KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Liivi Loide, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-557 Tsi

§ 101

lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4;

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool A.A.le määratud lapsetoetust. 4.

1. Välja mõista D.B.lt B.B. kasuks elatis perioodi
2. jaanuar 2023 –
3. veebruar 2024 eest 3173 eurot 70 senti. 4.
4. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. hagi tagasiulatuva elatise väljamõsitmiseks perioodi
5. november 2022 –
6. jaanuar 2023 eest. 4.
7. Jätta rahuldamata B.B. hagi elatise väljamõistmiseks alates
8. veebruarist 2024 kuni B.B. täisealiseks saamiseni. 4.
9. Jätta rahuldamata D.B. taotlus menetluse peatamiseks.
10. Võtta asja materjalide juurde D.B. apellatsioonkaebusele lisatud Viru Maakohtu
11. jaanuari
12. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-15473 ning D.B. 25.-
13. aprillil 2024 esitatud järgmised tõendid: KELA tõendid koos tõlkega ajavahemiku
14. aprill 2023 –
15. detsember 2023 ja
16. detsember 2023 –
17. aprill 2024 kohta, eluasemetoetuse otsus, D.B. Nordea panga väljavõte ja SEB panga väljavõte.
18. Jätta asja materjalide juurde võtmata D.B.
19. mail 2024 esitatud Nordea panga väljavõtte leheküljed 1/13 ja 5/
20. 2
21. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
22. A.A. (hageja 1) ja B.B. (hageja 2) esitasid
23. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule hagi D.B. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärast nõude täpsustamist palus kumbki hageja kostjalt enda kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 215 eurot 64 senti. Elatist muudetakse iga aasta
24. aprillil järgmiselt: perekonnaseaduse (

) 101 lg-s 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele määratu lapsetoetusest. Kumbki hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuva elatise) perioodi

1. november 2022 –
2. jaanuar 2023 eest 647 eurot 80 senti. Hagejad palusid määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja kohustub tasuma igakuise elatise ning ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hagejate isa M.S. arveldusarvele ning et igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kõik menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejad on M.S. ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad alates
3. oktoobrist 2022, mil hagejad tagastati Soomest Haagi lapseröövi konventsiooni alusel Eestisse, alaliselt koos isaga Eestis. Kostja elab alaliselt Soome Vabariigis. Kõik laste ülalpidamisega seotud kulud on isa kanda. Isa on palunud kostjal hakata tasuma lastele elatist, kuid kostja ei ole seda nõuet täitnud. Kostja ei andnud oma nõusolekut selleks, et lastega seotud lapsetoetused laekuksid isale. Sotsiaalkindlustusamet tegi
4. veebruaril 2023 otsused, millega hagejate lapsetoetused (80 eurot lapse kohta) on alates
5. jaanuarist 2023 määratud laste isale. Asi allub Eesti kohtule ning kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Laste elukoht ei ole Soome Vabariigis. Hageja 1 elukoht on olnud Eestis alates
6. aastast ja hageja 2 elukoht alates sünnist. Kuna hagejate põhielukoht on isa juures, kes neid ülal peab, on hagejatel õigus nõuda kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist elatise maksmise teel. Lapsel on õigus saada oma vanemalt ülalpidamist sõltumata sellest, kas vanemate vahel on käimas vaidlus laste hooldusõiguse üle või mitte.
7. veebruaril 2023 jõustus Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-22-6223, millega rahuldati hagejate isa avaldus ja lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ning anti ainuhooldusõigus hageja 1 viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse 3 küsimustes üle isale. Väide, et hagejate isa ei ole võimaldanud kostjal hagejatega suhelda, ei vasta tõele. Lastega suhtlemist puudutav ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hagejad nõuavad elatist

