← Eesti

1-21-4033/203

Obsah (9)§ 298§ 209§ 25§ 344§ 345§ 294§ 1572§ 3001§ 1571

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, koht 31. mai 2024, Tallinn, ja asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-4033 Kohtukoo

§ 298

lg 3 järgi; Q süüdistuses

§ 209

lg 2 p 4 -

§ 25

lg 4,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi; C süüdistuses

§ 209

lg 2 p 4 -

§ 25

lg 4,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi; F süüdistuses

§ 209

lg 2 p 4 –

§ 25

lg 4,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1,

§ 294

lg 2 p 1, 2 ja

§ 1572

lg 2 järgi; W süüdistuses

§ 298

lg 1 ja

§ 209

lg 1 järgi; Z süüdistuses

§ 298lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu 16.

oktoobri

  1. a otsus, üldmenetlus menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur (esindaja riigiprokurör Alar Lehesmets); F kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs; C kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs; süüdistatav Z; süüdistatav Osaühing X (seaduslik esindaja Z), apellatsioonid Prokurör Riigiprokurör Alar Lehesmets Süüdistatav OÜ X, registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja Z Kaitsjad Vandeadvokaadid Silver Reinsaar ja Andres Simson Süüdistatav Q, isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX 1-21-4033 Kaitsjad Vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff Süüdistatav C, isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX Kaitsjad Vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff Süüdistatav F, isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX Kaitsjad Vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Elise Altroff Süüdistatav W, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX Kaitsja Vandeadvokaat Margo Lemetti Süüdistatav Z, isikukood XXXXXXXXXX, asukoht XXX Kaitsjad Vandeadvokaadid Madis Mahlapuu ja Jaanus Tehver RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus osaliselt, s.o: 1.1.Eesti Vabariigilt F kasuks välja mõistetud menetluskulude osas summas 51 096 eurot ja 92 senti (maakohtu otsuse resolutsiooni p 12). 1.
  5. Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks välja mõistetud menetluskulude osas summas 15 465 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 13). 1.
  6. Eesti Vabariigilt Z kasuks välja mõistetud menetluskulude osas summas 80 968 eurot ja 4 senti (maakohtu otsuse resolutsiooni p 15). 1.
  7. Z süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises (maakohtu otsuse resolutsiooni p 19). 1.
  8. F süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises (maakohtu otsuse resolutsiooni p 20).
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt F kasuks välja 49 696 eurot ja 92 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks välja 11 237 eurot ja 50 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt Z kasuks välja 52 278 eurot ja 69 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (kahtlustatavana kinnipidamine) Z kasuks välja 115 eurot ja 67 senti. Ülejäänud osas jätta Z taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. 2.
  14. Mõista Eesti Vabariigilt F kasuks välja alates
  15. jaanuarist 2021 kuni kriminaalmenetluses lõpplahendi jõustumiseni või F kohtunikuametist vabastamiseni tema ametikohustuste täitmise peatamise tõttu saamata jäänud töötasu.
  16. maiks 2024 on hüvitise suuruseks 78 134 eurot ja 16 senti. Seda summat tuleb alates
  17. aprillist 2024 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 2

(101)1-21-4033 suurendada sissenõutavaks muutunud saamata jäänud töötasu võrra, kuid mitte rohkem kui 83 280 euroni. Sissenõutavaks muutunud saamata jäänud töötasu suurus on pool sissenõutavaks muutunud perioodi eest esimese astme kohtunikule makstavast töötasust, millest on maha arvestatud tulumaks. Ülejäänud osas jätta F taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  1. Muus osas jätta maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhiosa järgmiselt: 3.1.Jätta maakohtu otsusest välja põhjendused, mille kohaselt ei olnud W poolt õiguskirjanduse ostmise näol tegemist soodustusega. Täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3.2.Jätta maakohtu otsusest välja põhjendused, mille kohaselt saaks Wle ette heita töövõimetuse ajal töötamist ainult siis, kui tema erialane tegutsemine oleks kaasa toonud õigusliku lahenduse või järelmi. Täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3.3.Jätta maakohtu otsusest välja põhjendused, mille kohaselt puudus vaasi kahjustamise ja läbiotsimise vahel põhjuslik seos. Täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3.4.Jätta maakohtu otsusest välja põhjendused, mille kohaselt ei võimalda SKHS § 11 lg 2 hüvitada ebaseadusliku läbiotsimisega tekitatud mittevaralist kahju. Täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3.5.Jätta maakohtu otsusest välja põhjendused, mille kohaselt ei saa kaitsja osavõtuta kohtumise korraldamine olla käsitatav süülise menetlusõiguse rikkumisena. Täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
  2. F kaitsja Oliver Nääsi taotlus F elukoha läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumise keelamiseks jätta läbi vaatamata.
  3. Z ja OÜ X taotlus ebaseadusliku jälitustegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.
  4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
  5. F kaitsja Oliver Nääsi apellatsioon rahuldada osaliselt.
  6. C kaitsja Oliver Nääsi apellatsioon rahuldada osaliselt.
  7. Süüdistatav Z apellatsioon rahuldada osaliselt.
  8. OÜ X seadusliku esindaja Z apellatsioon jätta rahuldamata.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt W kasuks välja 3000 eurot apellatsioonimenetluses tasutud menetluskulude katteks.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt Z kasuks välja 675 eurot apellatsioonimenetluses tasutud menetluskulude katteks.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt F kasuks välja 5180 eurot ja 21 senti apellatsioonimenetluses tasutud menetluskulude katteks.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt C kasuks välja 629 eurot ja 23 senti apellatsioonimenetluses tasutud menetluskulude katteks.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt Q kasuks välja 556 eurot ja 3 senti apellatsioonimenetluses tasutud menetluskulude katteks. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. 3
(101)1-21-4033 Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
  1. peatüki
  2. jaos. SISUKORD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ................................................................................... 6 (I) Süüdistus ............................................................................................................................ 6
(1)F süüdistus altkäemaksu võtmises ning W, Z ning OÜ X süüdistus altkäemaksu andmises .............................................................................................................................. 6
(2)F süüdistus eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil ..... 7
(3)F, C ja Q süüdistus kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ......................................................................................................................... 7
(4)W süüdistus kelmuses ................................................................................................... 8 (II) Maakohtu otsus ................................................................................................................ 9
(1)Menetluslikud küsimused .............................................................................................. 9
(2)F süüdistus altkäemaksu võtmises ning W, Z ning OÜ X süüdistus altkäemaksu andmises .............................................................................................................................. 9
(3)F süüdistus eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil ... 11
(4)F, C ja Q süüdistus kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ....................................................................................................................... 11
(5)W süüdistus kelmuses ................................................................................................. 13
(6)Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuded ................................................ 13 (III) Apellatsioonid ............................................................................................................... 15
(1)Prokuratuuri apellatsioon ............................................................................................ 15
(2)F kaitsja O. Nääsi apellatsioon .................................................................................... 18
(3)C kaitsja O. Nääsi apellatsioon ................................................................................... 20
(4)Süüdistatav Z ja OÜ X apellatsioon ............................................................................ 20 (IV) Menetlus ringkonnakohtus............................................................................................ 20
(1)Kriminaalasja arutamisele määramine ........................................................................ 20
(2)Süüdistatav Z ja OÜ X kirjalikud seisukohad ............................................................. 21
(3)Z kaitsja J. Tehveri kirjalikud seisukohad ................................................................... 22
(4)Prokuratuuri kirjalikud seisukohad ............................................................................. 22
(5)W kaitsja M. Lemetti kirjalikud seisukohad ............................................................... 22
(6)F, C ja Q kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi kirjalikud seisukohad ............................... 23
(7)F kirjalikud seisukohad ............................................................................................... 24
(8)Seisukoha küsimine kaitsjate esitatud tõendite osas ................................................... 25 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ................................................................................. 25 4
(101)1-21-4033 (I) Lühikokkuvõte ................................................................................................................. 25 (II) Menetluslikud küsimused ............................................................................................... 28
(1)Apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ................................................................... 28
(2)Maakohtu otsuse kuulutamine ja tervikteksti kättesaadavaks tegemine ..................... 29
(3)Jälitustegevuse seaduslikkus ....................................................................................... 30
(4)Advokaadibüroo läbiotsimise seaduslikkus ................................................................ 31
(5)V sõiduauto läbiotsimise seaduslikkus ........................................................................ 35
(6)F elukoha läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumise keelamine ................................... 36
(7)Ringkonnakohtu menetluslikud seisukohad obiter dictum’i korras ............................ 37 (III) Altkäemaksu võtmine ja andmine ................................................................................. 37
(1)Sissejuhatus ................................................................................................................. 37
(2)Vara või muude soodustuste saamine ......................................................................... 38
(3)Ebaõiguskokkulepe (ekvivalentsussuhe) ..................................................................... 42
(4)Kokkuvõte ................................................................................................................... 45 (IV) Toimingupiirangu rikkumine ........................................................................................ 45
(1)

§ 3001lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule hinnangu andmata jätmine ............ 45

(2)Süüdistusest ................................................................................................................. 46
(3)

§ 3001lg 1 kooskõla määratletuspõhimõttega ................................................... 50

(4)Sisuline hinnang .......................................................................................................... 53 (V) F süüdistus eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil ...... 60 (VI) F, C ja Q süüdistus kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ........................................................................................................................... 62
(1)Tsiviilasi nr 2-17-9248 (K hagi N vastu ostuhinna tagasinõudes) .............................. 62
(2)Tsiviilasi nr 2-19-113602 (Aktsiaselts A hagi O OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) ............................................................................................................. 72 (VII) W süüdistus kelmuses ................................................................................................. 75
(1)RaKS § 60 lg 1 p-s 5 ning RaKS § 60 lg 2 tõlgendamine ........................................... 75
(2)Süüdistusest ................................................................................................................. 77
(3)Sisuline hinnang .......................................................................................................... 80 (VIII) Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused ............................................ 82
(1)C taotlus varalise kahju hüvitamiseks ......................................................................... 82
(2)F taotlus mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ................................................ 84
(3)Z ja OÜ X taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks ............................................... 91 (IX) Menetluskulud maakohtus ............................................................................................ 95
(1)F ja C menetluskulude riigi kanda jätmine .................................................................. 95
(2)Z menetluskulude riigi kanda jätmine ......................................................................... 97 5
(101)1-21-4033
(3)OÜ X menetluskulude riigi kanda jätmine .................................................................. 99 (X) Menetluskulud apellatsioonimenetluses ...................................................................... 100 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (I) Süüdistus
(1)F süüdistus altkäemaksu võtmises ning W, Z ning OÜ X süüdistus altkäemaksu andmises 1. Kohtunik Fle esitati süüdistus korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises pankrotihalduritelt Wlt ning Zlt, s.o karistusseadustiku (

) § 294 lg 2 p 1 ja 2 tunnustega kuriteo toimepanemises. Wle ja Zle esitati süüdistus altkäemaksu andmise eest

§ 298

lg 1 järgi ning OÜ-le X

§ 298lg 3 järgi.

  1. Süüdistuse kohaselt sõlmis F Zga ebaõiguskokkulepe hiljemalt
  2. a. ning Wga hiljemalt
  3. a. Mõlemad ebaõiguskokkulepped kestsid süüdistuse kohaselt kuni F kahtlustatavana kinnipidamiseni
  4. oktoobril
  5. Ebaõiguskokkulepete täitmist käsitati jätkuvate kuritegudena.
  6. Ebaõiguskokkuleppe kohaselt on F vastutasuna Wlt ja Zlt saadud altkäemaksu eest: - - kaasanud W / Z ja Vt enda juhitud pankrotimenetlustesse ajutise haldurina, samuti saneerimismenetlustesse; jätnud end taandamata pankrotimenetlustest, mille menetlusosaline oli tema lähikondne W / Z või V; eiranud W / Z ja Vt menetlusse kaasates korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-s 11 sätestatud toimingupiirangut; loonud Wle / Zle ja Vle teiste pankrotihalduritega võrreldes eelisseisundi pankrotimenetlustesse kaasamiseks; edastanud Wle / Zle ja Vle teavet neid huvitada võivate ajutist pankrotihaldurit vajavate menetluste kohta ja taganud nendele võimaluse menetluse väliselt edastada F menetluses olevaid pankrotimenetlusi puudutavaid ettepanekuid, mida F aktsepteeris kriitikavabalt; kinnitanud W / Z ja V huvides kriitikavabalt pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse lõpparuandeid. Lisaks on F nõustunud kriitikavabalt OÜ X töötajate pankroti- või saneerimismenetlustes esitatud tasutaotlustega ning andnud juba pankrotimenetlustele eelnevalt Zle infot selle kohta, milliseks võib pankrotimenetluses kujuneda oodatav pankrotihalduri tasu.
  7. Vastutasuna F poolt tehtud ametialastele otsustele tagas W ebaõiguskokkuleppe raames Fle võimaluse soovitud aegadel küsida Wlt erinevaid teeneid. W poolt Fle antud soodustustena ametiseisundi kasutamise eest käsitatakse: -
  8. a lõpus Qle sülearvuti ostu,
  9. a detsembris tehtud kokkulepet osta Qle õiguskirjandust,
  10. a jaanuaris 345,88 euro eest selle õiguskirjanduse ostmist ning seni tuvastamata ajal ja kohas, kuid enne
  11. oktoobrit 2019 selle õiguskirjanduse üleandmist; 6

(101)1-21-4033 - hiljemalt
  1. juulil
  2. a tehtud kokkulepet, mille kohaselt võtab W
  3. a jooksul oma pankrotihalduri ja kohtutäituri büroosse OÜ-s L tasustatavale praktikakohale kohtunik F poja Q.
  4. Vastutasuna F poolt tehtud ametialastele otsustele osutas Z F nimetatud aegadel perekond XXX õigusvaidlustega seonduvalt tasuta õigusteenust. Z ise või tema advokaadibüroo töötajad nõustasid alates
  5. jaanuarist 2008 kuni
  6. oktoobrini 2019 F ning tema perekonnaliikmeid vähemalt järgmistes õiguslikes vaidlustes jättes esitamata arve vähemalt 16,5 tunni õigusteenuse eest: - - kohtunik F seoses väärteomenetlusega väärteoasjas nr 260208000621 ja kohtumenetluses Harju Maakohtus kohtuasjas nr 4-08-1560 (esindaja Z); perekond XXX seoses võlaõigusliku nõudega S
  7. a (nõustaja Z); perekond XXX seoses tasaarvestusavalduse koostamisega OÜ-le R (nõustaja Z); C seoses väärteoasjaga nr 10220882973264 ja 4-09-4342
  8. a (esindaja J); C seoses pöördumisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik I poole
  9. a (nõustajad Z, V ja M); kohtuasjas nr 3-16-229 Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus
  10. a, mis puudutas C töövaidlust Tartu Vanglaga (esindaja V ning nõustajad Z ja M); perekond XXX kindlustusvaidluses seoses nende elukohaga XXX vähemalt alates
  11. aastast (esindaja V ja nõustajad Z ning M); kohtunik F seoses distsiplinaaravaldusega
  12. a (nõustaja Z); F seoses Maksu- ja Tolliameti haldusasjaga
  13. a (esindaja Z).
  14. OÜ-le X esitati süüdistus

§ 298lg 3 järgi, sest Z kui advokaadibüroo juht ja ainuomanik sõlmis ebaõiguskokkuleppe advokaadibüroo huvides.

(2)F süüdistus eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil 7. F süüdistatakse

§ 1571lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Süüdistuse kohaselt edastas F

  1. veebruaril
  2. a oma abikaasale Cle kohtuasjas nr 2-18-14337 OÜ Z advokaat B koostatud avalduse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Selles avalduses kajastati täisealise isiku eriliiki isikuandmeid (detailseid terviseandmeid) ning taotleti kohtult täisealisele isikule eestkoste seadmist ja määramist. Avaldus edastati Cle näidisena, et ta saaks seda kasutada kolmandatele isikutele tasulise õigusteenuse osutamisel abimaterjalina ning seeläbi teenida enda ja F ühisele leibkonnale varalist kasu.

(3)F, C ja Q süüdistus kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises 8. F, C ja Q süüdistatakse grupis

§ 209

lg 2 p 4 – § 25 lg 4 ning

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toime panemises.

