Obsah (6)
§ 190§ 17§ 115§ 2§ 196§ 1924-24-1449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-1449 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahe
§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
§ 190
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
§ 17
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 15.04.
- a otsusega nr 2317,24,002433 karistati Madis Hurta (Hurt) LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati M. Hurta selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st viimane kaebuse esitamise tähtaeg on 08.05.
- a.
- 28.04.
- a registreeriti Harju Maakohtus M. Hurda kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 15.04.
- a otsusele.
- Harju Maakohus jättis 14.05.
- a määrusega esitatud kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud
§ 115lg 1 p-de 1 ja 2, § 115 lg 5 p 2 ning § 115 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks tähtajaks 20.05.2024. a. 1
(3)4-24-1449
- 22.05.
- a määrusega jättis Harju Maakohus M. Hurda kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 15.04.
- a otsusele väärteoasjas nr 2317,24,002433 läbi vaatamata. Maakohus tõi välja, et Harju Maakohtu 14.05.
- a määrusega jäeti M. Hurda kaebus käiguta, kuivõrd see ei vastanud
§ 115nõuetele ja kohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20.05.2024.
a. Kohtumäärus tehti kättesaadavaks e-toimiku vahendusel, samuti edastati e-posti aadressile, milliselt saabus kohtusse kaebus. Kaebuse esitaja sai eelnimetatud kohtumääruse kätte e-toimiku vahendusel 14.05.2024. a. Kuivõrd kaebuse esitaja sai käiguta jätmise määruse kätte 14.05.2024. a e-toimiku vahendusel, asus maakohus seisukohale, et kaebuse esitaja oli teadlik Harju Maakohtu 14.05.2024. a kohtumäärusest ning tal oli aega puuduste kõrvaldamiseks või vajadusel kaebuse parandamise tähtaja pikendamise taotlemiseks. 14.05.2024. a kohtumääruses nimetatud kuupäevaks (20.05.2024.
- a)ega ka maakohtu määruse tegemise ajaks (s.o 22.05.2024.
- a)M. Hurt kaebuses esinenud puudusi ei kõrvaldanud. 5. 06.06.2024. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule M. Hurda poolt esitatud määruskaebus, milles palutakse tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 15.04.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,24,002433 ja pikendada vastamise tähtaega vähemalt 14 päeva, et tagada õiglase menetluse võimalus. Kaebaja toob välja, et kohtu nõue vastata 4 tööpäeva jooksul on ebaõiglaselt lühike. Minimaalne vastamise tähtaeg peaks olema 14 päeva, reaalselt aga 30 päeva, et tagada võimalus asjakohaseks vastuseks ja õiglaseks menetluseks. Kaebaja märgib, et tema juhtimisõigus on tõestatud politsei enda poolt. Liiklusseaduse § 99 lg 1 kohaselt kehtivad Eestis Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiload (§ 99 lg 1 p 1); Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiload (§ 99 lg 1 p 2); Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiload (§ 99 lg 1 p 3). Samuti on Liiklusseaduse § 2641 järgi erisätted Ühendkuningriigi juhilubade kehtivuse kohta Eestis pärast Brexitit, mis sätestavad 12 kuu kehtivusperioodi alates Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisest. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et elab Eestis ajutiselt karistuse kandmise ajal ning tema alaline elukoht on Inglismaal. Seda asjaolu on kinnitatud ka kohtu poolt. Politsei ja menetleja on eiranud tema selgitusi ning käsitlenud teda alaliselt Eestis elavana, mis on väär ja põhjustas ebaõige otsuse. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Temal oli aga juhtimisõigus olemas ja kehtiv, mis tõestati nii dokumentide kui ka liiklusregistri andmete alusel (§ 96 lg 2). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.
§ 2
kohaselt, kui
-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning
§ 2
valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.
§ 196
lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada. 7. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis M. Hurda 2
(3)4-24-1449 esitatud kaebuse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses hinnata üksnes seda, kas maakohtul oli selleks alust või mitte. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa anda hinnangut asjale sisuliselt, sh kas M. Hurt omab juhtimisõigust või mitte, mistõttu on vastavad kaebuse argumendid on asjakohatud.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud M. Hurda esitatud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et M. Hurt jättis maakohtu poolt ettenähtud tähtajaks kõrvaldamata kaebusel esinenud puudused. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole M. Hurt esitanud kaebuse läbivaatamata jätmise osas maakohtu määrusele sisulisi vastuväiteid, vaid üksnes toonud välja, et maakohtu poolt määratud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli liialt lühike. Esmalt tuleb märkida, et puuduste kõrvaldamiseks ei olnud mitte neli päeva, nagu seda märgib kaebaja, vaid pea nädal, mida saab pidada arvestades maakohtu poolt väljatoodud puuduste iseloomu, piisavaks. Lisaks pole aga kaebaja toonud välja, millised takistused oli tal ettenähtud tähtaja jooksul oma kontaktandmete, juhiloa koopia esitamise ning istungil osalemise ja kaitsja määramise soovist teatamiseks ettenähtud aja jooksul. Tegemist on puudustega, mille kõrvaldamine ei nõua juriidilisi teadmisi ja ülemäära palju ajalist ressurssi. Isegi, kui M. Hurdal polnud võimalik ettenähtud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldada, oli tal võimalus vastav informatsioon ja taotlus määratud tähtaja pikendamiseks esitada maakohtule ettenähtud tähtaja jooksul, aga ka seda kaebaja teinud pole. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et maakohtu poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmist vabandab üksnes mõjuv põhjus, mida M. Hurt välja pole toonud.
- Lisaks eelnevale peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi M. Hurda poolt esitatud kaebus ei vasta
§ 192
lg-s 3 sätestatud nõuetele, st see on allkirjastamata, ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks kaebuse käiguta jätmist. Kuivõrd esitatud kaebusest on arusaadav isiku taotluse sisu ning kohus leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu, ei määra ringkonnakohus isikule kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. 10. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole võimalik kohustada lahendama sisuliselt kaebust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)