§ 101

alusel arvutatud summas, seega ei ole hagejad kohustatud oma vajadusi ja kulusid tõendama. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks alust vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud summa.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, millised on tema vanima lapse vajadused ja kulud Soomes ning millele tugineb kostja väide, et oma kahele nooremale lapsele elatist makstes jääks tema vanim laps vähem kindlustatuks. Paljasõnaline on kostja väide, et tal ei ole hetkel võimalik tööl käia. Lastel on õigus saada ülalpidamist oma mõlemalt vanemalt, vanematel on võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada. Hagejate isa ja kostja ühisvara hulka kuulub X OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa ning hagejate isale eraldi veel X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) osa. Hagejate isale kuuluvad Soomes järgmised äriühingud: X Oy (registritunnus XXXXXXXXXXX), XX Oy (registritunnus XXXXXXXXXXX), XXX Oy (registritunnus XXXXXXXXXX), XXXX (registritunnus XXXXXXXXXXX). Hagejate isale ei kuulu Eestis ega Soomes kinnisvara. Hagejate isale on teda, et kostjale kuulub kinnisvara Ukrainas. Hagejate isa ja kostja ühisvara hulka kuuluvad järgmised sõidukid: Nissan Juke, 2011, registreerimisnumbriga XXXXXXX (sõidukit kasutab kostja) ja Porsche Cayanne, 2012, registreerimisnumbriga XXXXXXX (sõidukit kasutab hagejate isa). Elatise nõudmata jätmine ei välista tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Lapsed tulid isa juurde elama oktoobri lõpus, juba detsembris nõudis hagejate esindaja kostjalt elatise tasumist.

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hagi on ekslikult menetlusse võetud. Hagejad on Soome kodanikud ja hagejate isa tegelik alaline elukoht on Soome Vabariigis, samuti on kostja Ukraina kodanik, kellel on alaline elukoht Soome Vabariigis, seega tulnuks elatise hagi esitada Soomes ja kohaldada tuleks Soome õigust. Hagejate isa ei võimalda kostjal põhjendamatult hagejatega suhelda. Hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlused on pooleli. Menetlus asjas tuleks seniks peatada, kuni on lahendatud hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimused. Hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi ja neile tehtavaid kulutusi. Kostja ei eita, et peab andma lastele ülalpidamist, aga soovib seda teha vahetult. Kostjal on veel kolmas kooliealine laps C.C., kes taotletud suuruses elatise väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kui kostja läks lastega Soome, siis ei olnud tal võimalik tööle asuda, kuna üks lastest oli alla aastane. Kui lapsed Haagi konventsiooni alusel Eestisse tagastati, siis kostjal ei olnud hagejate isa vägivaldse käitumise tõttu võimalik Eestisse tagasi tulla. Kostja võttis ennast Soomes töötuna arvele ja on täitnud sealseid juhiseid. Kostja käib soome keele kursustel, et tööd saada. Põhjendatud ei ole olukord, kus vanema lapse arvel peetakse ülal kahte nooremat last, olukorras kus hagejate isal on võimalik neid üksi üleval pidada. Hagejate isa on jõukas ärimees, kes kasutab luksusautosid ja kelle elustiil ei viita sellele, et tal oleks millestki puudus. Tema varalised võimalused on oluliselt suuremad kui kostja omad. Hagejate isa ei ole kostjalt enne hagi esitamist hagejatele elatist nõudnud. Kostja sissetulekuks on vanemahüvitis ja lapsetoetused. Alates
2. detsembrist 2022 on tema sissetulekuks lapsetoetus 80 eurot, mis laekub C.C. eest. C.C. on saanud täitemenetlusaegset elatisabi igakuiselt alates novembrist
3. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas Vinni valla taotluse alusel
4. märtsi
5. a otsusega tagasiulatuvalt alates
6. detsembrist 2022 kostjale 4 vanemahüvitise ja peretoetuste maksmise ja määras need hagejate isale. Kuna kostja registreeritud põhielukoht on Eestis, ei saa kostja Soome Vabariigis peretoetusi. Kostja on võetud Soome Vabariigis töötuna arvele. Kuna kostja ei ole viimastel aastatel Soomes töötanud, siis ei saa ta seal hetkel töötu abiraha ega muid toetusi. Kostja ei saa ka Eestis töötutoetusi, sest on ametlikult X OÜ lapsehoolduspuhkusel töötaja. X OÜ on hagejate isa ja kostja ühisomandis, kuid faktiliselt puudub kostjal selle tegevusele juurdepääs ja kostjale kutsutakse koheselt politsei, kui kostja peaks ilmuma äriühingu territooriumile. Kostja valduses on hagejate isa ja kostja ühisomandis olev sõiduauto Nissan Juke. Ühisvara on ka hagejate isa valduses olev Porsche Cayanne. MAAKOHTU LAHEND
7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise

