← Eesti

3-24-559/9

Obsah (7)§ 2§ 37§ 120§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-559 Määruse kuupäev 23. mai 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu pöördumistele vastamiseks kohustamise n

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
  2. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub nõuda vanglalt
  3. jaanuari
  4. a dokumendid nr 1-11/24/3-2 ja nr 6-24/24/39-2, samuti
  5. detsembri
  6. a dokumendi nr 6-24/4316-2, ning nendega seotud dokumendid. Kaebuse kohaselt pole X suuteline aru saama, mida kirjutada, kuid aeg saab läbi. Ta palub anda advokaadi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
  7. Tartu Vangla edastas
  8. aprillil 2024 kohtule kaebuses viidatud menetlusdokumendid, millest nähtub järgnev. 2.
  9. X esitas
  10. detsembril 2023 Tartu Vanglale taotluse, mis registreeriti
  11. detsembril 2023 nr-ga 6-24/4316-
  12. Ta palus võimaldada tal saata advokaadile ja kohtusse e-posti teel mõned dokumendid, mis on tal tahvelarvutis ja paberkandjal. 3-24-559 Tartu Vangla jättis
  13. detsembri
  14. a vastusega nr 6-24/4316-2 taotluse rahuldamata, sest kinnipeetaval on võimalik edastada vastavad dokumendid tavaposti teel. Lisaks on nii kohtul kui ka kinnipeetavat esindaval advokaadil õigus ise vangla poole pöörduda ja soovitud informatsiooni küsida. 2.
  15. X esitas
  16. jaanuaril 2024 Tartu Vanglale vaide/taotlusena pealkirjastatud avalduse, mis registreeriti
  17. jaanuaril 2024 nr-ga 1-11/24/3-
  18. Ta soovis, et vangla rahuldaks tema järgmised pöördumised:
  19. juuni
  20. a avalduse nr 2-3/1137-1,
  21. oktoobri
  22. a avalduse nr 23/1836-1,
  23. oktoobri
  24. a avalduse nr 2-3/1888-1,
  25. novembri
  26. a avaldused nr 23/1819-1 ja 2-3/1819-3,
  27. novembri
  28. a avaldused nr 2-3/1960-1 ja 2-3/1960-3,
  29. oktoobri
  30. a avalduse nr 2-3/1887-1 ja
  31. oktoobri
  32. a avalduse nr 2-3/1817-
  33. Lisaks taotles X vanglalt tahvelarvuti kasutamise võimaldamist ilma näotuvastuseta ja selliselt, et tema vend saaks saata talle dokumente. Ta nõudis, et vangla müüks talle teleri, kuhu saaks tahvelarvutist andmed ümber paigutada, puldiga lehekülgi valida jms. Tartu Vangla tagastas
  34. jaanuari
  35. a vaideotsusega nr 1-11/24/3-2 Xi vaide menetlustähtaja möödalaskmise tõttu. Vaideotsuse kohaselt vaidlustas vaide esitaja mitut pöördumist, mille oli esitanud ajavahemikus
  36. juuni kuni
  37. november 2023, ja millele vangla edastas vastused ajavahemikus
  38. juuli kuni
  39. november
  41. jaanuariks 2024 olid vaidlustamise tähtajad möödunud. Vaide esitaja ei toonud välja ühtegi põhjust, miks tuleks menetlustähtaeg ennistada või millistel põhjustel ei olnud tal võimalik vaidlustada oma pöördumistele saadud vastuseid õigeaegselt. 2.
  42. Tartu Vangla vastas
  43. jaanuari
  44. a vastusega nr 6-24/24/39-2 eraldi Xi
  45. jaanuari
  46. a vaides sisaldunud taotlusele, et vangla müüks talle sobiva digilahendusega teleri. Vangla jättis taotluse rahuldamata, selgitades taotlejale, et Tartu Vangla infokanali keskkond ei toeta uute digilahenduste loomist. Vangla poes müüdava sortimendiga seotud küsimustega soovitas vangla pöörduda e-poe teenust osutava OÜ Makro Trade Baltic poole. Tahvelarvuti kasutamise osas selgitas vangla, et taotlejal on alati võimalus ametnikke teavitada, kui tahvelarvuti ei tuvasta nägu või kui sisselogimisel tekib probleem. Vanglaametnik saab isiku autentida arvutis või käsitsi. KOHTU SEISUKOHT
  47. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebaja ei ole kaebuses esitanud nõuet, kuid arvestades kohtueelse menetluse käiku, tõlgendab kohus, et kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tegema soovitud toimingud, mille kohta ta esitas kohtueelselt pöördumised nr 2-3/1137-1, nr 2-3/1836-1, nr 2-3/1888-1, nr 2-3/1817-1, nr 2-3/1819-1, nr 2-3/1819-3, nr 2-3/1887-1, nr 2-3/1960-1, nr 2-3/1960-3, nr 6-24/4316-1 ja nr 6-24/24-39-1. Seega soovib kaebaja esitada kohtule kohustamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 2).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tagastada.

