega võlgniku lasuvate võlanõuete mittetäitmise tõttu. • AS-i Palados hinnangul on võlgniku esitatud andmed ebapiisavad, et otsustada kohustustest vabastamine. Äriregistri andmetel on võlgnik juhatuse liige XXX OÜ-s, mille ainuosanikuks on xxxx. a sündinud X. Viimase (
2. a) majandusaasta aruande järgi oli XXX OÜ omakapital 482 tuhat eurot. Võlgniku
3. a kontoväljavõttelt nähtub üks makse XXX OÜ-lt summas 275 eurot selgitusega "maksed", muid tehinguid selle ettevõttega kontoväljavõttel ei kajastu. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik piisavalt selgitanud, mis on tema seos XXX OÜ-ga, kas ta täidab juhatuse liikme kohustusi tasuta (ja miks), milline on ettevõtte praegune majandusseis, miks on ettevõtte ainuosanikuks X. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et kõik võlgniku sissetulekud kantakse edasi Yle selgitusega "agreemend"; võlgniku pangakontol muu tegevus sisuliselt puudub. Sellest võib järeldada, et võlgnik ei kasuta oma pangakontot ning tema sissetulekute ja väljaminekute hindamiseks tuleks vaadata hoopis Y-i pangakontot, millele võlausaldajal ligipääs puudub. Kohustuste vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik võlausaldajatele makseid teinud ning on ebaselge, kas ja milliseid jõupingutusi võlgnik üldse rakendas, et oma kohustusi kasvõi osaliselt täita. 2 24.05.2024 toimus Harju Maakohtus võlgniku P. E. N. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on invaliid ja talle on määratud töövõimetus, mistõttu ei saa ta tööl käia ning ei ole võlgnevusi tasunud. Võlgnik on mitmes äriühingus juhatuse liikmeks, kuid üksnes formaalselt aitamaks tütart ja poega. XXX OÜ-s aitab ta leida tütrele investoreid (saada ettevõttel krediiti), kuid see ei ole seni õnnestunud. Tervis läks halvemaks 10-12 aastat tagasi ja on olnud ajas progresseeruv. Võlgnik kinnitas, et ta ei oleks võimeline ka menetluse pikendamisel võlausaldajatele maksma, kuivõrd tema igakuine sissetulek on 620-630 eurot ning olukord ei parane. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4). Kohus kuulas 24.05.2024 ära võlgniku (Ts

MS § 175 lg 3). Kohus leiab, et P. E. N. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on esile toonud, et tema igakuine sissetulek on 617,77 eurot. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud ka filtreeritud pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad igakuised töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti poolsed laekumised. 24.05.2024 ärakuulamisel võlgnik avaldas, et ta on invaliid, mistõttu ei saa ta tööd teha. Antud asjaolu tõendamiseks esitas võlgnik 17.01.2023 aastal Töötukassa 14.04.2021 otsuse, millest nähtub, et isikule on määratud puuduv töövõime kuni pensionieani, kuid otsuses kajastub, et taotlejal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille 3 põhjuseks on artroosid ja dorsopaatiad. Otsuses on sedastatud, et taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Võlgnik on mitme äriühingu (TTT OÜ, XXX OÜ) juhatuse liige, seejuures registrikaardi kohaselt alates 26.03.2024 XXX OÜ ainus juhatuse liige. Kohus kogus 31.05.2024 võlgniku väidete kontrollimiseks

§ 3

lg 3 alusel järgmised tõendid: • • • • Väljavõte Äriregistrist võlgniku isiklike seoste kohta; XXX OÜ registrikaardi väljavõte ning 03.02.2024 allkirjastatud