§ 101alusel arvutatud summas, s.o 215 eurot 64 senti alates 12.

jaanuarist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist muudetakse iga aasta 1. aprillil järgmiselt:

§ 101

lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4;

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele määratud lapsetoetust. Maakohus ei rahuldanud hagejate nõudeid ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuva elatise) väljamõistmiseks. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustas kostjat tasuma igakuine elatis hagejate isa arveldusarvele, järgneva kuu eest eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et laste elukoht on Eestis ja hagi on esitatud kohtualluvuselt õigele kohtule. Maakohus ei pidanud kostja taotlust menetluse peatamiseks põhjendatuks. Hageja 1 osas on hooldusõiguse vaidlus lõppenud. Vanemate vahel on vaidlus hageja 2 hooldusõiguse ja suhtluskorra osas, kuid see ei võta kostjalt kohustust tasuda lastele elatist. Asjaolude muutumise korral on võimalik uuesti kohtusse pöörduda. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on

§ 96ja § 97 p 1 järgi kohustatud hagejatele ülalpidamist andma.

Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Kostjal on teisest suhtest veel üks laps, kelle ülalpidamise kostja peab iseseisvalt tagama. Esitatud kohtutäituri otsuse kohaselt (tl 76) selle lapse elatise sissenõudmiseks ei saa Eesti kohtutäitur täitemenetlust läbi viia. Kas ja mis asjaoludel kostja on või ei ole pöördunud lahendi tunnustamiseks ja täitmiseks C.C. isa asukohajärgse riigi, s.o Ukraina asutuste poole, ei ole käesoleva vaidluse ese. C. ülalpidamiskulud on hetkel kaetud riigipoolse elatisabiga 100 eurot kuus (tl 23). Maakohus nõustus hagejatega, et kostjal ei ole takistust sissetulekut saada, sest kostja juures elav laps on piisavalt vana. Kostjal pole hagejale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö leidmiseks, sh osalist või puuduvat töövõimet. Kostjat ei sega tööle minemast ka vajadus tegeleda hagejatega. Kui kostja tegi ise valiku, et ta asub elama riiki, kus on väidetavalt tööle saamise eeltingimuseks on keeleoskus. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 11; 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). 5 Kostja ei ole tõendanud, et mistahes töösuhte loomiseks on nõutav teatava tasemega keeleoskus. On võimalik, et teatav keeletaseme nõue on asjaajajana tööle asumiseks, s.o valdkonnas, mis on nimetatud kostja ametina töötukassa tõendis (tl 155, tõlge tl 176). Ei ole välistatud, et kostja saaks teha muud tööd, mis keeleoskust ei nõua. Hagejate isa väidetava vägivaldsuse kohta ei ole kostja käesolevas menetluses ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei oleks kostjal takistatud elada Eesti piires hagejate isast sedavõrd kaugel, et ei peaks temaga füüsiliselt kokku puutuma. Kostja seisukohad ja väited hagejate isa toretseva ja pillava eluviisi ja -stiili kohta ei kuulu arvestamisele. Käesoleva vaidluse ese pole mitte see, kas isa suudab lapsi üleval pidada, vaid see, et ka emal on kohustus laste ülalpidamises osaleda. Ükski kostja esitatud tõend ei viita hagejate isa pillavale elustiilile. Hagejate isa varanduslik kindlustatus ei ole asjaolu, mida kohus peaks haginõude rahuldamise ulatuse osas arvestama. On õige, et laste vajadused saavad hagejate isa poolt probleemivabalt kaetud ka siis, kui vähemkindlustatud kostja osaleks laste ülalpidamises vähendatud ulatuses. Asjaolu, kas ja millised vahendid on vanemal, kelle juures lapsed püsivalt viibivad, ei vabasta lastest eraldi elavat vanemat laste ülalpidamises osalemisest. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summat, kuna elatise väljamõistmise korral osutuks kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Esitatud AS SEB Pank konto väljavõttega (tl 23) on tõendatud, et kostja saab elatisabi 100 eurot kuus. Kostja kolmanda lapse C.C. ülalpidamiseks tema isalt väljamõistetud elatisnõude täitmine on võimatu (tl 76). See aga ei tähenda, et laste võrdsuse tagamiseks ei peaks laste ema ise panustama nii C. kui ka hagejate ülalpidamisse. Vanem peab tegema maksimaalseid pingutusi laste ülalpidamises osalemiseks ning töötu olemine vms ei vabasta teda oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Asjaolu, et vanemate ühisvara on jagamata, ei võta kummaltki vanemalt kohustust tagada oma alaealiste laste ülalpidamine. Kostja arusaam, et hageja võiks elatise raha võtta ühisvara jagamise tulemusena nn kostjale langeva osa arvelt, võib olla õige, kuid vara jagamine ja selle realiseerimine on ajamahukas. Lastele tuleb aga jooksvalt ülalpidamist anda. Laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule laste kulusid tõendada ja kostja ei ole ka väitnud, et lastele seda summat ei kulu. Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata, leides et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja põhjendamatult raskesse olukorda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, osas milles mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja elatis