  1. Kohus võtab esmalt seisukoha nõude osas, mis puudutab kaebaja pöördumisi nr 2-3/1137-1, nr 2-3/1817-1, nr 2-3/1819-1, nr 2-3/1819-3, nr 2-3/1836-1, nr 2-3/1887-1, nr 2-3/1888-1, nr 2-3/1960-1 ja nr 2-3/1960-
  2. 2 3-24-559 5.
  3. Nimetatud pöördumised on Tartu Vangla
  4. jaanuari
  5. a vaideotsusest nähtuvalt käsitatavad märgukirja, selgitustaotluse või teabenõudena. Vaideotsuse kohaselt palus kaebaja pöördumises nr 2-3/1137-1 võtta vangla telekanalist ära „Lootuse küla“ reklaami muusika ja tegi ettepaneku luua võimalus teleri puldi abil vahetada vangla telekanalis lehekülgi. Pöördumises nr 2-3/1817-1 küsis kaebaja vanglalt, miks kadus poest müügilt ingver ja kas seda müüakse tulevikus. Pöördumises nr 2-3/1819-1 uuris kaebaja, kas oleks võimalik tahvelarvutisse sisse logida ilma näotuvastuseta. Pöördumises nr 2-3/1819-3 märkis kaebaja, et tahvelarvutist tuleks ära võtta näotuvastus või lisada telefonile näotuvastus. Pöördumises nr 2-3/1836-1 soovis kaebaja teada, kuidas ja kes lisas tahvelarvutisse erinevaid dokumente, mida kaebaja ei ole palunud; ta soovis, et seal oleks venna poolt saadetud dokumendid ja palus teada anda, kellele peaks vend saatma dokumendid, et need lisataks tahvelarvutisse. Pöördumises nr 2-3/1887-1 leidis kaebaja, et vanglas tuleks kasutusele võtta läbipaistva ümbrise ja puldiga teler. Pöördumises nr 2-3/1888-1 soovis kaebaja teada, kas juhul, kui ta ostab endale teleri Philips Smart TV, on seda võimalik tahvelarvutina kasutada. Pöördumises nr 2-3/1960-1 küsis kaebaja, kas tahvelarvutis on võimalik asju ühest kohtuasjast teise saata. Pöördumises nr 2-3/1960-3 kirjutas kaebaja vanglale, et tema arvates peab olema tahvelarvutis võimalus materjalide tõstmiseks ühest kohtuasjast teise, kuna vabaduses võib seda arvutis teha. 5.
  6. Kaebaja palus
  7. jaanuari
  8. a vaides eespool nimetatud pöördumised rahuldada. Ta ei väitnud vaides, et vangla oleks jätnud pöördumistele vastamata või nõutud teabe edastamata. Kuna Tartu Vangla
  9. jaanuari
  10. a vaideotsusest nähtuvalt on vangla kõigile nimetatud pöördumistele vastanud, mõistab kohus, et kaebaja taotles vaidega, et vangla esitaks tema pöördumiste kohta uued vastused. Tartu Vangla tagastas Xi vaide
  11. jaanuari
  12. a vaideotsusega nr 1-11/24/3-2 menetlustähtaja möödalaskmise tõttu. Teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste osas näeb seadus ette erandliku vaidealluvuse. Selliste vaiete lahendamine on Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lg 1 koosmõjus sama seaduse § 44 p-ga 1 ja § 45 lg 1 p-ga 1; vt ka Riigikohtu määrus nr 3-20-992/26, p-d 9 ja 10). Seepärast tulnuks vanglal tagastada teabenõuete vastuste peale esitatud vaie pädevuse puudumise tõttu (HMS § 79 lg 2). 5.
  13. Kohus ei pea praeguse juhtumi asjaoludel menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks asuda eristama, millised käesoleva määruse p-s 5.1 nimetatud pöördumistest on märgukirjad, selgitustaotlused või teabenõuded, sest kaebus kuulub nende pöördumistega seotud osas nii või teisiti tagastamisele. Kohus tagastab kaebuse nimetatud pöördumistega seotud osas põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 5.3.
  14. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kohaselt vastatakse märgukirja või selgitustaotluse esitajale kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Samas sättes on täpsustatud, et märgukirjas esitatud seisukoha mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust ning selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. AvTS § 20 p 1 kohaselt loetakse teabenõue teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil. 5.3.
  15. MSVS §-st 3, § 5 lg-test 1 ja 8 ning §-st 6 tuleneb isikule õigus saada haldusorganile esitatud märgukirjale ja selgitustaotlusele tähtaegselt ja nõutavas vormis vastus. AvTS § 9 lg 1, 3 3-24-559 § 17 lg 1 ja § 18 lg 1 tagavad isikule subjektiivse õiguse saada teabenõudes taotletud teave tähtaegselt ja teabenõudja soovitud viisil. Tartu Vangla
  16. jaanuari
  17. a vaideotsusest nähtuvalt on vangla kaebaja kõigile eespool nimetatud pöördumistele vastanud ning kaebaja pole väitnud vastupidist. Samuti vastab vastuste sisu pöördumise sisule. Seepärast puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus oleks kaebaja märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete lahendamisel olnud õigusvastane. 5.3.
  18. Isikul ei ole subjektiivset õigust saada märgukirjale või selgitustaotlusele endale meelepärane vastus. Seepärast ei saaks kohus kontrollida, kas vangla vastus on sisuliselt õige. Kuna vangla vastas kaebaja pöördumistele sisuliselt ning mõistliku aja jooksul, ei saa kaebaja subjektiivse õiguse riive olla praeguses asjas intensiivne. Kohtule pole ka äratuntav, et vangla oleks jätnud kaebajale edastamata teabe, mis tema õigusi intensiivselt riivaks. 5.
  19. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel osas, milles kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat uuesti vastama tema pöördumistele nr 2-3/1137-1, nr 23/1817-1, nr 2-3/1819-1, nr 2-3/1819-3, nr 2-3/1836-1, nr 2-3/1887-1, nr 2-3/1888-1, nr 2-3/1960-1 ja nr 2-3/1960-

