Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1783 Haldusasi X kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendama

) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 14.06.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele
2. a juunikuu eest toimetulekutoetuse taotluse.
3. Kaebaja esitas 14.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna (vastustaja) kohustamiseks lahendama kaebaja
4. a juunikuu toimetulekutoetuse taotlus 5 tööpäeva jooksul. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks maksma kaebajale toimetulekutoetust
5. a juunikuu eest 741,5 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

121 lg 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus; 2) kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1 järgi määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetust jooksvaks kuuks sama seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja 3-24-1783 korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Sama paragrahvi lg 2 järgi määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. 4. Kohus selgitab, et kohtumenetluse läbiviimine võtab kauem aega kui vastustajal on aega toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks. Kohus ei saa teha otsust vaid kaebuse pinnalt. Kohus peab andma vastustajale võimaluse kaebusele vastata ja esitada asjaga seotud dokumendid. Seejärel peab kohus määrab asja läbivaatamiseks kohtuistungi või kirjalikus menetluses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, samuti andma menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Seejärel peab kohus menetlusosaliste seisukohad ja tõendid läbi vaatama ning kohtuotsuse kirjutama. Seda arvestades ei jõua kohus teha otsust enne, kui vastustaja kaebaja toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatab. Seega ei saa kohus teha kaebaja soovitud sisuga otsust. Selline kaebus ei ole eesmärgipärane (

§ 121lg 2 p 2).

1. Lisaks selgitab kohus, et kohtu ülesanne ei ole haldusmenetlust läbi viia, st haldusorgani asemel kaebaja toimetulekutoetuse taotlust hinnata, kaebaja sissetulekute ja väljaminekute kohta esitatud tõendeid hinnata ja kaebaja abivajadust hinnata. Selline pädevus on haldusorganil – Tallinna Kesklinna Valitsusel. Kohtu ülesanne ei ole sekkuda ennetavalt haldusmenetlusse ja kirjutada haldusorganile ette, kuidas ta peab menetlust läbi viima ja millise otsuse langetama. Kohtu ülesanne on teha haldusorgani tegevuse ja haldusaktide osas järelkontrolli. Kuna kaebaja esitas toimetulekutoetuse samal päeval kui esitas kohtule kaebuse, siis ilmselgelt ei ole vastustaja jõudnud seda veel läbi vaadata ega lahendada. Kaebaja peab ära ootama selle kohta tehtud otsuse ja saab tulla kohtusse vastustaja otsuse peale. Kui vastustaja viivitab kaebaja taotluse lahendamisega, siis saab kaebaja vaidlustada vastustaja viivitust tema taotluse lahendamisel. Praegusel juhul ei ole veel õigusvastast viivitust tekkinud, seega ei ole kaebaja õigusi
2. a juunikuu taotluse lahendamisel rikutud ja tal puudub kaebeõigus vastustaja tegevuse peale kaebuse esitamiseks (

§ 44lg 1, § 121 lg 2 p 1).

6. Neil põhjustel tagastab kohus kaebuse läbi vaatamatult. 7.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 9. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Esiteks, kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub asjas tehtav kohtulahend, mille täitmist tagada. Teiseks puudub praegusel juhul teadmine kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse kohta, kuna vastustaja ei ole kaebaja toimetulekutoetuse taotlust lahendanud. Vastustaja võib kaebajale taotletud toimetulekutoetuse (kasvõi osaliselt) määrata, mistõttu võib puududa igasugune vajadus esialgse õiguskaitse korras haldusmenetlusse sekkuda. Kolmandaks on kaebajal võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist Tallinna linna toimetulekutoetuse otsuse või viivituse peale kaevates. Praegune esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud ennatlikult ja jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2