§ 101alusel arvutatud summas (kohtulahendi punktid 2 ja 4).

Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi (

§ 102

lg 2) ning rikkunud menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid ebaõigesti ja rikkudes kohtulahendi põhjendamiskohustust. Asja lahendas vale kohtukoosseis. Kostja esitas kohtuniku taandamise taotluse seoses kohtuniku ebaviisaka ja erapooliku käitumisega kostja suhtes. Kohus jättis taandamistaotluse rahuldamata, kuid kohtulahendist nähtub, et kohtunik ei ole suutnud olla kostja suhtes erapooletu. Kostjal tuli laste huvides lahkuda perevägivalla eest Soome Vabariiki naiste tugikeskusesse. Hagejate isa käitus alates

1. aasta lõpust vägivaldselt ning seadis kostja ja tema laste, eriti vanima tütre elu mitmel korral ohtu. Nendes episoodides on alustatud mitu kriminaalmenetlust 6 nii Eestis kui Soomes. Pärast seda, kui hagejate isa üritas kostjat kägistada, sai kostja aru, et elu ja tervise säilitamiseks tuleb tal lahkuda. Kuigi kostja elab Soomes, on ta Eestis lastega kohtumas käies ka käesoleval aastal langenud hagejate isa vägivaldsete rünnakute ohvriks, mille kohta on alustatud kriminaalmenetlusi. Kõikides nendes kriminaalasjades on e-toimiku süsteemis olemas menetluste andmed, mida kohtul oli võimalik kontrollida. Perekonnaasjades ei pea kohus piirduma poolte esitatud tõenditega, vaid võib tõendeid koguda ka omal algatusel. Kohtunik, kes arutas ka hageja 1 hooldusõiguse küsimust, oli olukorraga hästi kursis. Sellele vaatamata asus kohtunik seisukohale, et kostja on põhjendamatult teise riiki kolides pannud ennast ise olukorda, kus tal ei ole võimalik elatist teenida. Kohus hindas tõendeid vääralt. Kostja on teinud kõik, et tööle saada, ta on Soome töötukassas tööotsijana kirjas ja täidab kõiki töötuna arvel oleku tingimusi. Kostjal puudus
2. aastal sissetulek ja puudub ka praegu sissetulek, mis võimaldaks tal hagejatele elatist maksta. Kostja ei saa minna tagasi Ukrainasse, kus ta leiaks võib-olla tööd, kuna tema kodu Harkivis asub sõjategevuse piirkonnas. Kostja peab üleval pidama ka oma vanimat last C.C.t, kes ei saa oma teiselt vanemalt miinimumelatistki. Kohus on selle tuvastanud ning leidnud, et 100 eurot elatisabi riigilt on sellele lapsele piisav, aga lastele, kellel on jõukas isa, tuleb maksta vanima lapse arvelt vähemalt miinimumelatist. Kostjale ei ole arusaadav, miks leiab kohus, et vanim tütar, kes elab emaga, peab olema vähemkindlustatud ja tema vajadused on väiksemad kui noorematel lastel. Kostja on sattunud sellisesse olukorda otseselt hagejate isa tegude ja käitumise tagajärjel. On äärmiselt ebaõiglane kostja rasket olukorda veelgi süvendada, mitte võimaldades tal lastega kohtuda, kuid samas nõudes temalt üle jõu käiva elatise tasumist. Hagejate isa takistab hageja 1 ja kostja suhtlust ning on võimaldanud emal oma viieaastase tütrega kohtuda alates
3. oktoobrist 2023 viiel korral mõned loetud tunnid. Kohtulahendi tegemisel aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
4. jaanuaril 2024 tegi Viru Maakohus lahendi tsiviilasjas 2-22-15473, millega määras kostja ja hageja 2 suhtlemise korra selliselt, et laps veedab emaga 15 päeva kuus Soome Vabariigis. Seega annab kostja alates
5. jaanuarist 2024 hagejale 2 vahetult ülalpidamist vähemalt 15 päeval kuus. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hageja 2 kasuks. Kostja esitas uue tõendina Viru Maakohtu lahendi tsiviilasjas nr 2-22-
