Obsah (4)

§ 491§ 41§ 49§ 52

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-3463 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. august 2023. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M. M. hagi Eesti Vabariigi (Tal

§ 491

alusel on Vabariigi Valitsus andnud välja määruse nr 330, kus lisas 1 on välja toodud ka hambaraviteenused, mida riik kinnipeetavatele osutab. Tihvti otsa kinnitatavate implantaatide paigaldamist antud loetelus ei ole, kinnipeetaval on õigus saada plaatproteese. Siinjuures on oluline see, et hageja taotlusel 01.06.

1. a istungil üle kuulatud ODE kliiniku arst kinnitas, et hageja suus teostatud eeltöid arvestades talle plaatproteeside valmistamine/paigaldamine võimalik ei olnud. Seega, kuigi objektiivselt oli hageja hammastik probleemne, siis asjaolusid arvestades esinesid objektiivsed takistused selleks, et riigi poolt rahastatud proteesimisteenust osutada. Kuna tegemist oli asjaoluga, mida kostja ei saanud mõjutada, siis oli tegemist sisuliselt vääramatu jõu olukorraga, nagu seda kirjeldab VÕS § 103 lg
2. Seega oli vanglate tegevus hagejale proteeside tegemata jätmisel vabandatav. See, et aastal 2022 leidis Viru Vangla erakorraliselt rahalisi vahendeid selliste proteeside tegemiseks, mida määrus nr 330 ei kirjelda, ei tähenda et vanglad oleksid juba varasemalt sellised proteesid pidanud tegema. Peenestatud toidu väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osa – teatud juhtudel võiks möönda, et see alluks

§ 41lg-s 1 sätestatud vangi inimväärika kohtlemise kontrolli nõudele.

Selline nõue alluks halduskohtule ning seda käesolevas menetluses lahendada ei saa. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6
2. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel (vangistusseaduse,

§ 49lg 1).

Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (

§ 52lg 2 ja 53 lg 1).

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
2. VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
3. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte järgi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud ja põhjustanud sellega hagejale mittevaralist kahju. Kostjal on võimalik tõendada oma süü puudumist. Eelnevast järelduvalt tuleb kindlaks teha, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust (kas kostja tagas tervishoiuteenuse osutamise kooskõlas VÕS §-ga 762 ja sellekohaste avaliku õiguse normidega).
4. Asja materjalidest nähtub, et 18.03.
5. a anamneesis on märgitud: „tugev hambavalu, igemed paistes, valulik palpeerimisel“ (ravilugu nr 506, I kd tl 88). 23.10.
6. a pani stomatoloog (Y) hageja proteesisaajate järjekorda (haigusjuht nr A14207 20, I kd tl 73). Anamneesi kohaselt „kurdab ikka proteesitöö suhtes. Soovib peenestatud salatit. Nõuab nüüd kasvõi ülemist plaatproteesi. Hambal ära tulnud täidis. Alumised esimesed hambad liiguvad ja valusad“. 26.10.
7. a kurdab M. M. igemete paistetust (haigusjuht nr A14316 20, I kd tl 73). 28.10.
8. a kurdab M. M., valu ja paistetust ülemises igemes. Obj.: näo vasakul poolel näha turset (haigusjuht nr A14452 20, I kd tl 73). 05.01.
9. a on ODE kliinikus toimunud raviplaani täpsustamine: „Puuduvad 25, 26 hambad pärast implantaatide eemaldamist, samas luukadu, nii et praegu implantatsioon võimatu /…/ 27 vajab juureravi ja ülesehitust ning krooni /…/ Alumistele eeshammastele saab teha silla, implantaatidele samuti. Ülalõuga eemaldatav protees /…/“ (II kd tl 65).
10. Kohus nõustub hagejaga, et ajavahemikul 19.05.
11. a kuni käesoleva ajani hagejale proteeside mittevalmistamise võimaldamine on ebamõistlik ning seeläbi on kostja rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Hageja pandi proteesisaajate järjekorda alles 23.10.
12. a ning alles
13. a jaanuaris suunati hageja eriarsti juurde raviplaani koostamiseks, kuigi hageja hammaste seisund eeldas ilmselgelt proteesimise vajadust (*hageja sai närida 1,5 hambaga). Seega on kostja viivitanud hagejale proteeside valmistamisega üle 8 aasta (*kohtuotsuse tegemise aja seisuga). Vaidlust ei saa olla ka selles, et hageja hammaste seisund 7 ilmselgelt halvendas hageja elukvaliteeti. Üldtuntud on asjaolu, et kui isikul on puudu enamus hammastest ning isikul pole hambaproteesi, siis tulenevad sellest isikule olulised füüsilised ja hingelised kannatused. Tänapäeva meditsiin võimaldab puuduvaid hambaid erinevate proteesimislahendustega asendada. Asjaolu, et hambaproteesideta olek tekitas hagejale kannatusi, on tõendatud muu hulgas asjaoluga, et hageja on arstivisiitidel proteeside puudumist ja igemete valulikkust kaevanud.
14. Kuna kostja vastutab hagejale lepingurikkumisega tekitatud kahju eest, peab ta VÕS § 134 lg-te 1 ja 5 järgi hagejale kahju hüvitama. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
15. Kohtuasjas nr XXX (X vs Viru Vangla) on Tartu Ringkonnakohus pidanud mõistlikuks hüvitise suuruseks 1 000 eurot proteeside tegemata jätmise eest ca 2,5 aasta jooksul. Arvestades seda, et käesolevas asjas on viivitatud hageja hammaste proteesimisega ca 8 aastat, mõistab kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt välja 3 000 eurot.
16. Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi ning kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8