9. Süüdistuse järgi on F koos abikaasa C ja poeg Qga tsiviilkohtumenetlustes nr 2-19-113602, 2-17-9248 ja 2-19-6329 menetluspoolte esindajatena ühiselt korduvalt koostanud ebaõigeid menetluskulude nimekirjasid ja neid kohtule esitanud. Menetluskulude nimekirjades täpsete menetluskulude kohta teadlikke valeväiteid on esitatud eesmärgiga kohustada kõnealuste menetluste vastaspooli tegema nende esindatavate huvides varakäsutusi ning luua neis 7

(101)1-21-4033 ettekujutus sellest, et menetluses on vaja tasuda menetluskulusid ulatuses, mille osas tegelikke kulusid tekkinud ei ole. Täpsemalt seisneb etteheide selles, et: - - -
  1. veebruaril
  2. a esitas Q kohtuasjas nr 2-17-9248 (K hagi N vastu ostuhinna tagasinõudes) Tartu Maakohtule hagivastuse, milles kinnitati, et N tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel 1300 eurot. Dokumendi kohaselt koostasid selle D ja Q. Tegelikkuses N sellist summat ei tasunud. Õigusabi perekonnatuttav Nle osutasid F, C ja Q. Õigusabiteenuse eest tasus N erinevate teenustega, sh perekond XXXle kuuluva maja ehitustöödega. Täiendavaid kokkuleppeid menetluskulude hüvitamiseks ei olnud. D kaasati menetlusse vaid eesmärgiga õigustada menetluskulude väljamõistmist. Ebaõige menetluskulude nimekirja esitamisega sooviti kohtumenetluse kaudu saavutada ebaseaduslik nõue hageja vastu menetluskulude osas ning kaasa tuua varakäsutus D kasuks. Kuivõrd kohtuasja võitis hageja K, ei otsustatud menetluskulude hüvitamist Ni kasuks, jäi kelmus katsestaadiumisse.
  3. a suvel osutasid Q ja F Jle õigusteenust tsiviilasjas nr 2-19-
  4. Menetluskulude eest ei tasutud ning puudus ka kokkulepe menetluskulude tasumiseks. Selleks, et jätta menetluse vastaspoolele (AS A) mulje nagu oleks Jl ning O OÜ-l tekkinud menetluskulusid, koostasid Q ja F menetluskulude nimekirja, milles väideti, et tegelikkuses on O OÜ-d menetluses esindanud hoopis D, kes osutas õigusabiteenust väärtusega 385 eurot (käibemaksuta) ning kostja on juba tasunud õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 70 eurot tund (käibemaksuta). Samuti esitasid Q ja F
  5. septembril 2019 kohtule kostja väidetava seadusliku esindaja nimel D õigusteadmisi kinnitava diplomi, teades, et D ei ole mitte kunagi kõnealuse õigusteenuse pakkumisse kaasatud. Kuna kohus ei teinud Jle soodsat otsust, jäi kelmus katsestaadiumisse.
  6. juulil
  7. a esitas C kokkuleppel Fga tsiviilasjas nr 2-19-6329 (Ä hagi E vastu võla nõudes) Pärnu Maakohtule C ja D allkirjastatud kostja vastuse hagiavaldusele, milles paluti jätta menetluskulud hageja kanda. Õigusabikuludena nimetati 450 eurot ning märgiti, et need kulud on juba kaetud. Tegelikult osutas F
  8. a suvel tasulist õigusteenust Õle ja Ele. Õ ja F leppisid kokku, et soodsa tulemuse korral tasub Õ Fle 200 eurot. Taotluse esitamise hetkeks ei olnud kulusid kantud. F ja C leppisid kokku rollijaotuse, mille kohaselt koostas menetlusdokumente F, kohtuistungitel osales vajadusel C ning kohtule esitavates dokumentides märgitakse kostja lepinguliseks esindajaks D ja C. Seega sooviti saavutada hageja vastu ebaseaduslik nõue 250 euro ulatuses. Kuna kohus ei teinud kostja kasuks menetluskulude hüvitamise otsust, jäi kelmus katsestaadiumisse.
(4)W süüdistus kelmuses 10. W süüdistatakse

§ 209lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Süüdistuse kohaselt esitas pankrotihaldur ning kohtutäitur W Haigekassale enda kui füüsilisest isikust ettevõtja nimel

  1. augustil
  2. a ning
  3. septembril
  4. a töövõimetuslehed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Esimese töövõimetuslehe töövabastusperiood oli
  5. juuli kuni
  6. august 2019 ning teise töövabastuslehe töövõimetusperiood oli
  7. august 2019 kuni
  8. august
  9. Haigekassa maksis Wle kahe töövõimetuslehe alusel kokku 4943,99 eurot. Tegelikkuses täitis W hoolimata väidetavast töövõimetusest
  10. a juulis ja augustis igapäevaseid pankrotihalduri töökohustusi, tegeles ettevõtlusega ning sai selle eest tasu, mistõttu ei olnud tal töövõimetuse hüvitise saamiseks alust. Seega lõi W varalise kasu saamise eesmärgil Eesti Haigekassale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena sai Eesti Haigekassa varalist kahju. 8

(101)1-21-4033 (II) Maakohtu otsus
  1. Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad nendele ette heidetud tegudes õigeks. Tervisekassa (endise nimega Eesti Haigekassa) poolt W vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus jäeti läbi vaatamata. F, OÜ X ja Z süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused jäeti rahuldamata. C taotlus süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks rahuldati osaliselt ning tema kasuks mõisteti välja 187 eurot.
(1)Menetluslikud küsimused
  1. Maakohus ei nõustunud kaitsjate etteheidetega, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudus ajend ja alus. Menetlejale laekunud informatsioon ning halduskohtumenetluse materjalidest nähtuv asjaolu, et X vandeadvokaat V on halduskohtumenetluses F abikaasat C tasuta nõustanud, oli piisav kriminaalmenetluse alustamiseks.
  2. F ametialase e-postkasti sisu välja nõudmine ei rikkunud sõnumisaladust, sest sealsed sõnumid olid adressaadi mõjusfääri jõudnud. Väited nõupidamistoa saladuse rikkumise kohta on oletuslikud.
  3. Kohus pidas sideettevõtjalt saadud andmeid lubamatuks tõendiks. Jälitustoiminguid pidas maakohus seaduslikeks.
  4. OÜ X läbiotsimist (nii Tallinna kui Võru linnas asuvates ruumides) pidas kohus ebaseaduslikuks ning luges seega ka kõik läbiotsimisega saadud tõendid lubamatuks. Eeluurimiskohtuniku poolt antud luba advokaadibüroo läbiotsimiseks oli liiga laialt tõlgendatav ning võimaldas advokaadibüroost otsida, leida ja ära võtta dokumente ja andmekandjaid, mis ei ole selle kriminaalmenetluse tõendamisesemega seotud. Arvestades, et läbi otsiti advokaadibürood, pidanuks kohtumäärus olema eriliselt detailne. Määrus pidanuks sisaldama ka viidet konfidentsiaalsete andmete kaitsmise vajadusele. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et andmekandjad võeti ära tervikuna nende sisusse süüvimata, samuti kopeeriti advokaatide e-postkastide sisud tervikuna, ilma märksõnaotsinguta. Välised kõvakettad, mälupulgad ja mälukaardid lihtsalt pakendati ja võeti kaasa. Ainult OÜ X advokaat M arvutis tehti märksõnaotsing. Läbiotsimist ei teostatud sõltumatu vaatleja juuresolekul, samuti teostati läbiotsimist osaliselt teise advokaadibüroo ruumides, milleks ei olnud luba. Luba ei olnud ka sõiduauto Volkswagen Passat läbiotsimiseks.
(2)F süüdistus altkäemaksu võtmises ning W, Z ning OÜ X süüdistus altkäemaksu andmises
  1. Maakohus leidis, et süüdistus altkäemaksu andmises ja võtmises on tõendamata. Kuigi F on saanud Zlt ja Wlt mõningaid süüdistusaktis nimetatud soodustusi, ei ole tõendatud, et soodustused oleks antud vastutasuks tema ametiseisundi kasutamise eest. Mõned süüdistusaktis nimetatud soodustustest aga ei leidnud tõendamist või loobus nende osas süüdistusest prokuratuur.
  2. F või tema pereliikmed on Zlt, Vlt ja OÜ X saanud tasuta õigusabi järgmistes vaidlustes: - tasaarvestusavalduses OÜ-le R; kohtuasjas nr 3-16-229 Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus C töövaidluses Tartu Vanglaga; 9
(101)1-21-4033 - kindlustusvaidluses seoses XXX elukohaga; F distsiplinaarmenetluses ja F ja C vaidluses Maksu- ja Tolliametiga.
  1. F sai Wlt mobiiltelefoni käibemaksu võrra odavamalt, samuti sai ta Wlt kingituseks mobiiltelefoni kaaned. Selle soodustuse koguväärtus oli 74,99 eurot.
  2. Maakohus ei nõustu süüdistuse versiooniga selles, et F ei oleks tohtinud ajutiseks halduriks või pankrotihalduriks määrata oma tuttavaid ning oleks pidanud end nendega seotud menetlustest taandama, kuna nad olid menetlusosalised. PankrS § 25 lg 1 kohaselt ei ole pankrotihaldur menetlusosaline.
  3. Kohus leiab, et hoolimata pikaaegsest sõprusest ja läbikäimisest ka tööväliselt ei saa W, Z ja Vt pidada F lähikondseteks pankrotiseaduse mõttes, mis oleks võinud mõjutada nende tegevust ajutise halduri või pankrotihaldurina F poolt juhitud pankrotimenetluses. Tõendatud pole ühtegi juhust, kus F menetluses olnud pankrotiasjades oleks menetluse kulgu või kohtulahendit mõjutanud asjaolu, et ajutiseks halduriks või pankrotihalduriks oli määratud kas W, Z või V. Väide, et nimetatud pankrotihaldureid eelistati, on ümber lükatud kaitsja tõenditega, mille kohaselt on F ajutiseks halduriks ja pankrotihalduriks määranud ka teisi inimesi. Kuigi süüdistuses väidetakse, et F kinnitas W, Z ja V huvides pankrotihalduri tasusid ja pankrotimenetluse lõpparuandeid kriitikavabalt, tulnuks süüdistuses viidata ka konkreetsetele juhtumitele, kus kohtunikul oleks olnud põhjust tasutaotlustesse kriitiliselt suhtuda. Tasu kinnitamisel küsitakse ka võlgniku ja võlausaldaja seisukohta.
  4. W on Fle üle andnud kingituse koguväärtuses 74 eurot ja 99 senti. Samas ei ole tõendatud, et tegemist oleks konkludentsete tegudega sõlmitud ebaõiguskokkuleppe raames üle antud altkäemaksuga. W on tunnustatud pankrotihaldur, keda on menetlustesse kaasanud ka paljud teised kohtunikud. Ka pankrotihaldurile tasu määramine ei sõltu kohtuniku suvast, vaid on seaduses selgelt reguleeritud. Ainult pikaajalise sõprussideme ja ka töövälisel ajal suhtlemise pinnalt ei saa ilma tõenditeta väita, et menetlustesse kaasamine ja tasude määramine oleks seotud vastuteenetega. Kuigi jälitustoimingute käigus on pealt kuulatud mitmete tundide jagu telefonikõnesid F ja W vahel, võeti ära kohtuniku meilboksi sisu alates
  5. a, samuti tema ning W arvutites olevad failid, siis ei tule ka selliselt kogutud infost välja ühtegi konkreetset tõendit, millega võiks kinnitada süüdistusversiooni altkäemaksukokkuleppe olemasolust. Seega tuleb F ja W selles episoodis õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
  6. Vaatamata tasuta õigusabi osutamisele, ei ole võimalik jaatada ebaõiguskokkuleppe sõlmimist Z ja F vahel. F ja Z suhtlesid süüdistuses kirjeldatud ajaperioodil tihedalt nii tööalaselt, kui ka tööväliselt. Läbi käidi ka perekonniti, muuhulgas laste ühise huvi tõttu. F perel tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks koondati kõik jõud, eelkõige Z ja V, aga keerulisemate probleemide korral ka palju teisi isikuid. Z abistas küll F ja C pro bono, kuid tuvastatud ei ole, et selle eest oleks ka vastuteenet küsitud. F ja Z telefonivestlusi on 7 kuu jooksul pealt kuulatud. Sealjuures on räägitud korduvalt ka teemadel, mis puudutavad F probleeme, mille käigus õigusabi osutati, kuid ei kosta ühtegi viidet altkäemaksukokkuleppele. Sama saab öelda ka F tööarvutist ära võetud dokumentide ja tema tööalase e-postkasti läbivaatuse kohta. Süüdistuse järgi kehtib ebaõiguskokkulepe juba alates
  7. a ning tegemist on jätkuva kuriteoga, mille esimene episood toimus
  8. a ning järgmine alles
  9. a. Vahepealse 8 aasta jooksul jätkas F süüdistuse versiooni kohaselt omapoolsete soorituste tegemist ebaõiguskokkuleppe täitmisest, kuid Z ja 10
(101)1-21-4033 advokaadibüroo poolt mingit vastusooritust ei olnud. See ei kõla kohtu jaoks eluliselt usutavalt ja räägib pigem ebaõiguskokkuleppe puudumise, kui selle olemasolu kasuks. Kuna tasuta õigusabi ei antud vastutasuks selle eest, et kohtunik oma ametiseisundit kasutaks, tuleb F, Z ja OÜ X neile esitatud süüdistustes õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 23. Süüdistuskõnes viitas prokuratuur sellele, et kui kohus peaks leidma, et süüdistusaktis märgitud kuriteokoosseisu ei saa kohaldada, peab kohus kontrollima, kas F tegu võiks vastata

§ 3001lg 1 tunnustele.

  1. Prokurör viitas oma avakõnes
  2. a aprillis vihjamisi võimalusele, et kas tegu ei võiks olla hoopis

§ 3001

koosseisule vastava kuriteoga, kuid kogu kohtumenetluse vältel ta selle teema juurde tagasi ei pöördunud. Kui kaitsja O. Nääs selle teema

  1. novembri
  2. a istungil tõstatas, kinnitas kohus üle, et asja arutatakse esitatud süüdistuse pinnalt, kuna prokuratuur ei ole taotlenud süüdistuse muutmist. Seega oli menetlusosalistel põhjust arvata, et kohus ei kaalunud alternatiivseid kvalifikatsioone. Kuna Fl ja tema kaitsjal ei olnud küllaldast võimalust end selle kvalifikatsiooni vastu kaitsta, jätab kohus rahuldamata prokuratuuri taotluse kaaluda alternatiivselt, kas F tegevus võiks vastata

§ 3001lg 1 tunnustele.