1. aasta majandusaasta aruanne; Kohtute Infosüsteemist kohtuasjas nr 2-24-1302 XXX OÜ poolt 08.02.2024 esitatud vastus Altmer Energy OÜ pankrotiavaldusele ning selle lisad 3, 5 ja
2. Kohtute Infosüsteemist kohtuasjas nr 2-24-1302 koostatud 22.04.2024 kohtumäärus, millega jäeti pankrotiavaldus rahuldamata, sest XXX OÜ ei ole maksejõuetu (jõustunud 16.05.2024). Nimetatud tõendita alusel on kohus tuvastanud, et võlgniku väide, justkui oleks tema roll XXX OÜ-s pelgalt formaalne, tegelikku tööd ta ei tee ning aitab hoopis tütrel ettevõttele krediiti hankida, ei vasta tõele. Võlgnik on ainsa juhatuse liikmena suutnud korraldada XXX OÜ raamatupidamist ning allkirjastanud ja esitanud
3. aasta majandusaasta aruande. Kohtuasjas nr 2-24-1302 XXX OÜ poolt esitatud tõendid kinnitavad, et P. E. N. tegeleb aktiivselt ettevõtte ja selle projektide juhtimisega ning suhtleb klientidega. 08.02.2024 pankrotiavalduse vastuse lisadena 3, 5 ja 6 esitatud kirjavahetusest nähtub, et muu hulgas on võlgnik 26.08.2023 vahetanud Altmer Energy OÜ-ga kirju päikesepaneelide raami värvi kohta; 31.07.2023 Altmer Energy OÜ e-kirjast nähtuvalt on võlgnik olnud ettevõtte ainus kontaktisik XXX OÜ-s, 18.08.2023 ja 21.08.2023 on võlgnik arutanud partneri arveid ning need vaidlustanud. Selline tegevus vastab tavapärasele osaühingu seadusliku esindaja tegevusele ning ettevõtte juhtimisele. Teisisõnu, võlgniku roll ei ole formaalne vaid ta tegeleb faktiliselt ja töiselt ettevõtte juhtimisega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et juhatuse liikme tasu või muid tasusid ei ole võlgnik XXX OÜ-lt saanud (v.a.
4. aastal üks 275 eurone makse). See ei ole juhatuse liikmele tavapärane (seda enam, et juhatuse liikmena tegutsemise eest ei saada kompensatsiooni ka omanikutulu näol) ega võlgniku võlausaldajate suhtes heausklik. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad kohtule, et võlgnik on teadlikult hoidunud oma töise tegevuse eest õiglase tasu teenimisest eesmärgiga mitte tasuda võlausaldajatele ning jätnud teadlikult vale mulje, et tegelikult ta ei tööta. Töötukassa 14.04.2021 otsus kinnitab, et võlgnikul ei ole piiranguid intellektuaalsele tööle, vaid liikumisele. Tegevus XXX OÜ-s kinnitab, et juhatuse liikmena tegutsemine ja ettevõtte juhtimine kui intellektuaalne töö on võlgnikule jõukohane. Kohtuasjas nr 2-24-1302 koostatud 22.04.2024 kohtumääruse kohaselt on XXX OÜ maksejõuline, jätkab tegevust ning omab vara (mh konto jääk 73 307,07 eurot; määruse põhjenduste p 9). XXX OÜ-l on piisavalt vara, et tasuda P. E. N. tavapärast ja mõistlikku juhatuse liikme tasu.

§ 173

lg-te 1-2 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. See hõlmab ka kohustust teenida tegevuse eest mõistlikku ja õiglast tulu ning mitte varjata või kunstlikult vähendada oma sissetulekuid. Kui tavaolukorras võib isik omal soovil töötada ka tasuta, on kohustustest vabastamise menetluses võlgniku õigused selles osas mõnevõrra piiratud. Kui isik on võimeline tegelema tulutoova tegevusega, peab ta tegema seda viisil, mis võimaldab tal rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega jätab kohus võlgniku

§ 175lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.

Võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-tes 1-2 sätestatud kohustusi ning hoidunud mõistliku tulu 4 teenimisest, kuigi ta faktiliselt töötab. Sellega on kahjustatud võlausaldajate huve – menetluse vältel ei ole võlausaldajatele tehtud mitte ühtegi väljamakset. Kohtu hinnangul on rikkumine süüline. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

§ 175lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Tegemist ei ole kogenematu isikuga vaid Äriregistrist nähtuvalt kogenud ettevõtjaga. Võlgnik pidi teadma, et juhatuse liikme kohustusi ei täideta tasuta ning selle eest tasutakse kas juhatuse liikme tasu, nn direktori palka või hüvitatakse töine panus näiteks omanikutuluna. Sellest hoolimata on võlgnik oma tütre ettevõtte igapäevast tegevust juhtinud tasuta. Võlgnik pidi aru saama, et see kahjustab võlausaldajate huve ning ei ole kooskõlas tema kohustusega tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate P.

E. N. kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 5