6. Kostja selgitas kohtuistungil, et jaanuaris 2024 oli hageja 2 emaga ainult 5 päeva, alates veebruarist 2024 on suhtlemine kostjaga 2 toimunud vastavalt Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Kostja sissetulek on 960 eurot kuus. Lisaks sellele katab Soome riik eluasemekulud. Kostja sõnul saab ta toetust last üksi kasvatavale vanemale, kes kasvatab kahte last: 170 eurot hagejale 2, vanemale tütrele C.C.le 460 eurot ja elatist 200 eurot. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja tõendite esitamiseks C.C. vajaduste ja kostja igakuise sissetuleku suuruse kohta Soomes alates
9. jaanuarist
10. Oma igakuise sissetuleku kohta Soomes alates
11. jaanuarist 2023 esitas kostja KELA tõendid koos tõlkega ajavahemiku
12. aprill 2023 –
13. detsember 2023 ja
14. detsember 2023 –
15. aprill 2024 kohta, samuti eluasemetoetuse otsuse. Samuti esitas kostja oma Nordea panga ja SEB panga väljavõtted. Eluasemetoetuse otsusest nähtub, et kostja ja C.C. kogutulu on hetkel 913 eurot 75 senti, korteriüür on 722 eurot 7 senti, millest toetus on 456 eurot 40 senti ja omaosalus 265 eurot 67 senti. C.C. kulud ühes kuus on kokku 652 eurot 80 senti, sh eluasemekulu 132 eurot 80 senti (265,67/2), kulutused toidule 200 eurot, transpordile 80 eurot (ühistranspordi kuukaart), hügieenile ja tervisele 50 eurot (arsti määratud akneravi), riietele ja jalanõudele 120 eurot, hobidele 70 eurot (capoeira, võrkpall, raamatukogu). Hageja 2 kulud Soomes on 170 eurot kuus (beebitarbed, toit, riided, mänguasjad). 7
16. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja taotlus kohtuniku taandamiseks jäeti rahuldamata. Kohtulahend, mille järgi hageja 2 viibib pool aega ema juures Soomes ja pool aega isaga Eestis, ei ole jõustunud. Nii kostja kui hagejate isa on selle ringkonnakohtus vaidlustanud. Kohtulahend on tehtud kuu aega hiljem, kui tehti lahend käesolevas tsiviilasjas. Maakohus ei saanud elatist välja mõistes arvestada, et laste ja ema suhtluskord võib muutuda. Isegi kui kohtulahend jõustub ja hageja 2 hakkab poole ajast viibima kostjaga, ei mõjuta see elatise tasumise kohustust eelneva perioodi eest. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust

§ 102

lg 2 mõttes, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud elatise.

Kuna hagejad elavad koos oma isaga Eestis ja kostjaga koos elav vanim laps käib koolis, siis kostja saaks tema kõrvalt Soomes tööl käia. Kostja ei ole tõendanud, et mistahes töösuhe oleks takistatud, kuna kostja ei oska soome keelt. Pärast Ukraina sõja algust Eestisse tulnud sõjapõgenikud on siin kelleoskuse puudumisele vaatamata tööd leidnud. Kostja tuli Ukrainast Soome ja Eestisse juba pikka aega tagasi ning on siinse eluoluga hästi kursis. Kostja ei ole olnud piisavalt aktiivne, et sissetulekut leida ning kasutab võimalust elada Soome riigi poolt pakutavatest sotsiaaltoetustest. Kostja väide, et hagejate isa takistab kostja suhtlust lastega on vale ja tõendamata. Kostja kolis koos oma vanima lapsega Soome elama ning vanim laps käib Soomes koolis. Vähene suhtlemine lastega on tingitud eelkõige sellest, et kostja elab teises riigis. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, et tema vanim laps satuks hagejate kasuks elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. Maakohus on kostja enda poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et C. C. ülalpidamiseks makstakse kostjale elatisabi 100 eurot kuus (alates