(3)F süüdistus eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil 25. Kohus tuvastas, et F avaldas eriliiki isikuandmeid sisaldanud menetlusdokumendi vähemalt ühele isikule, Cle. Tõendatud ei ole, et C oleks kõnesoleval ajavahemikul Ü sarnases õigusküsimuses nõustanud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et F oleks Cle eriliiki isikuandmeid edastanud omakasu eesmärgil selliselt, et C saaks osutada õigusabiteenust ja teenida perekond XXXle varalist kasu. Seega tuleb F temale esitatud süüdistuses

§ 1571lg 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

(4)F, C ja Q süüdistus kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises
  1. Tõendatud on see, et kohtuasjas nr 2-17-9248 (K hagi N vastu ostuhinna tagasinõudes) osutasid Nle õigusabi kõik perekond XXX liikmed, sh ka D. Seega ei leidnud kinnitust süüdistusversioon, et D menetluses ei osalenud. Süüdistusest jääb selgusetuks, kelle vahel, millal ja kuidas lepiti kokku teoplaanis, milliste andmete avaldamise läbi toimus eksitamine, kes pidi millistest andmetest tulenevalt sattuma eksimusse ning kes pidi saama varalist kasu. Süüdistusest ei selgu, kes petmise tagajärjel eksimusse sattus. Süüdistuse tekstist võib järeldada, et selleks pooleks peetakse hageja K. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et hageja ka eksimusse sattus, teda ei ole ka kannatanuna üle kuulatud.
  2. Tõenditega on ümber lükkamata, et Nga võidi rääkida võimalikust tulemustasust. Sel juhul olnuks menetluskulude nimekirja esitamine igati seaduslik. Süüdistusakt on vastuoluline ka õigusabikulude tasumise osas. Ühes kohas väidetakse, et N ei tasunud õigusabikulude eest ning teises kohas kirjutatakse, et õigusabiteenuse eest tasus N perekond XXXle erinevate teenetega – sh maja ehitustöödega. Seega võib ka jaatada võimalust, et õigusabiteenuste eest on tasutud vastuteenetega. 11
(101)1-21-4033
  1. Ei ole ka tõendeid selle kohta, et kohtule esitatud dokumendiga sooviti tuua kaasa ebaseaduslik varakäsutus D kasuks. Kohtule esitatud dokumendi resolutsioonist nähtub selgelt, et kulude hüvitamist taotletakse kostja ehk N kasuks. Kokkuvõtvalt ei ole selles episoodis analüüsitud tõendite pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et F, Q ja C oleksid isikute grupis toime pannud kelmuse katse, kuna ei ole tuvastatud, et
  2. veebruaril
  3. a Tartu Maakohtule edastatud menetluskulude nimekiri oleks sisaldanud ebaõigeid andmeid õigusabiteenust osutanud isikute, osutatud õigusabiteenuse sisu, mahu ja maksumuse osas.
  4. Ka siis, kui kohus jõuaks teistsugusele järeldusele, poleks see kaasa toonud isikute süüdi mõistmist, sest süüdistuse tekstis on nimetamata konkreetne isik, kes ebaõigete andmete esitamise, ehk petmise tõttu eksitusse võis sattuda ja tõendamata on kas ta ka tegelikult sattus, ehk siis sisustamata on kelmuse objektiivse koosseisu üks oluline element. Süüdistatavad tuleb õigeks mõista ka

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Süüdistusest ei selgu, kes konkreetselt dokumendi võltsis: kas süüdistatavad grupis või heidetakse seda ette üksnes neile, kes dokumendile allkirja panid? Kuna eelnevalt tuvastati, et menetluskulude nimekiri ei sisaldanud ebaõigeid andmeid ei saa selle koostamine ja kohtule esitamine olla kvalifitseeritav dokumendi võltsimise ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisena ning ka selles süüdistuses tuleb kõik süüdistatavad õigeks mõista nende käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

  1. Tsiviilasjas nr 2-16-6329 (Ä hagis E vastu võla nõudes) tuleneb jälitusprotokollidest selgelt, et Õ oli teadlik, et osutatud õigusabi eest tuleb tasuda, et juhul, kui hagi jääb rahuldamata, siis hüvitatakse nende poolt makstud õigusabitasu hageja poolt ning et osa õigusabitasust, summas 200 eurot oli Õu poolt ka makstud. Õ oli ka teadlik, et õigusabikulud ei piirdu ainult esialgselt tasutud 200 euroga.
  2. Vaidlus puudub, et õigusabiteenust osutati ning Õ oli teadlik, et peab kulud hüvitama. F ütluste kohaselt tegeles selle kohtuasjaga ka D.
  3. juulil
  4. a Pärnu Maakohtule edastatud kostja vastuses sisalduvad andmed tekkinud menetluskulude kohta ei sisaldanud ebaõigeid andmeid õigusabiteenust osutanud isikute, osutatud õigusabiteenuse sisu, mahu ja maksumuse osas. Ka selles episoodis on süüdistuses nimetamata konkreetne isik, kes ebaõigete andmete esitamise, ehk petmise tõttu eksitusse võis sattuda. Tõendamata on ka see, kas eksitusse tegelikult satuti. Süüdistuskõnes viitab prokuratuur hoopis sellele, et eksitusse sattus asja lahendanud kohus.
  5. Süüdistatavad tuleb õigeks mõista ka

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Ka siin ei selgu, kellele konkreetselt võltsimist ette heideti. Kuna eelnevalt tuvastati, et menetluskulude nimekiri ei sisaldanud ebaõigeid andmeid, ei saa selle koostamine ja kohtule esitamine olla kvalifitseeritav dokumendi võltsimise ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisena ning ka selles süüdistuses tuleb kõik süüdistatavad õigeks mõista nende käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 33. Seonduvalt Jle õigusteenuse osutamisega tsiviilasjas nr 2-19-113602 tuvastas kohus, et menetluskulude nimekirja on kohtule esitanud J. Dokumendi metaandmete kohaselt on dokumendi koostaja Q. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kes konkreetselt on õigusabiteenust osutanud, kas seda on teinud D, Q või keegi kolmas. Menetlusnimekirja koostamine ei tähenda võltsimist. Tõendatud on, et J suhtles õigusabiteenuse osutamise teemal Fga, kes omakorda suhtles Qga. F ütluste kohaselt suhtles D selles teemas ka J kompanjoni Tga ning nad võisid omavahel õigusabiteenuse osutamises ja tasu suuruses kokku leppida, kuid see versioon ei ole kontrollitav, sest J ega T ei kuulatud 12

(101)1-21-4033 kohtus üle. D aga keeldus ütluste andmisest. Seda, et tasus leppisid kokku F ja J, ei ole samuti tõendatud. 34. Kuna väidetava kelmusliku teo pani faktiliselt toime J, siis süüdistusaktist ei nähtu, kuidas saaks tema tegu omistada Fle või Qle. Neil põhjustel ei saa süüdistatavaid süüdi mõista ei kelmuses, dokumendi võltsimises ega võltsitud dokumendi kasutamises.
(5)W süüdistus kelmuses
  1. Vaidlust ei ole selles, et W esitas süüdistuses märgitud töövõimetuslehed ning sai töövõimetushüvitist. Kohus ei nõustu prokuratuuri etteheitega, justkui olnuks W töövõimetuslehel märgitud perioodil tegelikult töövõimeline. W käis
  2. a juulis puusaliigesevahetuse operatsioonil, mille tulemusena oli ta töövõimetu. Esitatud süüdistus on puudulik ning sealt ei ole aru saada, milles W väidetav näiline töövõimetus seisnes.
  3. Süüdistusaktist ei nähtu, kuidas ja millisel moel W ettevõtlusega tegeles ning mis hetkel ta selle eest tasu sai. Seda, et W käis tunnistaja H sõnade kohaselt ühe meesterahvaga pankrotimenetluse raames pilte tegemas, kohus W poolt töötamiseks ei pea, sest tuvastatud on nii tunnistaja kui ka süüdistatava W kohtus antud ütlustega fakt, et pildid tegi meesterahvas. Pelgalt telefonikõnede tegemine või vastuvõtmine süüdistatava poolt, ekirjade lugemine ja nendele vastamine, ei ole kohtu jaoks veenvaks asjaoluks, et jaatada W poolt tööülesannete täitmist pankrotihalduri või kohtutäiturina. Ka Riigikohtu lahendite lugemist oma töökohas haiguslehel olles ei saa Wle kui töötegemist ette heita.
  4. Kohtumenetluses on mõistlikult põhjendatud, miks W töövõimetuslehe ajal oma tööruumides viibis. W ütluste kohaselt käis ta tööruumides, et olla veendunud, et kõik oleks ikka korras, võib-olla andis teistele juhiseid ja vastas e-kirjadele, suhtles telefoniga. Seda ei pea kohus töötamiseks. Ka W mobiiltelefoni vaatlusest nähtuv W ja advokaatide ning muude isikute omavaheline suhtlus SMS teel ei tõenda vastupidist. Kuigi SMS-idest võiks arvata, et tegemist võiks olla mingit sorti tööalase jutuga, kuid kohtu hinnangul ei ole see siiski üheselt tuvastatav. Kohtule ei ole teada, kas üldse ja, milliste menetluste raames märgitud vestlused toimusid.
  5. Kohtu hinnangul saaks Wle ette heita töövõimetuse ajal töötamist siis, kui tema aktiivne erialane tegutsemine tõi või oleks kaasa toonud tema menetluses olnud pankrotiasjades või täiteasjades õigusliku lahenduse, järelmi. Käesoleval hetkel kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole.
  6. Samuti ei ole tõendatud, et W saanuks töövõimetusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kui süüdistusversiooni kohaselt sai W sel perioodil täidetud tööülesannete eest tasu hiljem, tulnuks prokuratuuril viidata, millal ja millise pankroti- või täiteasja raames laekus süüdistatavale süüdistuses kirjeldatud perioodil tööülesannete täitmise eest raha. W pangakontole ei laekunud töövõimetusperioodil töötasu. Seetõttu tuleb W

§ 209lg 1 järgi õigeks mõista.

40. Kuna W mõistetakse kelmuse süüdistuses õigeks, tuleb kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

(6)Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuded 41. Kohus jättis rahuldamata kaitsja S. Reinsaare taotluse hüvitada Osaühingule X ja Zle SKHS § 11 lõike 2 ja § 7 lõike 1 alusel mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses seoses taotleja 13
(101)1-21-4033 asukohas läbi viidud 31.10.2019 õigusvastase läbiotsimisega. Rahuldamata jäeti ka SKHS § 11 lõike 2 ja § 7 lõike 1 alusel taotletud mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses seoses prokuratuuri poolt Eesti Rahvusringhäälingu uudistesaates „Aktuaalne Kaamera“ 01.11.2019 antud intervjuus taotlejate käsitamisega kohtunik Fle altkäemaksu andnud isikutena ja Eesti Rahvusringhäälingule 05.11.2019 taotleja asukoha läbiotsimise käigu kohta ebaõige teabe avaldamisega.
  1. Kohus leidis, et kuna ebaseaduslikult teostatud läbiotsimist mittevaralise kahju hüvitamise alusena SKHS § 11 lg 2 ette ei näe, siis ei saa seda taotlust ka rahuldada. Kohtu poolt läbiotsimise ebaseaduslikuks tunnistamine peaks hüvitama tekitatud ebaõiguse.
  2. Z au ja hea nime teotamise osas jättis kohus taotluse rahuldamata, sest ei ole tuvastatud, et menetleja tegevus oleks olnud süüline. Avalike menetlustoimingute teostamise hetkel oli Kaitsepolitseiametil ja Riigiprokuratuuril kogutud piisavat tõendeid, et esitada Zle kahtlustus.
  3. Läbiotsimise käigu kohta ebaõigete andmete avaldamise osas jääb taotlus rahuldamata seetõttu, et tegemist ei ole SKHS § 11 lg-s 2 ammendavalt loetletud juhuga, mil füüsilisel isikul on õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist.
  4. Kohus jättis rahuldamata ka F kaitsja O. Nääsi taotluse süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluses leiti, et kahju tekitati kinni pidamise ajal kaitsja osavõtuta korraldatud kohtumisel F survestamisega kohtuniku ametist lahkumiseks; jõustunud kohtumääruse alusel viivitamatule tagamisele kuuluva sularaha tagastamisega teadlikus viivitamises ja F seisukohtade ja õiguste pisendamises kohtueelses menetluses toimunud kaebemenetluses.
  5. Kohus leidis, et Fga toimunud kohtumisel puudus menetlejate süülisus. Seaduses ei ole taolise kohtumise korraldamise keeldu. Sularaha tagastamisega viivitamisel ja F seisukohtade ja õiguste pisendamine ei ole aga käsitatav alandava kohtlemisena.
  6. C taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldas kohus osaliselt. Taotlus rahuldati osas, mis seondus läbiotsimisel kahjustatud mobiiltelefoni ekraani remondi kuludega (169 eurot) ning lõhutud seifiga (18 eurot). Taotlus jäeti rahuldamata läbiotsimisel purunenud vaasi osas, sest puudub põhjuslik seos vaasi purunemise ja menetleja käitumise vahel. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et vaasi serv oli eelnevalt mõrane.
  7. Kohus jättis rahuldamata F taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise osas. Taotluses sooviti kahju hüvitamist seoses kohtunikuametist kõrvaldamise tagajärjel saamata jäänud töötasuga summas 60 796,21 eurot; saamata jäänud II pensionisamba maksete osas; õpetaja ametist vabastamistega (kohtu äranägemisel) ning sõidu- ning ravikuludega (174, 3 eurot sõidukulud, 177,29 eurot ravimite kulud ning 160 eurot psühhiaatrilise ravi kulud).
  8. Kohtuniku ametist kõrvaldamise osas jäi taotlus rahuldamata, sest F ei kõrvaldatud ametist. Praeguses faasis on ennatlik kahju hüvitamise nõude esitamine. Õigeksmõistva kohtuotsuse järel on Fl õigus pöörduda nõudega Eesti Vabariigi vastu saamatajäänud tulu ja II pensionisamba maksete nõudes. Õpetaja ametist vabastamise osas ei ole tõendatud, et õppetöö lõpetamise põhjuseks oli kriminaalmenetluse läbi viimine. Sõidu- ja ravikulu ei 14
(101)1-21-4033 kuulu SKHS §-d 5 ega 7 alusel hüvitamisele. Sõidukulud, ravimite ja ravikulud jäid hüvitamata, sest need ei kuulu vastavalt SKHS §-dele 5 ja 7 hüvitamisele. (III) Apellatsioonid
(1)Prokuratuuri apellatsioon 50. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, palub see vaidlustatud osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavad neile ette heidetud tegudes süüdi, konfiskeerida Flt ära võetud sularaha, rahuldada avalik-õiguslik nõue ning jätta süüdistatavate menetluskulud nende enda kanda. Prokuratuur esitas ka karistusettepanekud ja taotluse süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks. (
  1. a)Menetluslikud küsimused 51. Prokuratuuri hinnangul rikkus maakohus otsuse kuulutamisega seonduvalt menetlusõigust, hoidis menetlusosalisi teadmatuses ega arvestanud kohtumenetluse poolte õigusi. See rikkumine väljendus selles, et kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel ei selgitanud kohus suuliselt kohtuotsuse olulisi põhjendusi, samuti lükati kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemist korduvalt edasi. Kohtuotsuse terviktekst tehti kättesaadavaks hiljem kui kohtu poolt määratud tähtajal. 52. Advokaadibüroo läbiotsimine teostati kehtiva õiguse nõudeid järgides. Maakohus pidanuks jaatama läbiotsimiste õiguspärasust ning tuginema lahendi tegemisel seaduslikult läbiviidud uurimistoiminguga kogutud tõenditele. Seda mitte tehes rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 53. Sõiduauto Volkswagen Passati läbiotsimiseks oli eeluurimiskohtuniku luba. Sõidukit ei kajastatud määruse resolutsioonis üksnes tehnilisel põhjusel ning prokuratuur esitab selle tõendamiseks e-kirja vahetuse Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. (
  2. b)F süüdistus altkäemaksu võtmises ning W, Z ning OÜ X süüdistus altkäemaksu andmises 54. Prokuratuur ei nõustu maakohtu otsusega altkäemaksu andmise ja võtmise osas. Poolte vaheline ekvivalentsussuhe on tuvastatav kaudsete tõendite põhjal. Ekvivalentsussuhet tõendavad ka OÜ X läbiotsimisel leitud tõendid, mille maakohus tunnistas lubamatuks. 55. Ebaõiguskokkulepet on võimalik jaatada, kui teenuseid osutatakse korduvalt ja perioodiliselt; teineteise käitumine on prognoositav ja ettenähtav; osapooltel on selge ja tajutav teadmine selle kohta, milline on oodatav käitumine ning omavahelist kokkulepet tajutakse ka kolmandate isikute poolt. Neid asjaolusid käsitles prokuratuur ka oma süüdistuskõnes. Maakohus hindas tunnistajate ütlusi ühekülgselt ja jättis hindamata mitmed kaudsed ja dokumentaalsed tõendid, millele prokuratuur süüdistuskõnes viitas. Selektiivne tõendite hindamine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Üksnes kaitsjate ühepoolsete järelduste arvesse võtmisega rikkus maakohus ka kohtuotsuse põhistamise nõudeid. 56. Prokuratuur ei nõustu maakohtu järeldusega, milles leiti, et W poolt Qle sülearvuti ega õiguskirjanduse soetamine ei ole tõendatud. 15
(101)1-21-4033
  1. Zlt varaliselt hinnatava soodustuse saamise etteheite osas palub prokuratuur maakohtu otsuse tühistada kahe episoodi osas, milles maakohus ei lugenud soodustuse saamist tõendatuks: tasuta õigusteenuse osutamine väärteomenetluses nr 260208000621 (4-081560) ning tasuta õigusteenuse osutamisega Cle seoses pöördumisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik I poole.
  2. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kui jättis hindamata, kas F tegevus võib vastata

§ 3001lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole.

