3-24-1782/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse avalikult teatavaks-

1. juuni 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-24-1782 Haldusasi X avaldus täitemenetluse peatamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada X kaebus läbivaatamatult.
3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. SELGITUSED Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Sekretäril saata määrus kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 14.06.2024 X avaldus täitemenetluse peatamiseks. Ühtlasi on kaebaja taotlenud riigi õigusabi.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Käesoleval juhul näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra täitemenetluse peatamiseks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus selgitab, et TMS §-s 45 on kohtu all silmas peetud maakohut, mitte halduskohut. Seetõttu on kaebajal õigus esitada avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras maakohtule (TsMS § 378 lg 1 p 6, § 475 lg 1 p 15 ja § 477 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
6. Kaebaja on taotlenud ka riigi õigusabi. Kohus mõistab seda kui taotlust saada riigi õigusabi hagita menetluses avalduse koostamiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 4). Tulenevalt RÕS § 10 lg-st 1 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või 3-24-1782 halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2). Eelnevalt on kohus leidnud, et kaebaja täitemenetluse peatamise avalduse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ka taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasjas või hagita menetluses avalduse koostamiseks, ei kuulu seetõttu halduskohtu pädevusse, vaid sarnaselt täitemenetluse peatamise avalduse lahendamisega kuulub see maakohtu pädevusse. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
7. Kuna praegusel juhul tuleb halduskohtule esitatud kaebus selle esitajale tagastada ning hagiavalduse või hagita menetluse algatamiseks avalduse esitamine maakohtule saab otsustada üksnes kaebaja, siis ei edasta halduskohus riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele maakohtule. Kaebajal on võimalik soovi korral maakohtusse pöördudes esitada samale kohtule koos täitemenetluse peatamise avaldusega ka riigi õigusabi taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) 2