1. jaanuarist 2024 on elatisabi suurus 200 eurot kuus), samuti on kostja menetluses ise kinnitanud, et talle on tagatud Soome riigi poolt tasuta elamispind. Hagejad paluvad jätta tähelepanuta väited, mille kohaselt hagejate isa on olnud vägivaldne ning kostja lahkus Soome perevägivalla tõttu. Tegemist on pahatahtlike ja alusetute väidetega. Kohtuistungil hagejate esindaja kinnitas, et hageja 2 oli kostja juures 11.-
2. jaanuar 2024 ning alates veebruarist 2024 on toimunud Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrusega kehtestatud suhtluskorra täitmine.
5. märtsi
6. a esialgse õiguskaitse määruse järgi oli hageja 2 Eestis kostja juures igal teisel nädalal reede õhtul alates kella 18-st kuni pühapäeval 12-ni. Hageja 1 oli koos kostjaga igal teisel nädalal pühapäeval ajavahemikus 12.00-17.
7. Kostja esitatud täiendavad tõendid kinnitavad, et kostja on esitanud teadlikult oma majandusliku seisundi kohta valeväiteid. Kostja väitis korduvalt, et tema sissetulekuks on Soome riigilt saadav 960 eurot ning lisab tasub riik ka tema eluasemekulud. Kostja esitas tõendi selle kohta, et talle on alates
8. aprillist 2024 määratud eluasemetoetus 456 eurot 40 senti, mis tasutakse otse üürileandjale. Lisaks esitas kostja KELA tõendid temale määratud tööturutoetuse ja lapsetoetuse kohta. Arvestades kostja esitatud Nordea pangakonto väljavõtet, ei ole see ilmselt ainuke toetus, mida kostjale Soome riigi poolt makstakse ning kostja on teadlikult varjanud infot talle makstavate hüvede kohta. Soome sotsiaaltoetuste süsteem hõlmab lisaks otsestele igakuistele fikseeritud rahalistele toetustele veel täiendavaid sotsiaalse abi võimalusi (nt sotisaalabi vautšerid, mida saab kasutada toodete või teenuste eest tasumiseks). On tõenäoline, et kostja ja tema tütar C.C. saavad neist osa ning nende igapäevased kulud on kaetud. C.C. kulud ei ole tõendatud, välja arvatud eluasemekulu 132 eurot 80 senti, mis on kaetud C.C.le makstavate toetustega. Muud kulud on kostjale makstavate toetustega kaetud. Kostja SEB panga väljavõttest nähtuvalt laekus märtsis
9. a kostjale veel C.C. elatisabi (100 8 eurot kuus) ja sotsiaaltoetused Eesti riigilt (sh 80 eurot lapsetoetust). C.C.l on isa, kes peaks kandma poole kuludest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hageja 2 kasuks alates
11. veebruarist 2024 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni elatise väljamõistmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega jätab hageja 2 hagi eelnimetatud perioodi eest elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja 2 kasuks välja elatise perioodi
12. jaanuar 2023 –
13. jaanuar 2024 eest kindla summana 3173 eurot 70 senti. Ringkonnakohus jätab kostjalt hageja 1 kasuks elatise väljamõistmise osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Viru Maakohtu
15. jaanuari
16. a määruse tsiviilasjas nr 2-22-15473, millega kohus määras kindlaks kostja ja hageja 2 suhtlemise korra.