Nii süüdistatavale kui kaitsjale oli süüdistusakti põhjal teada, et kohtuotsuse tegemisel tuleb kaaluda ka toimingupiirangu rikkumise kuritegu, sest süüdistusakt viitas sellele mitmes kohas. Ühtlasi juhtis prokuratuur sellele tähelepanu avakõnes. Prokuratuur ei pea teo ümberkvalifitseerimiseks tegema taotlust, vaid alternatiivse kvalifikatsiooni kaalumine on maakohtu seadusest tulenev kohustus. 59. Prokuratuur analüüsis F tegevuses

§ 3001

lg 1 tunnuste esinemist põhjalikult süüdistuskõnes ning leiab, et kui ringkonnakohus ei tuvasta

§ 294

lg 1 p 1, 2 koosseisutunnuste esinemist, tuleb F süüdi tunnistada

§ 3001lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

(c) F süüdistus eriliiki isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises omakasu eesmärgil 60. Prokuratuur ei nõustu F õigeksmõistmisega

§ 1571lg 2 järgi.

61. F poolt Cle delikaatsete isikuandmete edastamine jäi selle ajaperioodi sisse, mil Ü tegeles ema eestkoste ja pensioni kättesaamise küsimuse lahendamisega. F eesmärk näidise saatmisel oli, et C saaks seda kasutada koostatava dokumendi näidisena ning seeläbi enda ja F ühisele leibkonnale varalist kasu teenida. Kui ringkonnakohus leiab, et Ü nõustamine ei ole tõendatud, ei muuda see hinnangut, et F on toime pannud

§ 1571lg-s 2 sätestatud kuriteo.

On tuvastatud, et eriliiki isikuandmeid sisaldava dokumendi edastamise eesmärgiks oli see, et C saaks seda dokumenti õigusteenuse osutamisel näidisena kasutada. 62. Kui ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole lõpuleviidud teoga, tuleb kontrollida F tegevuse vastavust

§ 1571

lg 2 –

§ 25lg 2 tunnustele.

Teades, et C tegeleb nõustamisega, tegi F endast kõik, et C saaks eriliiki isikuandmeid sisaldavat dokumenti kasutada omakasu eesmärgil. (d) W süüdistus kelmuses 63. Prokuratuur ei nõustu W õigeksmõistmisega

§ 209lg 1 järgi.

64. Maakohus on ekslikult leidnud, et prokuratuur vaidlustab asjaolu, et W oli töövõimetu. Prokuratuur heidab Wle ette seda, et viibides haiguslehel ning puhul, mil tema taastumine oli piisav ning tervis võimaldas, täitis ta tööülesandeid, ei andnud ta sellest Haigekassale teada. Olukorras, mil Wl selgus, et ta on operatsioonist piisavalt taastunud ning saab ja kavatseb osalise koormusega jätkata töövõimetuslehel viibides ettevõtlusega tegelemist ning täita tööülesandeid, pidanuks W esitama vastava info Haigekassale. Kui väljakirjutatud töövõimetuslehel on vaja teha parandusi, esitab töövõimetuslehele parandamist vajava kande teinud kande tegija haigekassale kirjaliku õiendi. Seega pidanuks W informeerima Haigekassat töövõimetuse perioodil tööülesannete täitmisest ja ettevõtlusega tegelemisest ning Haigekassal olnuks esitatud teabe põhjal võimalik teha töövõimetuslehele parandused. Vastavalt asjaoludele järgnenuks W poolt korrektsel kujul Haigekassale teabe edastamisel 16

(101)1-21-4033 kas hüvitise maksmise vähendamise, selle maksmisest keeldumise või selle tagasinõudmise otsus. W viis Haigekassa aga kõnealuse teabe osas eksimusse ning Haigekassa tegi eksimuses olles varakäsutuse.
  1. Prokuratuur möönab, et süüdistuses ei ole ettevõtluse või tööülesande täitmisena käsitatavat tegevust konkreetselt nimetatud, kuid prokuratuur on need tegevused sisustanud nii kohtuliku uurimise kui kohtuvaidluste käigus ning Wl on olnud igakülgne võimalus end nende etteheidete vastu ka kaitsta.
  2. Prokuratuur ei nõustu, et tööülesannete täitmise ja ettevõtlusega tegelemisena on käsitletavad üksnes need toimingud, mis tõid või oleks kaasa toonud tema menetluses olnud pankrotiasjades või täiteasjades õigusliku järelmi. Jättes sellise seisukoha põhistamata rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Taoline seisukoht on eluvõõras ja ekslik. Maakohtu seisukoht, et W tegeles töökorralduslike küsimustega, on ekslik. Töökorralduslikeks ülesanneteks on büroo ülalpidamise ja toimimise tagamine, samuti halduri/täituri igapäevase töö koordineerimisega seotud tegevused. Wle prokuratuuri poolt tehtud etteheide läheb oluliselt kaugemale pelgalt nö administratiivsetest toimingutest.
  3. Asjassepuutumatu oli ka maakohtu seisukoht, et W ei saanud töövõimetuse ajal tulu. Määrav ei ole mitte tulu saamine töövõimetuse ajal, vaid selle aja eest. Eirates ravikindlustuse seaduse (RaKS) sätteid kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes.
  4. Kuna prokuratuur taotleb W süüdimõistmist

§ 209

lg 1 järgi, tuleb ka rahuldada Eesti Tervisekassa poolt W vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ning mõista Wlt Eesti Tervisekassa kasuks välja 4943,99 eurot. (e) F, C ja Q süüdistus kelmuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises 69. Prokuratuur vaidlustab F, C ja Q õigeks mõistmise

§ 209

lg 2 p 4 –

§ 25

lg 2,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi seonduvalt varalise kasu saamise katsega tsiviilasjas nr 2-17-9248.

  1. Maakohtu tuginemine F oletusele selle kohta, et N ja D vahel võis olla juttu tulemustasust on ekslik. Prokuratuur peab F ütlusi ebausaldusväärseteks. Tulemustasu kokkulepet ei kinnita ükski tõend ning ka F ütlused olid oletuslikud, mitte kindlas kõneviisis esitatud faktiväited. N ütlustest nähtub, et tasukokkuleppeid ei olnud. Maakohtu vastupidine järeldus ei põhine N ütlustel. Maakohtu seisukoht, et N ei mäleta asjaolusid, ei ole õige. Kuigi N ühel hetkel nii vastas, siis tasukokkuleppe kohta oli ta vastus selge. Seega on kohus käsitlenud tunnistaja ütlusi valikuliselt ja jõudnud seega ebaõigele seisukohale.
  2. Intellektuaalselt võltsitud dokumendi esitamisega viidi hageja eksitusse kostjal tekkinud menetluskulude osas, mis oleks hagi rahuldamata jätmisel toonud kaasa hageja alusetu varakäsutuse ja perekond XXX alusetu rikastumise. Menetluskulude nimekirjas väidetakse, et N on kulud tasunud. Taotluses ei ole juttu sellest, et Nl võiks tulevikus tekkida õigusteenuse kulu tasumise kohustus. Samas on selgelt tõendatud, et tegelikkuses ei ole N kulusid kandnud. 17

(101)1-21-4033
  1. Prokuratuur ei nõustu maakohtu kriitikaga selles, et süüdistusaktist ei nähtu, kelle vahel, millal ja kuidas lepiti kokku teoplaanis; milliste andmete avaldamise läbi toimus eksitamine; kes pidi millistest andmetest tulenevalt sattuma eksimusse ning kes pidi saama varalist kasu. Prokuratuur leiab, et nimetatud asjaolude näol on tegemist tõendamiseseme asjaoludega ning need asjaolud tulenevad tõenditest neile kogumis hinnangut andes ega pea sisalduma süüdistuses. Süüdistus vastab kelmuse koosseisutunnustele ning on piisavalt detailne ja arusaadav. Süüdistusest nähtub selgelt, et eksimusse sooviti viia K. Süüdistatavat õigeks mõistes rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  2. Seoses tsiviilasjas nr 2-19-113602 menetluskulude dokumendi esitamisega vaidlustab prokuratuur maakohtu otsuse üksnes F ja Q õigeksmõistmises

§ 344lg 1 järgi.

74. Kohtulikult uuritud tõendid, eriti telefonikõned F ja D ning F ja Q vahel tõendavad, et kõnesolevas tsiviilasjas ei osutanud D õigusteenust. Koostades menetluskulude nimekirja, kus õigusteenuse osutajana nimetati D, esitati kohtule teadlikke valeväiteid nii õigusabiteenuse mahu, selle hinna kui ka õigusabiteenuse eest tasumise ja selle osutaja kohta. Sellega panid F ja Q toime dokumendi intellektuaalse võltsimise

§ 344lg 1 järgi.

(f) Menetluskulud

  1. Prokuratuur leiab, et rahuldades suures osas F ja C kaitsjate taotluse menetluskulude hüvitamiseks on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  2. Kaitsja esitatud taotlus ei ole nõuetekohane. Hüvitamisele ei kuulu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ettevalmistamine; kolleegidega nõupidamine; süüdistatava Wle esitatavate küsimuste ettevalmistamine; SKHS taotluse täiendamine ning lisaks muud toiminguid, mida maakohus pole pidanud vajalikuks täpsustada.
  3. Zle mitme kaitsja kulude hüvitamisel on maakohus tähelepanuta jätnud KrMS § 175 lg 2 regulatsiooni, mis sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.
  4. Prokuratuur ei nõustu ka sellega, et hüvitatav menetluskulu võiks olla uue kaitseakti koostamine varasema seaduse nõuetele mittevastava kaitseakti asemel. Kaitsja oleks pidanud juba esimesel korral esitama seaduse nõuetele vastava kaitseakti.
  5. Prokuratuur leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis riigi kanda OÜ-le X tekkinud menetluskulud seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega, sest kohus jättis taotluse rahuldamata.

(2)F kaitsja O. Nääsi apellatsioon 80. F kaitsja O. Nääs vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata süüteomenetluses esitatud kahju hüvitamise taotlus ning lahendamata taotlus keelata F elukoha läbiotsimisel tehtud ning kohtutoimikus sisalduvate fotojäädvustuste avaldamine. Kaitsja ei vaidlusta maakohtu otsust süüteomenetlusega kaasnenud sõidukulude, ravimite kulude ning psühhiaatrilise ravi kulude hüvitamata jätmise osas. 18
(101)1-21-4033 (
  1. a)Mittevaralise kahju hüvitamise taotlus 81. F taotleb temale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist seoses tema alandava kohtlemisega. Maakohus on küll õigesti välja toonud, millisele kolmele juhtumile kahju hüvitamise taotluses tuginetakse, kuid hinnanud neid ekslikult eraldi. Taotluses leiti, et kirjeldatud sündmused kogumis võimaldavad jaatada, et F kohtlemine kohtueelses menetluses on olnud alandav. Menetleja tegevus kogumis hinnates on näha selge rikkumiste muster, millega anti Fle mõista, et tema õigustega kohtueelses menetluses ei arvestata, kui seda nõuavad menetleja menetluslikud huvid. F õigusi rikuti korduvalt, teadlikult ja tahtlikult. Just selline süstemaatiline F õiguste rikkumine ongi F hinnangul olnud teda alandav. Maakohus on taotluse lahendamisel rikkunud põhjendamise kohustust ning seeläbi oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Peamine etteheide seisneb menetlusõiguse rikkumiste eraldi hindamises. Kaitsja palub ringkonnakohtul hinnata menetlusõiguse rikkumisi kogumis ning tuvastada, et F kohtlemine oli alandav ning talle tuleb hüvitada tekitatud mittevaraline kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 ja SKHS § 11 alusel. (
  2. b)Varalise kahju hüvitamise taotlus 82. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada süüteomenetluses tekitatud varalise kahju taotlus järgmiselt: - kohtunikuametist kõrvaldamise tagajärjel saamata jäänud töötasu näol summas 60 796,21 eurot; saamata jäänud II pensionisamba maksete näol summas 2873,49 eurot; saamata jäänud töötasu ja II pensionisamba maksete näol edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse jõustumiseni; süüteomenetluse tagajärjel õpetaja ametist vabastamisega tekitatud kahju saamata jäänud töötasu näol kohtu äranägemise järgi. 83. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata F taotluse kahju hüvitamiseks seoses õpetaja palgaga. On ilmne, et gümnaasiumid ei soovi õpetajaks isikut, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegude toimepanemises ning avaliku usalduse kuritarvitamises. Kohus on otsuse tegemisel ekslikult lähtunud eeldusest, et F viis koolides õppetööd läbi 2020. a kevadel kuni õppeaasta lõpuni. Ta oli kuni 2020. a maini haiguslehel ega osalenud seetõttu õppetöös. Seos F kahtlustatavana kinnipidamise ja töösuhte lõppemise vahel on ilmne. 84. Maakohus on ekslikult jätnud rahuldamata ka kahju hüvitamise taotluse seoses kohtuniku palgaga. F soovib palga hüvitamist nii palgata puhkusele mineku osas kui ka osas, millega Tartu Maakohtu esimehe käskkirja alusel vähendati F ametipalka 50% ulatuses ning seda otseselt tulenevalt asjaolust, et Fle esitati käesolevas asjas süüdistus. Enda taotluses tugines F mh ka PS § 25 sätestatule ning viitas ka Riigikohtu üldkogu poolt avaldatud seisukohtadele. F taotlus ei tuginenud SKHS § 5 lg 1 p-s 4 sätestatud alusele. Kaitsja palub ringkonnakohtul hinnata F taotlust ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 toodu valguses. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, justkui oleks taotlused ennatlikud. Taotlus oli esitatud õigeaegselt ning maakohus oleks pidanud kohtuotsusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuded läbi vaatama ja rahuldama. 19
(101)1-21-4033 (c) Taotlus keelata F elukoha läbiotsimisel tehtud ning kohtutoimikus sisalduvate fotojäädvustuste avaldamine
  1. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes taotluse, milles palus keelata F elukoha läbiotsimisel tehtud ning kohtutoimikus sisalduvate fotojäädvustuste avaldamine. Maakohus oma otsuses seda taotlust ei lahendanud.
  2. Taotluse lahendamata jätmine on menetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. See rikkumine on kõrvaldatav ringkonnakohtu poolt, kes saab taotluse läbi vaadata ja rahuldada.
(3)C kaitsja O. Nääsi apellatsioon 87. C kaitsja O. Nääs vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata süüteomenetluses esitatud kahju hüvitamise taotlus seoses läbiotsimisel lõhutud vaasiga. Kaitsja palub selles osas teha uus otsus, millega hüvitada läbiotsimisel lõhutud vaasi maksumus. Kaitsja leiab, et asjaolu, et menetleja fikseeris vaasi purunemise, tõendab, et tegemist oli menetleja tegevuse tõttu tekkinud kahjuga. Seetõttu ei ole arusaadav maakohtu seisukoht nagu poleks tuvastatav põhjuslik seos menetlejate tegevuse ja vaasi purunemise vahel. Isegi, kui jaatada, et vaas oli enne selle purunemist mõranenud, on sellise vaasi väärtus siiski suurem kui purunenud vaasil.
(4)Süüdistatav Z ja OÜ X apellatsioon
  1. Süüdistatavad vaidlustavad maakohtu otsust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamata jätmise osas.
  2. X õigusvastase läbiotsimisega tekitati mittevaralist kahju (mainekahju) nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Selle kahju hüvitamiseks ei piisa üksnes läbiotsimise ebaseaduslikuks tunnistamisest. Isegi, kui senisest Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa juriidilisele isikule tekitatud mittevaralist kahju hüvitada, on ilmne, et maine kahjustamise eest peaks olema võimalik kahju hüvitada. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamist peetud võimalikuks. X läbiotsimisega rikuti ka juriidilise isiku eraelu puutumatust.
  3. Kahju tekitas ka põhjendamatu kriminaalasja algatamine ja hilisemalt menetlejate esitatud õigustused. Süüdistatavad ei nõustu ka sellega, et viies episoodis tasuta õigusabi andmine võiks olla käsitatav tasuta õigusabina. See on kolleegide vaheline viisakus. Seetõttu tuleks ka süüdistatavatele välja mõista kohtu poolt määratud ulatuses vastav mittemateriaalne ja materiaalne kahjuhüvitis. Ka jälitustegevus oli ebaseaduslik ning sellega seoses tuleb välja mõista materiaalse ja mittemateriaalse kahju hüvitised.
  4. Viimaks leitakse apellatsioonis, et maakohus jättis hinnangu andmata süüteomenetluses vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas. (IV) Menetlus ringkonnakohtus
(1)Kriminaalasja arutamisele määramine 92. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevase tähtaja jooksul esitas prokuratuur seisukoha, milles palus jätta Z ning OÜ X apellatsioonid läbi vaatamata, sest need esitati kaebetähtaega rikkudes. 20
(101)1-21-4033
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Kõik apellatsioonid loeti tähtaegseteks ning võeti menetlusse. Prokuratuuri esitatud tõend võeti kriminaalasja materjalide juurde. Apellatsioonimenetluse poolele, kes peab vajalikuks prokuratuuri esitatud tõendi uurimist kohtuistungil, anti võimalus esitada ringkonnakohtule põhjendatud taotlus kriminaalasja arutamiseks suulises menetluses hiljemalt
  4. jaanuariks
  5. Teiste taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks anti tähtaeg kuni
  6. veebruarini
  7. Seda tähtaega pikendati kaitsja taotlusel kuni
  8. veebruarini
  9. Ringkonnakohus esitas apellatsioonimenetluse pooltele kirjalikud küsimused: 1) Kas süüdistuse tekstis kajastuvad piisava selgusega kõik faktilised asjaolud, mis võimaldaksid teha järelduse, et Fle ette heidetud tegevus, mis on süüdistusaktis kvalifitseeritud altkäemaksu võtmisena, vastab