  2. Kaebaja
  3. detsembri
  4. a taotlus nr 6-24/4316-1 ja
  5. jaanuari
  6. a vaides sisaldunud taotlus, mis registreeriti nr-ga 6-24/24/39-1, on taotlused toimingu sooritamiseks riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 tähenduses. Kaebajal on aga nimetatud taotluste osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning seetõttu ei ole kohustamiskaebus kohtule lubatav. 6.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab esitada kohtule toiminguks sooritamise nõude (s.o kohustamiskaebuse) pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku toimingu peale esitatud vaided. Tartu Vangla 15. mai 2024. a kohtule esitatud kinnituse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet seoses Tartu Vangla 19. detsembri 2023. a vastusega nr 6-24/4316-2 ja 29. jaanuari 2024. a vastusega nr 6-24/24/39-2. 6.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse seoses 14. detsembri 2023. a taotlusega nr 6-24/4316-1 ja 1. jaanuari 2024. a vaides sisaldunud taotlusega, mis registreeriti nr-ga 624/24/39-1,

§ 121lg 1 p 4 alusel.

6.

  1. Kohus selgitab kaebajale, et kinnipeetav ei pea tahvelarvuti kasutamiseks andma enda näokujutise töötlemiseks nõusolekut. Kui kinnipeetav ei ole sellise autentimisega nõus, siis autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik (VangS § 311 lg 3). 4 3-24-559 Lisaks märgib kohus, et vanglas tahvelarvutite kasutusele võtmisega ei ole kinnipeetavale loodud võimalust saata e-kirju. Nimelt on jätkuvalt kinnipeetavale keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist (justiitsministri
  2. novembri
  3. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 521 lg 2).
  4. Seega kuulub Xi kaebus tervikuna tagastamisele. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

  1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  3. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.