§ 101

alusel arvutatud elatise suurus sõltub sellest, kui palju laps kummagi vanema juures viibib. Arvestades et tõendit sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses lubatava tõendiga. Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde. Kostja tugines menetluses sellele, et tal on veel kolmas alaealine laps, kes

§ 101

alusel arvutatud summas elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Maakohus ei selgitanud välja, millised on kostja kolmanda lapse vajadused ja võimalused nende rahuldamiseks (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p-d 12). Ringkonnakohus kõrvaldas selle rikkumise, andes kostjale võimaluse tema kolmanda lapse vajaduste ja oma sissetuleku suuruse kohta tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus võtab kostja 25.–

1. aprillil 2024 esitatud tõendid asja materjalide juurde. Ringkonnakohus juhtis kostja tähelepanu, et kostja Nordea panga väljavõttest on kaks lehekülge (lk-d 1/13 ja 5/13) jäänud esitamata ja määras kostjale nende esitamiseks tähtaja. Kostja taotluse alusel ringkonnakohus pikendas tähtaega ühe päeva võrra (s.o kuni
2. maini 2024). Kostja esitas puuduvad väljavõtte leheküljed
3. mail 2024, selgitades et tehnilistel põhjustel (viga failivormingus) ei olnud võimalik neid varem esitada. Ringkonnakohus jätab kostja hilinenult esitatud Nordea panga väljavõtte leheküljed asja materjalide juurde võtmata.
4. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt asja lahendas vale kohtukoosseis. Kostja esitatud taotlus kohtuniku taandamiseks jäeti rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole kohtunik suutnud olla kostja suhtes erapooletu, menetlusosalise subjektiivne hinnang ei anna üldjuhul alust asuda seisukohale, et asja lahendas vale kohtukoosseis.
5. Ringkonnakohus leiab, et hageja 2 kasuks on põhjendatud elatise väljamõistmine
6. jaanuarini
7. 9 Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Viru Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15473 määrati kindlaks kostja ja hageja 2 suhtluskord selliselt, et hageja 2 veedab kostjaga tema elukohas Soome Vabariigis 15 päeva kuus. Kuigi nii hagejate isa kui kostja on kohtulahendi ringkonnakohtus vaidlustanud ja see ei ole jõustunud, siis poolte esindajad kinnitasid
3. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil, et määratud suhtluskorda on alates veebruarist 2024 täidetud. Seega ei ole vaidlust, et hageja 2 viibib alates
4. a veebruarist võrdselt mõlema vanema juures. Ringkonnakohus leiab, et praeguse elatise vaidluse lahendamisel on võimalik arvestada hetkel toimivat suhtluskorda. Kui olukord muutub, on hagejal 2 vajadusel võimalik pöörduda kohtusse uue hagiga elatise väljamõistmiseks. Eelduslikult kannab kumbki vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Hageja 2 viibib alates
5. a veebruarist võrdselt mõlema vanema juures ning hagejate isa ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt peab ka tema hageja 2 igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema, ajal mil hageja 2 viibib kostja juures (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p-d 15.4-15.5). Alates
6. a veebruarist ei ole seega põhjendatud kostjalt hageja 2 ülalpidamiseks elatist välja mõista.
7. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus hagejate 1 ja 2 elatise väljamõistmiseks väiksemas kui

§ 101

alusel arvutatud summas.