§ 3001

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule ja kas need faktilised asjaolud on tõendatud? 2) Kas X läbiotsimisel kliendisaladuse kaitse nõuetega arvestamata jätmine toob kaasa läbiotsimisega saadud tõendite lubamatuse ka nende dokumentide osas, mis seonduvad advokaadile esitatud ning läbiotsimistaotluses ja -määruses välja toodud kuriteokahtlusega (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu põgusat viidet Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklite 8 ja 6 omavahelise võimaliku seose kohta - EIK 20.12.2016, Lindstrand Partners Advokatbyrå AB v. Sweden, (18700/09), p 95)? 3) Kas ja millisel õiguslikul alusel saab kohus keelata kohtuotsuse tegemisel kohtutoimikus sisalduva materjali avaldamist (vt kohtutoimikuga tutvumise osas ka RKKK 16.04.2020, 1-19-8262, p 39 jj)? 4) Millises menetlusdokumendis või millisel kohtuistungil tugines Z või tema kaitsja apellatsioonis välja toodud etteheidetele, kui maakohtult taotleti süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist? Vastuses palub ringkonnakohus kõrvutada apellatsiooni väiteid konkreetsete viidetega maakohtu menetluses esitatud dokumentidele või maakohtu istungi protokollidele.

(2)Süüdistatav Z ja OÜ X kirjalikud seisukohad
  1. Süüdistatavad Z ja OÜ X esitasid kahed kirjalikud seisukohad. Esimesed seisukohad saadeti KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevase tähtaja jooksul. Neis vaidlustati kokkuvõtvalt prokuratuuri seisukohti advokaadibüroo läbiotsimise seaduslikkuse kohta. Vastuses selgitati, et süüdistatavad nõustu väitega, et viies episoodis on antud tasuta õigusabi, sest see on olnud kolleegide vaheline arutelu. Samuti esitati põhjendusi, miks ei ole tegemist ebaõiguskokkuleppega ning seda isegi siis, kui arvestada ebaseadusliku läbiotsimise käigus ära võetud tõendeid. Z menetluskulude Eesti Vabariigilt välja mõistmine on põhjendatud. Kaitsjad ei dubleerinud üksteise tööd, mõlema osalemine oli istungitel vajalik, mh osaleti advokaadibüroo asenduskaitsjatena. Kaitseakti täiendamise kulud olid vajalikud, sest täiendamist pidasid vajalikuks nii kohus kui prokuratuur. Arvel on kuupäev märgitu ekslikult. Perioodil
  2. aprill –
  3. aprill 2021 kajastatud kaitseakti koostamise kulu on seotud kaitseakti täiendamise ajakuluga. Advokaadibüroole tuleb hüvitada ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse koostamisega seonduvad kulud ning seda sõltumata sellest, et taotlust ei rahuldatud.
  4. Teised kirjalikud seisukohad edastati kohtule apellatsioonide menetlusse võtmisel antud tähtaja jooksul. Seisukohtades vastati jaatavalt ringkonnakohtu küsimusele nr
  5. Leiti, et läbiotsimisega rikuti ulatuslikult nii läbiotsimisele allutatud isikute kui ka klientide põhiõigusi ning sellise läbiotsimise eesmärk oli algusest peale minna mööda läbiotsimisele 21
(101)1-21-4033 allutatud isikute õigustest. Toimingu raames leidis aset ka mitmeid olulisi menetlusõiguse rikkumisi. Kokkuvõttes on tõendid lubamatud. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele nr 4 selgitati, et põhjendamatule kriminaalmenetluse alustamisele viidati apellatsioonis seetõttu, et seetõttu sai üldse läbiotsimine ja kahju tekkimine võimalikuks. Apellatsioonis käsitletud tasuta õigusabiks peetud episoode kasutas aga prokuratuur põhjendamatu kahtlustuse esitamisel. Sellega tuuakse välja ebaseadusliku tegevuse ulatus ehk need pidevad rikkumised, mis viisid ebaseadusliku läbiotsimiseni. Sellele viidati ka süüdistatava viimases sõnas. Jälitustegevusega seonduva kahju hüvitamise taotluse kohta selgitatakse, et sellele viidati süüdistatava viimases sõnas. Ka see rikkumine viis ebaseadusliku läbiotsimiseni. Kinnipidamisega seonduvat kajastati uudistes ning see tekitas ka mainekahju.
(3)Z kaitsja J. Tehveri kirjalikud seisukohad 96. Z kaitsja J. Tehver leiab, et advokaadibüroo läbiotsimise osas on maakohtu seisukohad põhjendatud ja loogilised. Vastus ringkonnakohtu küsimusele nr 2 on jaatav. Advokaadibüroo läbiotsimisele kohalduvate nõuete rikkumine on oluline menetlusõiguse ja kaitsealuse ning kaassüüdistatavate põhiõiguste rikkumine. Selliste rikkumiste tagajärg on Riigikohtu praktika järgi tõendi lubamatus. Prokuratuuri argumendid ei võimalda teha süüdimõistvat otsust ning seda isegi siis, kui arvestada tõendeid, mille maakohus lubamatuks tunnistas. Maakohus ei seadnud nõudeid konkreetsetele tõendi liikidele, vaid leidis, et kaudsed tõendid ei tõenda ebaõiguskokkulepet. Prokuratuuri etteheited menetluskulude hüvitamise kohta on alusetud. Hüvitise kogusumma ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.
(4)Prokuratuuri kirjalikud seisukohad 97. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele nr 1 leidis prokuratuur, et süüdistus sisaldab kõiki

§ 3001lg 1 koosseisutunnuseid ning tegu on ka tõendatud.

Seda on käsitletud prokuratuuri apellatsioonis. Vastus küsimusele nr 2 on eitav. Isegi, kui kõiki nõudeid ei järgitud, on läbiotsimisel saadud tõendid lubatavad. Sõltumatu vaatleja kaasamist võib asendada ka see, kui läbiotsimisel osaleb kahtlustatavast vandeadvokaat. Samuti viibis läbiotsimise juures advokatuuri liige M. Mahlapuu. Süüdistatavate poolt apellatsioonides taotletud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise osa jääb prokuratuur kohtuvaidlustes esitatud seisukoha juurde.

(5)W kaitsja M. Lemetti kirjalikud seisukohad
  1. Kuigi maakohus pidas jälitustoiminguid seaduslikeks, peab ringkonnakohus seda ex officio uuesti hindama.
  2. Kelmuse süüdistuse osas on maakohtu arutluskäik olnud loogiline ja arusaadav. Süüdistusest ei ole aru saada, milliseid kohustusi W täitis ja kuidas tegeles ettevõtlusega. Ühtegi tõendit ei ole selle kohta, millise menetluse raames W tööd tegi. Vähetähtsate toimingute tegemine ei ole töötamine. Tõendatud pole ka töötasu saamine. Nõustuda ei saa sellega, et töötasu väljamaksed võivad toimuda ka pärast töövõimetuse aega, sest see viiks liialt suure määramatuseni.
  3. Maakohtu järeldus altkäemaksu süüdistuses on õige. Kohus ei seadnud liialt kõrget tõendamisstandardit. Kohus pole tuvastanud soodustuse saamist, pelgalt seda, et F sai W kaudu telefoni soodsamalt. See ei tõenda ebaõiguskokkulepet. Kohus on õigesti 22
(101)1-21-4033 leidnud, et W eelistamine ei ole leidnud kinnitust. Õiguskirjanduse ja sülearvuti episoodis on kohus jõudnud samuti õige järelduseni.
(6)F, C ja Q kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi kirjalikud seisukohad
  1. Altkäemaksu võtmise süüdistuses ei anna prokuratuuri seisukohad alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hüvede andmist ajendas sõprade vaheline heatahtlikkus ning värske kohtupraktika toetab seisukohta, et teatud soodustuste üleandmine võib olla sotsiaaladekvaatne käitumine. Isegi kaudsed tõendid ei võimalda ekvivalentsussuhte tuvastamist ning prokuratuuri loetelu kriteeriumitest, mis viitaksid ebaõiguskokkuleppele, ei ole asjakohane. Maakohus tuvastas õigesti, et F ei ole saanud soodustusi õiguskirjanduse, sülearvuti ega osade tasuta õigusabi episoodides. Samuti on ebaõige teo käsitamine jätkuvana, mistõttu oleks osa etteheidetavatest tegudest igal juhul aegunud.
  2. Toimingupiiranguga seonduvas on kaitsjate vastus ringkonnakohtu küsimusele nr 1 eitav. Süüdistusakt ei käsitle toimingupiirangu rikkumise etteheidet. Sealsed viited KVS-le on tehtud altkäemaksu süüdistuse raames ning süüdistus ei kajasta kõiki koosseisutunnuseid. Samuti ei ole faktidega sisustatud väide, et W ja Z oleks Fga seotud isikud. Süüdistus on vastuoluline ka selles, kumba pidi mõju prokuratuur silmas peab ehk kes keda väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas. KVS § 7 lg 1 p 4 osas pole Riigikohtu praktikat. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kellegi lugemine seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 järgi eeldab analüüsi mõjutamise olulisusest, sh suhtlemise tihedusest, poolte vaheliste lepingute iseloomust ning tähtsusest ametiisikule. Seejuures leidis kolleegium, et isegi võlasuhtest ei pruugi piisata jaatamaks isikute vahelist olulist ja vahetut seotust. Sellega seonduvalt paluvad kaitsjad tõendina vastu võtta Kaitsepolitseiameti kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, millest nähtub, et õiguskaitseasutused on pidanud olulise ja vahetu mõju tuvastamisel oluliseks selliseid kriteeriume, mida süüdistusest ei nähtu. Süüdistusakt ei kirjelda ka ühtsest tahtlusest kantud tegu ega toimingupiirangu suurt ulatust. Süüdistuses puudub ka hüpotees selle kohta, millisel ajaperioodil F väidetavalt teod toime pani. Süüdistusest ei nähtu ka seda, millal tekkis väidetav mõju üksteisele, millal sellisest mõjust teada saadi ning kas otsuste ulatus ületas 40 000 euro pärast
  3. aprillil 2013 jõustunud KVS-i ning mõjust teadlikuks saamist. Samuti ei ole selge, kuidas pidanuks F W ja Z ajutiseks halduriks määrates ette nägema, milliseks kujuneb tasu. Süüdistuse lisana esitatud tabelid ei võimalda võtta arvesse sama tsiviilasja raames eri aegadel tehtud otsuste ulatusi. Süüdistus räägib üksnes sellest, et ebaõiguskokkulepet täideti ühtse tahtlusega, kuid ei ütle midagi selle kohta, et toimingupiirangut oleks ühtse tahtlusega rikutud. Seda ei saa ringkonnakohus seega tuvastada. Isegi, kui leida, et koosseis on täidetud, oli F keelueksimuses. Selle tõendamiseks esitab kaitsja tõendi, mis kinnitab kaitseväidet, et Fl ei ole lubatud taanduda kohtuasjast, kus F oli sõber menetlusosalise esindajaga, mitte menetlusosalisega. Pankrotihaldur on aga võrreldav menetlusosalise esindaja, mitte menetlusosalisega. Kaalumist väärib ka toimingupiirangu rikkumise koosseisu põhiseaduspärasus.
  4. Eriliiki isikuandmete avaldamise osas on maakohtu otsus õige. Isegi, kui C oleks õigusabi osutanud, ei ole tõendatud, et ta oleks selle eest raha küsinud. Kui ei tuvastatud varalise kasu saamise eesmärki, ei olnud tarvis ka hinnata vastutust süüteokatse eest. Samuti on prokuratuuri tõlgendus subjektiivsest koosseisust ekslik. Varalise kasu eesmärk peab seonduma isikuandmetega. 23
(101)1-21-4033
  1. Maakohtu otsus seoses kelmuse katse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega tsiviilasjas nr 2-17-9248 ning 2-19-113602 on õige. Prokuratuuri apellatsioon ei sisalda asjaolusid, mis võimaldaks maakohtu otsuse tühistada ja teha süüdimõistva otsuse.
  2. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele nr 3 leiavad kaitsjad, et selget õigusnormi ei ole, mis võimaldaks keelata toimikumaterjaliga tutvumist, kuid apellatsioonikohus võiks luua uue praktika.
  3. Kuigi maakohus ei tuvastanud kaitsjata toimunud vestluse õigusvastasust, peaks ringkonnakohus selles osas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust lahendades kohtupraktika kujundamiseks seisukoha võtma.
(7)F kirjalikud seisukohad
  1. F leiab, et enamuses on maakohtu otsus õige ja põhjendatud. Karistust ei tohi mõista sotsiaaladekvaatse käitumise eest. Prokuratuuri taotlus tõendi vastuvõtmiseks on arusaamatu. Läbiotsimise ebaseaduslikkus ei saanud prokuratuurile tulla üllatuslikult.
  2. Süüdistusaktis esitatud teokirjeldus ei ole piisav

§ 3001lg-s 1 sätestatud kuriteo tuvastamiseks.

Ainuüksi viitamine sõprussuhtele ei ole piisav. Prokuratuur vihjas toimingupiirangu rikkumisele avakõnes. Tõendite uurimise käigus ei viidanud prokurör kordagi tõenditele, mis tema vihjet sisustaksid. Prokurör esitas ka tõendeid, mis ei olnud asjassepuutuvad. Toimingupiirangu rikkumise kuritegu on ka liialt laialt määratletud.

  1. Altkäemaksuga seonduvalt ei tähenda iga soodustuse vastuvõtmine automaatselt kuritegu. Prokuröri viidatud tõendid ei tõenda ekvivalentsussuhet. Prokurör ei ole välja toonud ühtegi olukorda, kus F oleks rikkunud seadust halduri tasu kinnitamisel. Ühtki anomaaliat ei esine. Kui prokurör tahab väita, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel, tuleks välja tuua konkreetselt, milles viga seisnes. Õiguskirjanduse ostmise episoodis ei ole prokuratuur fikseerinud W töökohas olnud raamatuid. Prokuratuuri väited sülearvuti ostmise kohta on samuti paljasõnalised ja valed. Tasuta õigusabina tuleks käsitada ka seda, kui prokurör käis eeluurimiskohtunikule selgitusi andmas. Menetluses oli õigusabina kõne all vastastikku viisakuste avaldustena osutatud pisiteened. Et soodustuste vastuvõtmine pole alati kuritegu, tuleb ka ametniku eetikakoodeksist. Kuriteo lävepakk peaks olema eetilisuse lävepakust oluliselt kõrgemal. Õigusabi andmine tulenes pigem Z praktilistest teadmistest ega nõudnud temalt erilist pingutust. Enamik tekste koostas F või tema pereliikmed ise.
  2. Süüdistuses

§ 1571lg 2 järgi ei ole tõendatud, et Ü oleks tegelenud oma ema eestkoste küsimusega.

