2-16-11122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 4. juuni 2024, Narva kohtumaja

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohus 24.05.2017 lõpetas pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse. Võlgnik 14.11.2022 esitas taotluse kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 23.05.2024 ära võlgniku ja võlgnik andis kohtule vande. Kohus kuulas ka usaldusisiku ära. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. T T ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173lg 2 sätestab, et võlgnik peab 5

§ 173

lg 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Usaldusisiku esitatud aruannetest nähtub, et juulis-augustis

1. a sai võlgnik AS-lt A S töötasu kokku summas 1955,35 eurot. Samalt tööandjalt sai koondamishüvitise augustis
2. a summas 912,18 eurot ja Eesti Töötukassalt alates augustist
3. a kokku summas 2342,87 eurot. Võlgnikule maksti ka töövõimetushüvitise mai kuni juuli
4. a summas 1929,79 eurot. Alates 07.10.2017 kuni 07.05.2018 sai võlgnik Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitise kokku summas 3675,94 eurot, sõidukulude hüvitise 37,20 eurot ja koolituse stipendiumi 76,80 eurot. Perioodil oktoober 2018 kuni mai 2019 töötas võlgnik lühiajaliselt erinevatel töökohtadel, töötasu oli alla seaduses sätestatud miinimumi.
5. a-2019 aastatel oli võlgniku sissetulekuks ka töötukindlustushüvitis, Eesti Töötukassa sõidukulud, stipendium, mobiilsustoetus ja alates maist 2019 töötutoetus. Võlgnik käis ka proovitööl. Edaspidi töötas võlgnik mõned päevad OÜ-s M G . Kogu ülejäänu aega oli võlgnik töötu. Alates 01.09.201907.01.2020 õppis N K , kondiiter Viimane kord oli registreeritud töötukassas töötuna alates 10.01.2020, kandideeris 40 töökohta. Töökoha leidmiseks läbis võlgnik floristika ja massaaži kursused. Lõpetas eesti keele kursused, sooritas B1 eksami. Eesti Töötukassa 23.11.2020 otsusega tuvastati võlgnikul puuduv töövõime kuni 04.11.2021 ja võlgnikule maksti töövõimetustoetuse suurusjärgus 357,14 - 453,90 eurot. 25.10.2021 otsusega tuvastati osalise töövõime kuni 04.11.
6. Alates detsembrist 2021 maksti võlgnikule töövõimetustoetuse 224,23 – 288,55 eurot ja sotsiaaltoetuse 41,17 eurot kuus. 02.09.2022 tegi AS Pensionikeksus pensioni väljamakse summas 13 548,32 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud

§ 173

lg 1 pandud kohustuse tegelema tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on oma võimaluse piires töötanud, oli arvel Eesti Töötukassas, otsinud tööd, läbis kursused. Selles osas ei ole kohtul võlgnikule etteheiteid.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku poolt 09.05.2024 ja võlausaldajate poolt kohtule esitatud andmetest nähtub, et menetluse kestel on võlausaldajatele tehtud väljamakseid kokku summas 2665,99 eurot, mis on ca 8,8% kohustuste summast. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku arvelduskontole oli tehtud sissemaksed sularahas perioodil 08.05.2018 kuni 14.11.2022 summas 1090 eurot. Samas tehti võlgnikule ülekanded kolmandad isikud ja usaldusisik. Pangakonto väljavõtetest nähtuvad ka e-konto väljamaksed A OÜlt kokku summas 246 eurot. Sellest võib järeldada, et võlgnikul on veel sissetulekuid, mida ta polnud avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et võlgnik esitas tõesed ja usaldusväärsed andmed oma sissetulekutest. Kohus tegi kindlaks, et võlgnik sai pensioni väljamakse summas 13 548,32 eurot. Usaldusisiku sõnul pole võlgnik usaldusisikut teavitanud, et võtab pensioni välja, ei ole ka võlgnik ise 6

§ 175

lg 2 p 2 tähenduses.

§ 173

lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 61 ja 10 kohaselt sissenõuete ei saa pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses, töövõimetoetusele ega riiklikule penisonile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Samas TMS § 131 lg 2 lubab erandlike asjaolude esinemisel (milleks on, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane) pöörata sissenõuet võlgniku saadavale töövõimetustoetusele. Riigikohus on 20.03.2019 tsiviilasjas nr 2-18-4482 tehtud määruse p-s 18.3 selgitanud, et alates 09.01.2018 tuleb töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust otsustades kohaldada TMS § 131 lg-t 2 koos TMS 132 lg-ga 12, mis sätestab, et võib arestida ühes kuus kuni 20 protsendi sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

1. aastal oli arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot,
2. aastal 303,38 eurot. Võlgniku pangakontost nähtub, et võlgnik sai 12.03.2021 kuni 12.03.2022 raha kokku summas 5857,12 eurot, sellest 4753,52 eurot töövõimetoetus (keskmiselt kuus 396 eurot). Kui võtta
3. aasta näitaja, siis pidanuks võlgnik tegema väljamaksed võlausaldajatele aruandeperioodi lõpus ca 222,60 eurot. Kuna võlgnikul oli ka teised sissetulekud, millest ta pidi andma usaldusisikule 75%, oleks siis väljamaksete summa suurem. Seega oli võlgnikul võimalused eraldada sel perioodil raha võlausaldajale. Viimase väljamakse tegi võlgnik 2020 aastal. Peale seda pole võlausaldajatele ühtegi väljamakset tehtud. Võlgnikule laekus 02.09.2022 AS Pensionikeskus poolt pensioniosakute väljamakse summas 13 548,32 eurot. Väljamakse II pensionisambast tehti pensionikonto omanikule (võlgnik), tema isiklikule arvelduskontole. Pangakonto on täitemenetluses arestitav ning II pensionisamba väljamakse arvel on seega võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid (Õiguskantsleri selgitus 14.07.2021 vastuses nr 6-1/211271/2104638). Võlgnik ei ole nimetatud sissetulekust teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi

§ 173järgi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu 7

§ 171lg 2 p 4).

Seega on täidetud

§ 175

lg 2 p 2 eeldused ning eespool kirjeldatud

§ 173

lg-st 3 ja 4 tulenevate kohustuste rikkumisest tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus peab põhjendatuks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus vabastab Vladimir Prokofievi usaldusisiku ülesannetest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtul ei ole andmeid hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest. Seega asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (

§ 175lg 6).

Usaldusisik palus kohtult määrata lõplikud summad, mida peab võlgnik tagastama, ning esitada ettevõtete (võlausaldajate) kontaktandmed. Kohus edastab võlgnikule kohtule teadaolevad võlausaldajate kontaktandmed (eraldi lehel). Võlgniku poolt tagastatavate summade arvutusi kohus ei tee, kuna usaldusisiku esitatud andmed võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta ei ühti võlausaldajate poolt esitatud andmetega. Samuti on mõneti kajastatud konkreetsele võlausaldajale väljamakstud summad, mõneti jääb aga väljamakse üldsumma võlausaldaja konkretiseerimata. Tagastamisele kuuluvate võlgade suuruse kohaste andmete saamiseks tuleb võlgnikul pöörduda võlausaldajate poole. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 8