Obsah (4)

§ 38§ 57§ 2§ 68

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-15 4. juuli 20

) § 2 lg 2 kohaselt on hääletamine salajane ja vaidluse all olevat hääletamissedelit pole võimalik ühegi konkreetse valijaga seostada. Sedeli võis täita mõni teine valija ja kaebaja võib soovida, et loetakse kehtivaks kellegi teise hääl. Seega puudub kaebajal kaebeõigus, kuna tema subjektiivsete õiguste rikkumine pole tuvastatav. Samuti ei saa vaidlustatud toiming rikkuda kaebaja õigusi vaatlejana. Vabariigi Valimiskomisjon märkis siiski, et

§ 38

lg 5 kohaselt tuleb hääletamissedelile kirjutada selle kandidaadi registreerimisnumber, kelle poolt valija hääletab. Kui kaebaja seda nõuet ei järginud, ei saanud ta eeldada, et tema hääl loetakse kehtivaks. Praegu on valija kirjutanud sedelile veebilehe aadressi. Kuna veebilehe sisu võib 5-24-15 pidevalt muutuda, ei saa selliselt täidetud sedelit lugeda üheselt arusaadavaks

§ 57lg 8 tähenduses.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS 3. Kaebaja esitas Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 7 peale. Kaebaja tugineb

§ 57

lg-tele 8 ja 12 ning märgib, et hääletamissedelile märgitud veebilehelt on jätkuvalt kättesaadav sama fail, mis sisaldab valimisteenistuse serverist QR-koodiga saadud häält sellisel kujul, nagu valimisteenistus seda edastab. Failist on välja loetav kehtiva digitaalse allkirjaga valimiseelistus. Kaebaja eesmärk oli muuta hääletamissedel unikaalseks ning vaadelda ja salvestada selle liikumist kuni hävitamiseni. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT 4. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb enda 18. juuni 2024. a otsuses nr 7 esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga. Kuna hääletamine on

§ 2

lg 2 kohaselt salajane ning hääletamissedelid ei ole isikustatud, ei ole valijal võimalik vaidlustada kindla hääletamissedeli kehtetuks tunnistamist. Sellises olukorras pole võimalik kindlaks teha, et kaebus on esitatud tema õiguste kaitseks (

§ 68

). Kuigi kehtetuks tunnistatud hääletamissedelile kirjutatud veebiaadressilt on alla laetav kaebaja digitaalselt allkirjastatud konteiner, ei saa välistada, et selle veebiaadressi on sinna kirjutanud (kas või kaebaja palvel) mõni teine valija.

1. Vaidlustatud toiming ei saanud rikkuda ka kaebaja õigusi vaatlejana, sest Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub vaatlejal üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (viimati RKPJKo 5-24-9/3, p 25). Järelikult tuleb jätta kaebus rahuldamata.
2. Kolleegium märgib lisaks, et praeguses asjas on ilmselge, et hääletamissedel on kehtetuks tunnistatud õiguspäraselt.

§ 57

lg 7 p-st 2 tulenevalt tunnistatakse kehtetuks muu hulgas hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit. Praegu ei olnud hääletamissedelile kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit.

§ 57

lg-s 8 on sätestatud, et kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Valija tahe on üheselt arusaadav siis, kui selle kindlakstegemiseks ei ole vaja kasutada abivahendeid ning hääletamissedelile märgitu ei vaja tõlgendamist (nt on hääletamissedelile kirjutatud selgelt loetav kandidaadi nimi). (allkirjastatud digitaalselt) 2