Tähelepanuta on jäetud tõendid koolide õppekavade kohta. Kohus ja prokuratuur on ka ise kohtuotsuses toonud välja eriliiki isikuandmed koos isiku nimega. 111. Kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise osas on süüdistus vastuoluline ja raskesti jälgitav ega too välja kõikide isikute rolli. Prokurör ei ole millegagi sisustanud oma väidet, et menetluskulude hüvitamisel oleks need saanud perekond XXX, mitte menetlusosaline. Viidates dokumendi metaandmetele peaks ühtne standard kehtima kõigile. Prokuratuur enda menetlusdokumentide metaandmetele aga tähtsust ei omista. 24

(101)1-21-4033 112. F esitab ka põhjendusi enda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamise toetamiseks ning leiab, et elukoha läbiotsimisel tehtud fotojäädvustuste avaldamise piiramist toetavad põhiseaduse sätted.
(8)Seisukoha küsimine kaitsjate esitatud tõendite osas
  1. Ringkonnakohus andis apellatsioonimenetluse pooltele täiendava tähtaja, et esitada sisukoht kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi taotluse kohta võtta tõendina vastu Kaitsepolitseiameti
  2. oktoobri
  3. a teatis ning L2
  4. novembri
  5. a vastuskiri kaitsja päringule.
  6. W kaitsja M. Lemetti leidis, et taotlus on põhjendatud, sest taotletavad tõendid toetavad kaitsjate õiguslikku positsiooni ning nende asjakohasust on kaitsjad taotluses põhistanud.
  7. Prokuratuur leidis, et tõendite vastuvõtmiseks puudub õiguslik alus. Kaitsepolitseiameti teatis ei ole kohtulahend ning sealsed seisukohad ei ole ülekantavad teistele elujuhtumitele. Seda ei saa võrdsustada ka senise menetluspraktikaga. Ka L2 vastuskirja ei tohiks vastu võtta. Maakohtu menetluses toimunud kohtuliku uurimise käigus on vastu võetud ja uuritud mitmeid F poolt esitatud enesetaandamise taotlusi, millel on kohtuvaidlustes peatunud ka prokuratuur. F vastas enesetaandusega seonduvatele küsimustele ka ristküsitlusel. Seega ei ole kaitsja jaoks üllatus, et enesetaandamise taotlused võivad omada tähtsust ning ta oleks saanud selle tõendi vastuvõtmist taotleda varem. Teiseks, arvestades et kohtumäärust ei ole säilinud, ei ole kohtu esimehe kirjast võimalik tuletada, miks kohtunik taandamata jäeti. Seega on see asjakohatu tõend. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (I) Lühikokkuvõte
  8. Ringkonnakohus jätab maakohtu õigeksmõistvad otsused muutmata, kuid vähendab mõningaid maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid. Samuti hüvitab ringkonnakohus Fle tema kohtunikuametist kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju. Kuna Z mõisteti õigeks, rahuldab ringkonnakohus osaliselt ka tema taotluse kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  9. Menetluslike küsimuste (II) all selgitab kohus esmalt, miks tuleb tõendina vastu võtta prokuratuuri apellatsioonile lisatud kirjavahetus Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ning kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi poolt esitatud Kaitsepolitseiameti
  10. oktoobri
  11. a teatis. L2
  12. novembri
  13. a vastuskirja aga tõendina vastu ei võeta, sest see tulnuks esitada maakohtu menetluses
(1). Teisena selgitab kohus, et maakohus ei teinud otsuse kuulutamisel ühtki sellist viga, mis apellatsioonimenetluse tulemust mõjutada võiks
(2). Kolmandana kinnitab ringkonnakohus, et jälitustoimingute seaduslikkuse osas oli maakohtu seisukoht õige
(3). Neljandana nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et advokaadibüroo läbiotsimisel tehtud minetused olid sedavõrd ulatuslikud, et need toovad kaasa läbiotsimisega saadud tõendite lubamatuse
(4). Kuna V sõiduauto läbiotsimist võib pidada osaks advokaadibüroo läbiotsimisest, on ka sealt saadud tõendid lubamatud. Seetõttu ei oma tähtsust, kas sõiduauto oli kohtumääruse resolutsioonis märgitud või mitte
(5). Seejärel selgitab ringkonnakohus, et taotlus keelata F elukoha läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumine jääb õigusliku aluse puudumise tõttu läbi vaatamata
(6). Viimaks selgitab ringkonnakohus obiter dictum’i korras, et kuigi süüdistatavad ei saa üldjuhul kriminaalmenetluse alustamise seaduslikkust vaidlustada, lasub prokuratuuril ja 25
(101)1-21-4033 uurimisasutustel kohustus selgitada kohtule asjakohaste kahtluste tekkimisel ka kriminaalmenetluse alustamise tinginud asjaolusid. Väljaspool apellatsiooni piire leiab ringkonnakohus ka seda, et seadusandja peab ette nägema tagatised kohtunike ametialase kirjavahetuse kaitseks
(7). 118. Altkäemaksu andmise ja võtmise süüdistuses (III) nõustub ringkonnakohus suuresti maakohtu seisukohaga. Kuigi ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et W poolt õiguskirjanduse kasutada andmine Qle on käsitatav soodustusena
(2), ei ole tõendatud, et ükski soodustustest oleks antud vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest
(3). Seega on süüdistatavate õigeksmõistmine seaduslik ja põhjendatud. 119. Toimingupiirangu rikkumise osas (IV) nõustub ringkonnakohus prokuratuuriga, et maakohus pidanuks hindama, kas F tegevus võib vastata

§ 3001lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule

(1). Toimingupiirangu rikkumise osas on süüdistus arvukate puudustega. Selle asemel, et proovida altkäemaksu süüdistusega hõlmata ka toimingupiirangu rikkumise koosseisutunnuseid, pidanuks prokuratuur esitama alternatiivse süüdistuse
(2).

§ 3001

lg 1 kooskõla määratletuspõhimõttega on küsitav, sest see tuleb sisustada arvukate määratlemata õigusmõistete abil. Kuna tegemist on abstraktse ohudeliktiga, ei pruugi teo keelatus olla alati mõistlikult ettenähtav. Konkreetsel juhul saab kooskõla määratletuspõhimõttega tagada läbi normi kitsendava tõlgendamise

(3). Arvestades vajadust tõlgendada KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud olulist ja vahetut mõju kooskõlas määratletuspõhimõttega, ei kuulu siia alla üldjuhul (vähemasti karistusõiguse mõttes) ametiisiku sõbrad. Süüdistuses kirjeldatud ja tõendamist leidnud sotsiaalsed ja majanduslikud suhted ei ole piisavad selleks, et jaatada olulist ja vahetut mõju. F ei ole seega toime pannud

§ 3001lg-s 1 sätestatud kuritegu

(4).
  1. Eriliiki isikuandmete ebaseadusliku avaldamise süüdistuses (IV) ei ole tõendatud, et Fl olnuks andmete avaldamisel omakasu eesmärk. Isegi, kui see nii olnuks, ei oleks tema tegu koosseisupärane, sest omakasu eesmärk peab seonduma eriliiki isikuandmetega ega saa olla omakasu taotlemise seisukohast kõrvaline asjaolu.
  2. Järgmisena lahendab ringkonnakohus apellatsioonid tsiviilkohtumenetlustes väidetavalt toime pandud kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise osas (VI). Tsiviilasjaga nr 2-17-9248 seonduvalt leiab ringkonnakohus, et süüdimõistva otsuse tegemine on välistatud seetõttu, et süüdistus sisaldab väidet, mis välistaks teo koosseisupärasuse: õigusabikulude eest tasuti muude teenetega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et mitmed süüdistuse asjaolud ei ole leidnud tõendamist. Sarnastel põhjustel on süüdimõistva otsuse tegemine välistatud ka dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise osas
(1). Tsiviilasjaga nr 219-113602 seonduvalt arvab ringkonnakohus tõendite hulgast välja jälitustoimingutega saadud tõendid, sest prokuratuur taotleb süüdistatavate süüditunnistamist üksnes

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kuna selle kuriteo tõendamiseks ei tohi jälitustoiminguid teha, ei tohi selle tõendamiseks kasutada ka muudest jälitustoimingutest saadud juhuleidu. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et süüdistusest ei tulene, kuidas saaks J tegu omistada Q või Fle. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Lisaks ei ole süüdistuses esitatud väited tõendatud

(2). 122. W kelmuse süüdistuses (VII) selgitab ringkonnakohus esmalt, et ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 lg 1 p-s 5 sätestatud töövõimetuse hüvitise saamist välistav asjaolu kohaldub siis, kui kindlustatud isik saab töövõimetuse aja eest tulu sõltumata sellest, kas tulu laekub töövõimetuse ajal või pärast seda. RaKS § 60 lg 2 kohaselt välistab hüvitise 26
(101)1-21-4033 saamist töövõimetuse perioodil töö- või teenistusülesannete täitmine ning ettevõtlusega tegelemine. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et siia alla ei kuulu üksnes selliste tööülesannete täitmine, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Siiski ei ole töötamise või ettevõtlusena käsitatav (vähemasti

§ 209lg-s 1 sätestatud ebaõigete andmete esitamise mõttes) mistahes väikesemahuliste ning väheoluliste tööülesannete täitmine

(1). Süüdistus ettevõtlusega tegelemise osas on konkretiseerimata ning see tähendab, et süüdistuse piiresse jääb üksnes etteheide igapäevaste pankrotihalduri ülesannete täitmise kohta
(2). Kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et W oleks Haigekassale (praegu Tervisekassa) teadvalt valeandmeid esitanud. Tõendamist leidnud väikesemahulised toimingud ei ole sellised, mida saaks käsitada hüvitise saamise õigust välistava tööülesannete täitmisena RaKS § 60 lg 2 mõttes
(3). 123. Seejärel lahendab kohus apellatsioonid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste osas (VIII). Kuigi ringkonnakohus nõustub, et C vaasi purunemise ja läbiotsimise vahel oli põhjuslik seos, jääb kahju hüvitamata, sest kahju suurus on tõendamata
(1). Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti jätnud F mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, sest taotluses kirjeldatud menetlusõiguste rikkumised ei ole ka kogumis käsitatavad alandava kohtlemisena SKHS § 11 lg 2 mõttes. Küll aga leiab kolleegium, erinevalt maakohtust, et menetleja poolt kahtlustatavaga kaitsja juuresolekuta peetud kohtumine võib olla käsitatav menetlusõiguse rikkumisena SKHS § 7 lg 1 mõttes. Kolleegium rahuldab osaliselt kaitsja apellatsiooni Fi varalise kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et kohtuniku ametikohustuste peatumine KrMS § 381 lg 3 alusel on käsitatav ametist kõrvaldamisena SKHS § 5 lg 1 p 4 mõttes. Seetõttu tuleb õigeksmõistva otsuse järel hüvitada ka saamata jäänud töötasu. Palgata puhkusele jäämise tõttu saamata jäänud tulu aga hüvitamisele ei kuulu. Samuti ei ole alust hüvitada väidetava õpetajatöölt vabastamisega saamata jäänud tulu – viimane on ka tõendamata
(2). Z ja advokaadibüroo taotlused läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks jäävad rahuldamata. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et SKHS § 11 lg 2 võimaldab ka ebaseadusliku läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Siiski ei võimalda see hüvitada juriidilisele isikule tekitatud mittevaralist kahju. Z taotlust ei pea rahuldama seetõttu, et kahju on heastatav rikkumise tuvastamisega. Ringkonnakohus nõustub Z apellatsiooniga, et maakohus jättis põhjendamatult läbi vaatamata vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Kolleegium ei tuvasta, et kinnipidamine olnuks ebaseaduslik, kuid õigeksmõistva otsuse tõttu tuleb taotlus osaliselt siiski rahuldada. Väidetava ebaseadusliku jälitustegevusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitati esmakordselt ringkonnakohtule. Kuna see on esitatud hilinenult, jääb see läbi vaatamata
(3). 124. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt prokuratuuri taotlused maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamise vähendamiseks (IX). F menetluskulusid vähendatakse osaliselt rahuldamata jäänud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse koostamisega seonduvas
(1). Z kasuks välja mõistetud menetluskulusid vähendatakse seepärast, et maakohus ei arvestanud kahele kaitsjale makstud tasu hüvitamisel KrMS § 175 lg 2 nõudeid ega seda, et arved tasunud juriidiline isik on käibemaksukohustuslane, kes saab tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Samuti vähendatakse Z kasuks välja mõistetud menetluskulusid kaitseakti parandamisele kulunud tasu osas
(2). Välja mõistetud menetluskulusid vähendatakse ka OÜ X nimel süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse koostamise osas, sest taotlus osutus edutuks. Samuti vähendatakse välja mõistetud menetluskulusid käibemaksu võrra, sest advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane, kes saab tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata
(3). 27
(101)1-21-4033 125. Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude küsimuse (IX). (II) Menetluslikud küsimused
(1)Apellatsioonimenetluses esitatud tõendid
  1. Prokuratuur taotles apellatsioonis, et ringkonnakohus võtaks tõendina vastu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Kohtute infosüsteemide tiimi teenusejuhi
  2. novembri 2023 a. e-kirja, millest nähtuvad prokuratuuri hinnangul Harju Maakohtu 30.10.2019 pealdisega antud läbiotsimismääruse resolutsiooni tehnilised asjaolud. Eesistuja otsustas eelmenetluses
  3. jaanuari
  4. a määrusega selle tõendi vastu võtta. Määruses leiti, et prokuratuur ei saanud seda tõendit maakohtus endast mitteoleneval mõjuval põhjusel esitada (KrMS § 321 lg 6), sest maakohtumenetluses ei seatud kahtluse alla seda, kas eeluurimiskohtunik rahuldas läbiotsimistaotluse täielikult või osaliselt. Selle küsimuse tõusetumist ei saa ka pidada ilmseks, sest vaatamata sellele, et resolutsiooni tekstis ei ole kõiki objekte märgitud, algab resolutsioon tõdemusega, et taotlus on rahuldatud, mitte osaliselt rahuldatud (VII kd, tl 92). Ringkonnakohus peab tõendi vastuvõtmist jätkuvalt põhjendatuks. Lisatud e-kirjavahetuse liigitumine KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendi liikide alla ei ole oluline, kuna prokuratuur soovib tõendada kriminaalmenetluse asjaolu. Seega on tegemist KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud vabatõendiga.
  5. Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile esitatud seisukohtades taotlevad F kaitsjad O. Nääs ja E. Altroff kahe täiendava tõendi vastu võtmist, millest mõlemad seonduvad ringkonnakohtu menetluses tõusetunud küsimusega, kas Fle ette heidetav käitumine võib vastata

§ 3001lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule: need on Kaitsepolitseiameti 4.

oktoobri

  1. a teatis ning Tartu Maakohtu esimehe L2
  2. novembri
  3. a vastus kaitsja päringule.
  4. Kaitsepolitseiameti
  5. oktoobri
  6. a teatisega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta soovitakse tõendada, et senises menetluspraktikas on õiguskaitseasutused pidanud KVS § 7 lg 1 p 4 kontekstis kontrollimist väärivat teemaderingi oluliselt laiemaks kui Fle esitatud süüdistuse tekstis. Selline põhjendus ei ole ringkonnakohtu arvates eraldivõetult piisav. See, mida õiguskaitseasutus on ühe või teise õigusnormi sisustamisel tähtsaks pidanud, ei mõjuta õiguse tõlgendamist ringkonnakohtu poolt.
  7. Küll aga tuginevad kaitsjad apellatsioonivastuses

§ 3001

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas nii keelueksimusele kui ka sellele, et kõnesolev kuriteokoosseis võib olla vastuolus karistusõiguse määratletuspõhimõttega ja seega ka põhiseadusega. See, kuidas õiguskaitseasutused kuriteokoosseisu tõlgendavad, võib põhimõtteliselt asjakohaseks osutuda mõlema küsimuse lahendamisel. Keelueksimus ning selle vältimatus võivad olla tingitud õigusliku regulatsiooni ebaselgusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 14 viimane lause). Sealjuures võib kuriteokoosseisu mitmetimõistetavusele viidata õiguskaitseasutuste erinev tõlgenduspraktika. Nii on ka Riigikohus keelueksimuse vältimatuse sisustamisel tuginenud muuhulgas sellele, kuidas menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-33-16, p 22.1). Hinnang sellele, kas kuriteokoosseis vastab karistusõiguse määratletuspõhimõttele, sõltub suuresti sellest, kui selgesti on karistusõigusnormi sisu mõistetav. Nii on ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) konventsiooni artikli 7 lõike 1 rikkumise tuvastamisel tuginenud muuhulgas sellele, 28

(101)1-21-4033 et riigivõimu esindajate poolt normile antud tõlgendus ei ole olnud järjepidev (Euroopa Inimõiguste Kohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 37462/09, Žaja v. Croatia, p 99-106).
  3. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et tõendil on kriminaalasjas tähtsust. Arvestades, et süüdistust ei esitatud

§ 3001

lg 1 järgi ning maakohus kinnitas kohtumenetluse kestel kaitsjale, et ei kaalu teo ümberkvalifitseerimist

§ 3001lg 1 järgi, loeb kolleegium täidetuks ka Kr

MS § 321 lg-s 6 sätestatud tingimuse ja leiab, et kaitsja ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel.