§ 102

lg-te 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2; RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 10; RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostjal puuduvad takistused selleks, et tööl käia ja sissetulekut teenida. Vaidlust ei ole selles, et kostja on töövõimeline ja sissetuleku teenimine ei ole takistatud tema tervisest tulenevalt. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt tal ei ole võimalik puuduva keeleoskuse tõttu miinimumsuuruses elatise maksmiseks piisavat sissetulekut teenida. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tõendamata on kostja väited hagejate isa vägivaldsuse kohta, mis tingis kostja kolimise Soome. Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi hagejate vajadused saaksid nende isa poolt kaetud ka siis, kui kostja osaleks hagejate ülalpidamises vähendatud ulatuses, ei vabasta see kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjale kuulub kostja ja hagejate isa ühisvara. Ühisvara on 10 asja materjalide põhjal jagamata. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled nende asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4) (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 12). Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps C.C., kes elab koos kostjaga. C.C. isalt on tema kasuks välja mõistetud elatis, kuid seda kohtulahendit täita ei ole õnnestunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et C.C. ülalpidamiskulud on kaetud riigipoolse elatisabiga 100 eurot kuus. Esiteks nähtub asja materjalidest, et maakohtu otsuse tegemise aja seisuga kostja ei saanud elatisabi enam Eestist, vaid Soomest (I kd tl 182 pöördel). Ringkonnakohtu menetluses esitatud kostja SEB panga väljavõttest nähtub, et Eesti riik maksis C.C. ülalpidamiseks elatisabi viimati märtsis 2023 (II kd tl 57). Teiseks nähtub asja materjalidest, et kostjale tema vanima lapse C.C. eest makstavad toetused ei piirdunud 100 euroga kuus. Kostja selgitas maakohtus 9. juunil 2023 toimunud kohtuistungil, et saab sotsiaaltoetusi enda ja oma vanima lapse ülalpidamiseks 956 eurot 13 senti (I kd tl 131-133). Kostja kinnitas ringkonnakohtus 16. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil, et tema sissetulek on 960 eurot kuus. Lisaks sellele katab Soome riik eluasemekulud. Kostja sõnul saab ta toetust last üksi kasvatavale vanemale, kes kasvatab kahte last, sh 170 eurot hagejale 2, vanemale tütrele 460 eurot ja elatist 200 eurot (II kd tl 23-24). Kostja esitatud eluasemetoetuse otsusest (II kd tl 3137) nähtub, et kostja ja tema vanima lapse eluasemekulud on 722 eurot 7 senti, eluasemetoetuse suurus on hetkel 456 eurot 40 senti kuus ja omaosalus seega 265 eurot 67 senti. Eluasemetoetuse otsuses on kostja sissetulekuna nimetatud tööturutoetus 913 eurot 75 senti kuus. Kostja Nordea panga väljavõttest (II kd tl 40-49) nähtub, et kostjale Soome Pensioni- ja Sotsiaalkindlustusameti ja Soome Migratsiooniameti (märtsis 2023) poolt tehtud väljamaksed on kostja nimetatust keskmiselt suuremad (2023 märts 796 eurot 94 senti, 2023 aprill 992 eurot 76 senti, 2023 mai 1124 eurot 89 senti, 2023 juuni 2201 eurot 54 senti, 2023 juuli 350 eurot 15 senti, 2023 august 3028 eurot 74 senti, 2023 september 743 eurot 13 senti, 2023 oktoober 1203 eurot 10 senti, 2024 jaanuar 1256 eurot 51 senti, 2024 veebruar 2340 eurot 92 senti, 2024 märts 1405 eurot 65 senti). Kostja esitas temaga koos elava lapse C.C. kulude loetelu, mille kohaselt C.C. igakuised kulud on 652 eurot 80 senti. Kostja ei ole ühegi loetletud kulu osas tõenditele viidanud, nt konkreetsele maksele pangakonto väljavõttes. Arvestades, et kostjaga koos elava lapse C.C. vajadused on asja materjalide põhjal kaetud valdavalt kostjale makstavate sotsiaaltoetustega, kostja ise saab eluasemetoetust ja toimetulekutoetust kui üksikvanem, ei ole kostja tõendanud, et C.C. jääks hagejatele

§-s 101 sätestatud ulatuses elatise väljamõistmise korral võrreldes hagejatega ebavõrdsesse olukorda viisil, mis annab alust hagejate kasuks välja mõistetavat elatist vähendada.

1. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kostjalt hageja 2 kasuks perioodi
2. jaanuar 2023 –
3. jaanuar 2024 eest välja mõistetud elatise suuruse osas, kuid otsuse selguse ja 11 täidetavuse huvides mõistab hageja 2 kasuks elatise eelnimetatud perioodi eest välja kindla summana. Maakohus mõistis kostjalt hageja 2 kasuks välja alates
4. jaanuarist 2023 igakuise elatise 215 eurot 64 senti, mida muudetakse iga aasta
5. aprillil järgmiselt: baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4;

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejale 2 määratud lapsetoetust. Kuni

1. märtsini 2023 on igakuise elatise suurus 215 eurot 64 senti kuus. Perioodil
2. aprill 2023 –
3. jaanuar 2024 on igakuise elatise suurus 260 eurot 33 senti kuus (249 eurot 78 senti (baassumma seisuga
4. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
5. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Hageja 2 elatise nõue perioodi
6. jaanuar 2023 –
7. jaanuar 2024 eest on seega 3173 eurot 70 senti (215,64/31*20 + 2*215,64 + 10*260,33).
8. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12