  1. L2
  2. novembri
  3. a vastusega kaitsja päringule soovivad kaitsjad tõendada kaitseväidet, et F kohtumaja esimees ei lubanud Fl end taandada kohtuasjadest, kus F oli sõber menetlusosalise esindajaga. Kolleegium nõustub selles osas prokuratuuri seisukohtadega ja leiab, et tõendi vastuvõtmiseks ei ole alust, sest see on esitatud hilinenult. Kõnesoleva taandamisega seonduvat arutati maakohtu menetluses. Sealjuures tugines prokuratuur äratuntavalt sellele, et see enesetaandamise taotlus on süüstav tõend, sest näitab, et Fl olid asjakohased teadmised kohtuniku taandamispõhimõtete kohta (vt süüdistusakti lk 15, tõendi nr 23 põhjendused, XXVIII kd, tl 9). Kaitsja aga nägi seda aga pigem õigustava tõendina: Fl ei lubatud taanduda, kui tema sõber oli menetlusosalise esindaja. Nii näitas kaitsja seda taandamisavaldust KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel ka Fle tema ristküsitlusel ja esitas selle kohta ka küsimusi. Ristküsitlusel selgitas F, et taandamistaotlust ei rahuldatud (
  4. novembri
  5. a kohtuistungi protokoll, lk 19-20; XXXII kd, tl 106-106pöördel). Nagu nähtub ringkonnakohtule esitatud kirjavahetusest, esitas kaitsja L2le päringu
  6. novembril 2022 ning sai vastuse
  7. novembril 2022 ehk kirjavahetus toimus ristküsitlusega külgneval ajal. Kaitsja aga seda tõendit kohtumenetluses ei esitanud, ehkki tugines ka kohtuvaidlustes asjaolule, et F jäeti taandamata (O. Nääsi kohtuvaidluste kirjalikud seisukohad, lk 52-53, p 333-338; XXXV kd, tl 28pöördel-29). Kuna KrMS § 321 lg-s 6 sätestatud tingimused on täitmata, jätab kohus tõendi vastu võtmata.
  8. Kokkuvõttes ei muuda kolleegium eelmenetluses tehtud otsust prokuratuuri tõendi vastuvõtmise osas ning võtab täiendavalt tõendina vastu F kaitsjate O. Nääsi ja E. Altroffi esitatud Kaitsepolitseiameti
  9. oktoobri
  10. a teatise. Kaitsjate poolt esitatud L2
  11. novembri
  12. a vastust kaitsja päringule tõendina vastu ei võeta.

(2)Maakohtu otsuse kuulutamine ja tervikteksti kättesaadavaks tegemine
  1. Prokuratuuri hinnangul rikkus maakohus otsuse kuulutamisega seonduvalt menetlusõigust, hoidis menetlusosalisi teadmatuses ega arvestanud kohtumenetluse poolte õigusi. See rikkumine väljendus selles, et kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel ei selgitanud kohus suuliselt kohtuotsuse olulisi põhjendusi, samuti lükati kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemist korduvalt edasi. Kohtuotsuse terviktekst tehti kättesaadavaks kohtu määratud tähtajast hiljem.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise aja edasilükkamisel ei ole menetlusõigust rikutud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et otsuse kuulutamise edasilükkamise tingis mõjuv põhjus: kohtuniku haigestumine (XXXVI kd, tl 20-31).
  3. KrMS § 315 lg 4 järgi tuleb kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel selgitada suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. See nõue seondub nii kohtumenetluse avalikkuse põhimõttega (vt analoogiliselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. märtsi
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-26-13, p 15) kui ka kohtumenetluse poolte õigusega põhjendatud kohtuotsusele. Kohtuotsuse olulisemate põhjenduste selgitamine on iseäranis oluline siis, 29
(101)1-21-4033 kui kohus teeb süüdimõistva otsuse. Otsuse olulisemate põhjenduste selgitamine võib säästa ka menetlusressurssi, sest KrMS § 315 lg 7 järgi on kohtul otsuse tervikteksti koostamise kohustus vaid siis, kui mõni kohtumenetluse pool on teavitanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kohtuotsuse olulisemate põhjenduste kuulmise järel võib kohtumenetluse pool kohtu seisukohaga soostuda ning apellatsiooniõigusest loobuda. Ettekantavate põhjenduste ulatuse üle otsustamisel on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus ning see sõltub konkreetse kriminaalasja eripäradest.
  1. Kohtuistungi protokollis on istungi käik talletatud järgmiselt: Kohus kuulutab kohtuotsuse resolutiivosa, selgitab selle sisu, teatab apellatsiooni esitamise korra ja tähtaja, selgitab õiguse tutvuda kohtuistungi protokolliga. Süüdistatav: Kohtuotsus ja edasikaebe kord on arusaadav (XXXVI kd, tl 27pöördel). Kohtuistungist ei ole helisalvestist (see pole ka KrMS § 156 lg 4 p 3 järgi nõutav). Kohtuistungi protokolli järgi algas istung kell 16.09 ja lõppes kuus minutit hiljem kell 16.
  2. Arvestades juba ainuüksi kohtuistungi rakendamisele ning kohtuotsuse resolutsiooni ette lugemisele kuluvat aega, on prokuratuuri väide kohtuotsuse põhjenduste selgitamata jätmise kohta usutav. Ringkonnakohus leiab siiski, et KrMS § 315 lg-s 4 sätestatud nõude rikkumine ei toonud kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust, mistõttu ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  3. Kuigi maakohus lükkas otsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemist mitmel korral edasi ning määruste napid põhjendused ei võimalda teha täpseid järeldusi edasilükkamise põhjuse kohta, ei kaasnenud sellega siiski olulist viivitust (vt tervikteksti kättesaadavaks tegemise edasilükkamise kohta Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus asjas nr 1-21-8941, p 26-28). Otsuse terviktekst tehti teatavaks algselt määratud tähtajast (
  6. oktoober) vaid kuus päeva hiljem (
  7. november). Oluline on ka see, et otsuse terviktekst tehti teatavaks vaid 17 päeva pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist. Otsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemise tähtaja edasi lükkamisel ringkonnakohus menetlusõiguse rikkumist ei tuvasta. Kuigi maakohus tegi otsuse tervikteksti kättesaadavaks ligi tund aega hiljem, kui viimati määratud tähtaeg, ei ole see menetlusõiguse rikkumine oluline KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest see ei mõjuta otsuse seaduslikkust ega põhjendatust.
(3)Jälitustegevuse seaduslikkus
  1. Maakohus pidas jälitustegevust seaduslikuks (maakohtu otsuse lk-d 30-31). W kaitsja M. Lemetti esitas vastuses prokuratuuri apellatsioonile taotluse, et ringkonnakohus kontrolliks uuesti jälitustegevuse seaduslikkust. Sealjuures ei esitanud kaitsja maakohtu järelduse kohta ühtegi sisulist vastuväidet, vaid leidis, et ringkonnakohus peaks jälitustegevuse seaduslikkust hindama ex officio.
  2. Sellise taotluse lahendamisel lasub kohtul kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 1-15-1452, p 20). Maakohus on nende nõuete täitmist kontrollinud. Ringkonnakohus tutvus jälitustoimikuga ega näe vajadust maakohtu seisukoha muutmiseks. Maakohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et kohtumääruste (KM7844/2019; KM8130/2019 ja KM8398/2019) seaduslikkust ja nõuetekohasust on hinnanud oma
  5. oktoobril
  6. a asjas nr 1-20-4351 tehtud määruses ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, kes leidis, et nende määruste tühistamiseks puudub alus. 30
(101)1-21-4033
(4)Advokaadibüroo läbiotsimise seaduslikkus
  1. Maakohus tunnistas advokaadibüroo läbiotsimise ebaseaduslikuks ning pidas seega kõiki läbiotsimisega saadud tõendeid lubamatuks. Prokuratuuri apellatsioonis leitakse, et maakohus rikkus seeläbi oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus prokuratuuri seisukohta ei jaga. Maakohus leidis õigesti, et advokaadibüroo läbiotsmisel on oluliselt menetlusõigust rikutud ning see toob konkreetsel juhul kaasa läbiotsimisega saadud tõendite lubamatuks tunnistamise.
  2. Prokuratuuri arvates rikkus maakohus KrMS § 3 lg 2 nõudeid, sest viitas
  3. aasta lõpus toimunud läbiotsimiste seaduslikkust hinnates Heili Sepa
  4. a Juridicas avaldatud artiklitele. Ringkonnakohus prokuratuuriga ei nõustu. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohad – ka Heili Sepa omad – ei ole KrMS § 2 järgi kriminaalmenetluse allikad. Sealsed seisukohad ei ole käsitatavad ka kriminaalmenetlusõigusena, mida saaks KrMS § 3 lg 2 nõudeid rikkudes tagasiulatuvalt kohaldada. Seega ei rikkunud maakohus menetlusõigust, kui viitas artiklitele, mida ei olnud advokaadibüroo läbiotsimise hetkeks veel avaldatud.
  5. Prokuratuur viitab õigesti, et läbiotsimisel järgiti mitmeid KrMS §-s 91 läbiotsimisele sätestatud nõudeid. KrMS § 91 lubab sõnaselgelt advokaadibüroo läbiotsimist ning seab sellele ka mõned erinõuded. Advokaadibüroo läbiotsimist saab toimetada üksnes kohtu loal (KrMS § 91 lg 3), kusjuures kohus võib loa anda ka pealdisena läbiotsimistaotlusel (KrMS § 91 lg 2). Advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima kas advokaat, kelle juures läbi otsitakse, teine sama büroo advokaat või mõni teine advokaat (KrMS § 91 lg 8). Seda, et kehtiv õigus, sh advokatuuriseaduse sätted, ei keela advokaadibüroo läbiotsimist, on järeldanud ka Riigikohtu halduskolleegium (Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-19-467, p 19). Järgides üksnes kehtiva õiguse miinimumnõudeid, jääb aga advokaatide kutsesaladus (vt AdvS § 43 lg-d 2, 3 ja 5) nõutava kaitseta. Põhiseaduses ning teistes seadustes tagatud õiguste tõlgendamisel tuleb arvestada ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle kohaldamispraktikaga (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  8. märtsi
  9. a otsus asjas nr 34-1-1-04, p 18). Kehtiva õiguse miinimumnõuete puudustele on osutanud EIK (Euroopa Inimõiguste Kohtu
  10. novembri
  11. a otsus asjas nr 698/19, Särgava v. Estonia, p 86-109) ning sellele viitab ka Justiitsministeeriumi kooskõlastusele esitatud eelnõu väljatöötamiskavatsus.1 Eestikeelses õiguskirjanduses on advokaadibüroo läbiotsimise problemaatikat, sh EIKi praktikat, kõige põhjalikumalt käsitletud H. Sepa
  12. avaldatud artiklites (H. Sepp. Advokaadibüroo läbiotsimisest Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. – Juridica 2020/6, lk 507-520 ja H. Sepp. Advokaadibüroo läbiotsimine: probleemid Eestis ja võimalikud lahendused. – Juridica 2020/7, lk 580-596). Lisaks eelnimetatud artiklitele, on EIKi praktikat advokaadibüroo läbiotsimise osas kajastatud ka varasemas, sealhulgas enne kõnesolevat läbiotsimist avaldatud, õiguskirjanduses (nt U. Lõhmus. Põhiõigused kriminaalmenetluses. Kolmas, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 183-187; vt varasemalt
  13. a väljaande lk 209-212 ning
  14. a väljaande lk 129-132).
  15. Eelnevast tuleneb, et kehtiva regulatsiooni miinimumnõuded pole mitte ainult puudulikud, vaid üksiti ka eksitavad, sest eriregulatsiooni olemasolu viitab sellele, justkui tagaks nende nõuete järgimine advokaadibüroo läbiotsimise seaduslikkuse ning kutsesaladuse kaitse. Nii võib ka olla mõistetav, miks menetlejad aastal 2019 – st enne EIKi poolt Särgava asjas otsuse tegemist ja H. Sepa artiklite avaldamist – võisid ekslikult lähtuda 1 Arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2056628e-16cd-46e8-b2dd-21c3b29dbbc0 31
(101)1-21-4033 üksnes seaduse miinimumnõuetest. Menetlusõiguse rikkumine võib aga väljenduda ka menetleja ja seadusandja tegevuse koosmõjus. Näiteks ei riku põhiseadusvastast normi kohaldav menetleja reeglina enda ametikohustusi, olgugi et ta rikub seeläbi isiku põhiõigusi. Nii ametnik kui seadusandja on aga üksikisiku vaatest riik. Ning riik peab tagama isikute põhiõiguste kaitse.
  1. Kriminaalkolleegium kaalus, kas menetlusõiguse rikkumised läbiotsimisel ja kutsesaladuse kaitsel toovad tingimata kaasa tõendi lubamatuse. Selle kohta esitas ringkonnakohus eelmenetluses ka pooltele kirjaliku küsimuse. Praegusel juhul esitati tõendina selliseid dokumente, mille otsimine – mõistagi advokaadi kutsesaladust austades – oleks kolleegiumi arvates olnud õigustatud. Kahtlustatav oli advokaat, mitte mõni tema klientidest. Advokaat ei tohi aga kutsesaladuse hoidmise kohustuse varjus kuritegusid toime panna. Seetõttu peab vähemasti juhul, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, olema võimalik otsinguid teostada ka sellise materjali hulgast, mis sisaldab tema kutsesaladust. Zle esitatud kuriteokahtluse sisuks oli altkäemaksu andmine Fle. Võimaliku kuriteo asjaolude väljaselgitamisel on seega Z ja F omavaheline suhtlus asjassepuutuv. Ühtegi kahtlust ei ole tõusetunud ka läbiotsimisega saadud tõendite usaldusväärsuses.
  2. Riigikohtu praktika järgi tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumisega (hilisemalt ka põhiõiguste olulise rikkumisega - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-21-2039, p 27) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Tõendi lubatavuse üle otsustamisel peab igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit (Riigikohtu üldkogu
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 1-17-2359, p 48-49).
  5. Menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumine ei tähenda vältimatult tõendi lubamatuks tunnistamist ning seda isegi siis, kui see rikkumine oli oluline. Arvesse tuleb võtta ka rikutud põhiõiguste kaitseala ning eesmärki – alles seejärel saab otsustada, kas rikkumisel oli mõju ka õiglase menetluse põhimõtetele. Kujutagem ette, et vägistamisohvri läbivaatusel on vaja paljastada tema keha ning hoolimata KrMS § 64 lg 2 nõuetest viivad läbivaatuse läbi kannatanuga teisest soost uurimisasutuse ametnikud, kes annavad kannatanule menetlustoimingu ajal tema au ja väärikust riivavaid korraldusi, mil pole vähimatki puutumust läbivaatuse eesmärgiga. Sel viisil rikutakse oluliselt KrMS § 64 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Tegemist on vaieldamatult menetlustoimingule allutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega. Ometigi ei arva kolleegium, et toodud näites oleks läbivaatuse käigus tehtud fotod tõendina tingimata lubamatud. Nimelt kaitsevad KrMS § 64 lg-d 1 ja 2 menetlustoimingule allutatud isiku – antud juhul kannatanu – kehalist puutumatust, au ja väärikust, mitte kahtlustatava õigust õiglasele menetlusele. Ilmselt ei tekiks toodud näite puhul ka kahtlust tõendite usaldusväärsuses.
  6. Toodud näitega on mõningaid sarnasusi ka advokaadi kutsesaladuse rikkumisega. Advokaadibüroo läbiotsimisel, olgugi et tegu on advokaadi töökohaga, riivatakse 32
(101)1-21-4033 läbiotsimisele allutatud advokaadi kodu ja eraelu puutumatust (Euroopa Inimõiguste Kohtu
  1. juuli
  2. a otsus asjas nr 18603/03, André and Another v. France, p 36 ja
  3. septembri
  4. a otsus asjas nr 50882/99, Petri Sallinen and Others v. Fnland, p 70). Advokaadi kutsesaladus teenib aga ennekõike advokaadi klientide huve. Kriminaalmenetluse kontekstis kaitseb see ka advokaadibüroo klientide enese mittesüüstamise privileegi (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu
  5. juuli
  6. a otsus asjas nr 18603/03, André and Another v. France, p 41). Näiteks on ilmselge, et tõendina oleks lubamatu kasutada läbiotsimisel juhuleiuna saadud kahtlustusse mittepuutuvat dokumenti, milles mõni advokaadibüroo klient end igati õiguspäraselt osutatud õigusabi raames advokaadi ees süüstab. Sellise tõendi kogumine rikuks vahetult advokaadi kutsesaladuse tuuma, oleks vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga ning ka kaitseõiguse põhimõtetega: hirm, et advokaadile usaldatud materjale võidakse sinu vastu kasutada, heidutaks inimesi end advokaadi vahendusel kaitsmast.
  7. EIK praktikas on advokaadibüroo läbiotsimisega seotud küsimustes tuvastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele), mitte artikli 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) rikkumine. EIK on piirdunud üldiste viidetega, et advokaadi kutsesaladuse rikkumisel võib olla mõju ka konventsiooni artikliga 6 tagatud õigustele (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 18700/09, Lindstrand Partners Advokatbyrå AB v. Sweden, p 95), kuid ringkonnakohtule ei ole teada juhtumeid, kus artikli 6 rikkumine ka tuvastatud oleks. Näiteks Sallineni otsuses tuvastas EIK artikli 8 rikkumise ja leidis konkreetseid asjaolusid arvestades, et seejärel ei ole artikli 6 rikkumist tarvis eraldi hinnata (Euroopa Inimõiguste Kohtu
  10. septembri
  11. a otsus asjas nr 50882/99, Petri Sallinen and Others v. Fnland, p 102).
  12. Konventsiooni artikkel 6 tagab õiguse õiglasele menetlusele, kuid jätab tõendite lubatavuse küsimuse reeglina riigisisese õiguse otsustada. EIK praktikas võib lubamatu tõendi vastuvõtmine olla käsitatav konventsiooni artikli 6 rikkumisena ennekõike siis, kui see muudaks menetluse tervikuna ebaõiglaseks. Sealjuures tuleb arvesse võtta rikkumise iseloomu, kaitseõiguse tagatust, võimalust vaidlustada tõendite usaldusväärsus ja avalikku huvi. Neid kriteeriume arvestades on EIK korduvalt leidnud, et konventsiooni artikliga 8 vastuolus olnud läbiotsimise tulemusena saadud tõendite kasutamine ei toonud kaasa konventsiooni artikli 6 rikkumist (Euroopa Inimõiguste Kohtu
  13. märtsi
  14. a otsus asjas nr 42371/08, Tortladze v. Georgia, p 69-76;
  15. märtsi
  16. a otsus nr 7215/10, Prade v. Germany, p 32-43 ja
  17. juuli
  18. a otsus asjades nr 11082/06 ja 13772/05, Khodorkovskiy and Lebedev v. Russia, p 699-705). Konventsiooni artikli 6 rikkumine on aga tuvastatud siis, kui kohus ei ole sellise läbiotsimise tulemusena saadud tõendite kasutamist, sh tõendite usaldusväärsust, põhjalikult kaalunud (Euroopa Inimõiguste Kohtu
  19. veebruari
  20. a otsus asjas nr 69762/12, Budak v. Turkey, p 68-90). Ka Riigikohus on (jälituslubade ebaseaduslikkuse kontekstis) järeldanud, et konventsiooni artikli 8 rikkumisel saadud tõendi kasutamine ei tähenda tingimata, et rikutakse ka konventsiooni artiklit 6 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. mai
  22. a otsus asjas nr 1-09-4486, p 33 jj, vt samamoodi Euroopa Inimõiguste Kohtu
  23. jaanuari
  24. a otsus asjas nr 68955/11, Dragojević v. Croatia, p 131-135).
  25. Ringkonnakohus jagab maakohtu arvamust, et advokaadibüroo läbiotsimine oli ebaseaduslik. Maakohus, tuginedes õiguskirjandusele, viitas õigesti EIK praktikast tulenevatele nõuetele advokaadibüroo läbiotsimisel. Nendest nõuetest on käsiloleval juhul eriti asjakohased läbiotsimise ulatuse ebapiisav määratlus; läbiotsimisloas privilegeeritud materjali käitlemise hindamata jätmine; sõltumatu vaatleja kaasamata jätmine ning 33
(101)1-21-4033 läbiotsimise käigus advokaadi-kliendi suhtluse konfidentsiaalsuse tagamata jätmine (põhjalikumat nimekirja EIK praktikas toodud nõuetest vt H. Sepp. Advokaadibüroo läbiotsimisest Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. – Juridica 2020/6, lk 517).
  1. Prokuratuur taotles läbiotsimist OÜ X Tallinna ja Võru büroos, Z eluruumides ning Z kasutuses olevates sõiduautodes. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse pealdisega (VII kd, tl 87-93 ja tl 137-142). Maakohus on õigesti leidnud, et läbiotsimismäärus on liiga laialt sõnastatud. Prokuratuuri apellatsioonis esitatud väited selle kohta, kuidas seda sõnastust tuleks mõista, kolleegiumi ei veena. Nimelt anti luba Leida ja ära võtta paberkandjal ja arvutisüsteemidesse sisenedes (s.h. arvutis, telefonides ja muudes digitaalsetes andmekandjates) seal asuvad dokumendid, dokumentide koopiad, lepinguliste esindajate lepingud, projektid, märkmed, sidevahendid, e-maili kontod, sotsiaalmeediakontod, ja muud teabekandjad, mis on seotud tema kahtlustusega või muude korruptsiooniga seotud tema poolt toime pandud kuritegudega, eelkõige aga sellised teabekandjad, mis kinnitavad vandeadvokaat ja pankrotihaldur Z poolse altkäemaksu andmist Tartu Maakohtu kohtunik Fle, lisaks Z suhteid Fga. Läbiotsimise käigus tuleb ära võtta ka muud objektid, mis on vajalikud antud kriminaalasja lahendamiseks (VII kd, tl 92). Sedasi sõnastatud läbiotsimismäärus ei ole liiga lai üksnes advokaadibüroo läbiotsimiseks, vaid mistahes koha läbiotsimiseks. See, et läbiotsimisel võib teatud juhtudel ära võtta ka nii-öelda juhuleiu (KrMS § 91 lg 10), ei tähenda, et juhuleidu tohib minna otsima. Muud moodi aga sellist luba mõista ei saa, mis lubab ära võtta kõike, mis on seotud tema kahtlustusega või muude korruptsiooniga seotud tema poolt toime pandud kuritegudega (ringkonnakohtu allajoonimine). Kusjuures neid tõendeid, mis seonduvad altkäemaksu kahtlustusega tuleb otsida ja ära võtta eelkõige. Lõpuks aga tõdetakse, et tegelikult tuleb lihtsalt ära võtta ka muud objektid, mis on vajalikud antud kriminaalasja lahendamiseks. Ringkonnakohus mõistab, et sellise loa sõnastus ei ole tingitud mitte menetleja pahatahtlikkusest, vaid hirmust selle ees, mis saab siis, kui läbiotsimisel satub kätte midagi sellist, millele sõnaselgelt määruses ei viidatud. Selle jaoks ongi mõeldud KrMS § 91 lg-s 10 sätestatud mõistlike otsingute käigus leitud asja äravõtmise erand. Praegusel juhul tulnuks läbiotsimismäärus piiritleda minimaalselt asitõenditega, mis seonduvad Z või teiste advokaadibüroo töötajate ning F või tema pereliikmete vahel toimunud suhtlusega.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et läbiotsimismäärus pidanuks sisaldama viidet sellele, kuidas tagatakse kutsesaladuse kaitse. Läbiotsimisel võeti elektroonilised andmekandjad ära tervikuna, samuti kopeeriti e-postkastide sisud täies mahus (välja arvatud M sülearvuti, milles tehti märksõnaotsing). Samuti ei ole prokuratuuri apellatsioonis vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et läbiotsimist toimetati osaliselt ka Advokaadibüroo O2 ruumides, milleks luba ei olnud. See on juba eraldivõetuna väga oluline menetlusõiguse rikkumine, eriti advokaadibüroo läbiotsimisel.
  3. Nõustudes maakohtu järeldustega leiab ringkonnakohus, et sisuliselt toimetati advokaadibüroo läbiotsimist nagu mistahes muud läbiotsimist (rikkudes sealjuures osaliselt ka tavapärase läbiotsimise nõudeid) ning advokaadi kutsesaladuse kaitsmise vajadusele tähelepanu ei pööratud. Prokuratuuri apellatsioonis toodud seisukohad kolleegiumi järeldust ei muuda. Ringkonnakohtu arvates ei ole advokaadibüroo läbiotsimise seaduslikkuse eelduseks tingimata see, et järgitud oleks eranditult kõik nõuded, millele EIKi praktikas kunagi viidatud on. Näiteks on võimalik, et läbiotsimise käigus võetakse küll ära kõik andmekandjad, kuid nende puutumatus tagatakse viisil, mis välistab seal olevate andmetega tutvumise. Asitõendi vaatlusesse kaasataks aga näiteks kahtlustatav advokaat või mõni muu advokaat, sealjuures teostataks vaatlust märksõnaotsinguga ning viisil, mis tagaks maksimaalselt kutsesaladuse kaitse. Ka sõltumatu vaatleja kaasamata jätmise korral 34
(101)1-21-4033 on võimalik, et kutsesaladuse kaitse tagatakse siiski mingil muul moel. Samuti oleks võimalik, et vaatamata liiga laialt sõnastatud kohtumäärusele teostataks otsinguid oluliselt kitsamalt. Teisisõnu oleks mingigi pingutus kutsesaladuse kaitseks võinud tasakaalustada mõnd muud rikkumist (nt ebamäärast kohtumäärust).
  1. Advokaadi kutsesaladuse rikkumine on olnud sedavõrd ulatuslik, et see toob kaasa tõendite lubamatuks tunnistamise. Kolleegium rõhutab, et ei ole vähimatki alust arvata, et menetlejad oleksid advokaadibüroo läbiotsimisel saadud andmeid kuritarvitanud. Sellest hoolimata ei saa mööda vaadata asjaolust, et advokaadibüroost võeti ära arvukalt andmekandjaid, mis sisaldasid lugematul arvul kahtlustusega mitteseotud klientide andmeid. Need andmekandjad olid Kaitsepolitseiameti valduses. Seda, kas ja mil määral nende sisuga tutvuti, ei ole võimalik tagantjärele tuvastada. Halvimal juhul oleks riigil võimalik klientide poolt advokaadile usaldatud informatsiooni kasutada ebaseaduslikult nende vastu nii käimasolevates kriminaalmenetlustes kui ka uute kriminaalmenetluste alustamiseks. Kui sellist informatsiooni edastataks mitteametlikult, ei oleks selle väärkasutamist reeglina võimalik tuvastada. Nii võib kriminaalmenetluse alustamiseni viinud asjaolude väljaselgitamine sageli piirduda tõdemusega, et saadi informatsiooni. Viimase osas väljendab ringkonnakohus hiljem ka oma seisukoha obiter dictum’i korras. Veelkord: ringkonnakohus rõhutab, et ei ole vähimatki alust arvata, et käsilolevas menetluses oleks advokaadi kutsesaladusega kaitstud informatsiooni väärkasutatud. Põhiõiguste kaitseks seatud tagatised ongi aga mõeldud selleks, et minimeerida võimalike kuritarvituste ohtu. Sedavõrd ulatuslik advokaadi kutsesaladuse kaitse nõuete järgimata jätmine on ringkonnakohtu arvates käsitatav nii olulise menetlusõiguse rikkumisena, et see toob kaasa läbiotsimisega saadud tõendi lubamatuse isegi juhul, kui saaks tõsikindlalt väita, et kõik kriminaalmenetluses esitatud tõendid oleks leitud ka nõuetekohase läbiotsimismääruse ja -toiminguga ning hilisema asitõendi vaatlusega. Selline otsustus on muuhulgas vajalik selleks, et kinnistada inimeste usku, et nad võivad kaitseõiguse tagamiseks advokaadi poole pöörduda, kartmata et nende poolt advokaadile usaldatu jõuab riigi kätte. Selleks on tarvis tagada ka heidutav mõju: kutsesaladusse kergekäeline suhtumine jätab riigi tõenditest ilma (vrd jälitustegevuse korral KrMS § 1261 lg 4).
  2. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et advokaadibüroo läbiotsimisega saadud tõendid on lubamatud. Prokuratuuri apellatsioon jääb selles osas rahuldamata.
(5)V sõiduauto läbiotsimise seaduslikkus
  1. Maakohus leidis, et läbiotsimismäärusega ei antud luba sõiduautos Volkswagen Passat läbiotsimise teostamiseks, kuigi prokuratuur seda taotles. Seega toimus läbiotsimine selles sõidukis ilma eeluurimiskohtuniku loata, mis on ebaseaduslik. Prokuratuur esitas apellatsioonis tõendi, millega soovib tõendada, et eeluurimiskohtunik rahuldas tegelikkuses prokuratuuri läbiotsimistaotluse täielikult ning sõiduauto ei kandunud läbiotsimiskohana eeluurimiskohtuniku loa resolutsiooni üksnes tehnilistel põhjustel.
  2. Prokuratuur on advokaadibüroo ruumide ning Z elukoha läbiotsimise kõrval taotlenud ka kahe sõiduauto läbiotsimist. Eeluurimiskohtuniku pealdisena antud loa resolutsiooni algusest nähtub, et prokuratuuri taotlus rahuldati täielikult, mitte osaliselt (Rahuldatud, mitte Osaliselt rahuldatud). Edasi aga kirjeldatakse resolutsioonis läbiotsimiskohtadena üksnes advokaadibüroo ning Z elukoha aadresse, mitte sõiduautosid (VII kd, tl 87-93). Prokuratuuri esitatud tõend – kirjavahetus Registrite ja Infosüsteemide Keskusega – viitab sellele, et sõidukite resolutsioonist väljajäämine võis olla tingitud tehnilisest veast. 35
(101)1-21-4033 Täpsemini ei kandunud sõiduautod läbiotsimismääruse resolutsiooni seetõttu, et juhul, kui läbiotsimiskohale ei määrata aadressi, ei kandu see automaatselt loodavasse pealdisesse. Sellises olukorras ei ole läbiotsimismääruse tegeliku mõtte välja selgitamiseks välistatud ka eeluurimiskohtuniku tunnistajana üle kuulamine. 158. Ringkonnakohus ei pea käsiloleval juhul siiski vajalikuks hinnata, kas sõiduki läbiotsimist tuleks pidada läbiotsimismäärusega hõlmatuks või mitte. Sõiduki läbiotsimine seondus advokaadibüroo läbiotsimisega ning sealt võeti ära vandeadvokaadi V andmekandjad. Seega on sõiduki läbiotsimine käsitatav advokaadibüroo läbiotsimisena ning sealt leitud tõendid on samadel põhjustel lubamatud isegi siis, kui läbiotsimistaotluse ja -määruse vahel vastuolu puuduks.
(6)F elukoha läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumise keelamine 159. F kaitsja O. Nääs esitas apellatsioonis taotluse keelata F elukoha läbiotsimisel tehtud ning kohtutoimikus sisalduvate fotojäädvustuste avaldamine, tagamaks tema eraelu puutumatust ning privaatsust. Kaitsja selgitab, et selline taotlus esitati ka maakohtule, kuid maakohus seda taotlust e

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.