§-s 282 sätestatud teatamiskohustuse, mille järgi peab üürnik üürileandjale viivitamatult teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. Kostja on seisukohal, et §-s 278 nimetatud puuduseks käesoleva asja kontekstis on üüritud pinna suuruse pindala määr, mis on lepingust sätestatud üüripinna suurusest 20,4 m² (622,8 – 602,4) võrra väiksem. Tuvastatud puuduse kontekstis on kogu üüri- ja kõrvalkulude arvestus valesti arvestatud. Seega on kostja ajavahemikus 12.2018-01.2022 alusetult tasunud hagejale kokku 12950,02 eurot (10795,33 + 2154,69 KM 20%). Kostja pakkus hagejale vastastikused nõuded tasaarvestada. Kostja leiab, et käeolevate tõendite põhjal on hageja tasaarveldanud oma nõude 5125,51 eurot kostjal hageja vastu oleva nõudega 12950 eurot ning selles ulatuses tuleb hageja nõue lõpetada. Ühtlasi tasaarvestusavalduse lahendamisega tuleb tasaarvestada hageja ja vastastikused nõuded viivise kohta. 4 Perioodil 01.02.2021 kuni 31.10.2021 leppisid pooled kokku, et üürileandja alandab ajutiselt üüri. Igal korral, st 05.02.2021, 26.03.2021, 28.04.2021, 27.05.2021, 30.06.2021, 25.08.2021, 29.09.2021 ja 28.10.2021 pooled tegid eraldi kokkuleppe, mille punktis 1 oli toodud, et kokkuleppe sõlmimine on võimalik tingimustel, et üürnikul ei ole üürileandja ees võlgnevusi. Kostja poolt esitatud asjaolud võimaldavad järeldada, et kostja jätkas lepingu täitmist vastavalt hagejaga saavutatud kokkuleppel. Mõlemad pooled tegutsesid hea usu ja mõistlikkuse põhimõte kohaselt. Hagi esitamine on hea usu ja mõistlikkuse põhimõte vastane, sest kostja hinnangul tol perioodil hageja üüritasu alandamise kokkuleppe sõlmisel lõi hageja sellega kostjale usaldusel põhineva ettekirjutuse, et üüritasu alandamine kostjale on just tingitud Eestis tekkinud olukorraga ja üürileandja siirast heatahtest, mis võimaldaks mõlemale ettevõttele tegevuse jätkamist. Praegu selgub, et sellekohase siira heatahte ja usaldusliku ettekirjutuse loomisega viis hageja kostjat eksimusse, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ehk lepingust tulenevate õiguste kuritarvitamine. Kostja rõhutab, et hageja hea usu põhimõte vastane käitumine seisnes selles, et iga järgneva kokkuleppe sõlmimisel (s.o 05.02.2021, 26.03.2021, 28.04.2021, 27.05.2021, 30.06.2021, 25.08.2021, 29.09.2021 ja 28.10.2021) on hageja kokkuleppe p-s 1 kinnitanud, et hagejal ei ole kostja suhtes pretensiooni eelmise kokkuleppe täitmise osas ja, et üürnikul ei ole üürileandja ees võlgnevusi. Kuid praegu jääb mulje, et toimitud on vastupidiselt, ja hageja loobub kostjale senini selle kohta antud kinnitusest. Samuti kostja peab vajalikuks rõhutada, et 25.01.2022 jõustunud kokkuleppe alusel leping lõpetati ja lepingu alusel kasutatud ruumid anti üle 28.01.2022 ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Sõlmitud kokkuleppe punkti 2 kohaselt üürnik kohustub tasuma üürileandjale kahjuhüvitisena seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega 13097,49 eurot, mille kohta üürileandja esitab üürnikule vastava arve. Punkti 3 järgi kahjuhüvitis summas 13097,49 eurot tasaarvestatakse üürniku poolt tasutud tagatisrahaga summas 11100,00 eurot vastastikuste nõuete kattuvas osas ning üürnik kohustub tasuma tasaarvestust ületava osa, s.t 1997,49 eurot kokkuleppe allkirjastamise päeval. Kostja on tasunud hagejale kahjuhüvitisena seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega 13097,49 eurot. Muud pretensiooni täitamata kohutuse osas, mis tulenevad 05.02.2021, 26.03.2021, 28.04.2021, 27.05.2021, 30.06.2021, 25.08.2021, 29.09.2021 ja 28.10.2021 kokkulepete täitmisest hageja kostjale pole esitanud. Samuti 28.01.2022 ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt hageja kinnitas, et hageja ei oma kostja vastu pretensioone ja ruumid vastavad kokkulepitud tingimustele. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja lepingujärgse üüri ja alandatud üüri vahe hüvitamise nõue koos viivistega oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks jätta hagiavalduse resolutsiooni ps 5.3 ja 5.4 esitatud nõude rahuldamata. Ruumi suuruse puuduse tõttu on ajavahemiku 12.2018-01.2022 eest kostja tasunud hagejale alusetult 12950,02 eurot. Kostja on tasaarveldanud oma nõude 5125,51 eurot hagejal kostja vastu oleva nõudega 12950 eurot ning selles ulatuses tuleb kostja nõue tuleb lõpetada (
Kuid samas on hagejal kostja vastu nõudeid summas 7824,49 eurot, s.o enammakstud üüri - ja üle tasaarvestuse jäävate kõrvalkulude osas. Eeltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista kahju hüvitis summas 7824,49 eurot. 5 Hageja seisukoht vastuhagile Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega, et perioodil 12.2018-01.2022 on kogu üüri- ja kõrvalkulude arvestus valesti arvestatud. Poolte vahel kehtis lepinguvabadus. Äriruumi üürilepingu nr 26-06-R punkti 4.2 kohaselt lepiti kokku, et üüripinna pindala võib lõpliku väljaehitamise ja viimistluse käigus muutuda suuremaks või väiksemaks lepingust toodud pindalast ja nimetatud eseme pindala kirjeldatud muutumine ei mõjuta lepingu alusel makstava üüri suurust. Kostja poolt esitatud arvestus ei vasta sellele, mida pooled lepingus üüri ja kõrvalkulude arvestuse alusena kokku on leppinud. Kostjal ei olnud lepingu järgi kohustus tasuda ruumirenti, vaid üüri üüripinna kasutamise eest. Ka ei vasta tõele kostja väited justkui ilmnesid uue üürniku poolt teostatud mõõdistuste käigus pinna erinevused, üüripind vastas plaanimaterjalidele, va üks vahesein, mille kostja oli omal algatusel ehitanud. Erinevused pinna suuruste osas kostja ja uue üürnikuga sõlmitud üürilepingutes tekkisid sellest, et uus üürnik ei kasutanud sama pinda mis kostja. Kohtu põhjendused
) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 5.1 26.06.2014 sõlmitud üürilepingu p 1.1 kohaselt anti kostjale üürile pind suurusega 800 m². Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt on üürnik aktsepteerinud asjaolu, et üüripind ei olnud veel välja ehitatud ning lepingu p-s 4.2 kinnitas üürnik, et on teadlik ja nõus asjaoluga, et üüripinna pindala võib lõpliku väljaehitamise ja viimistluse käigus muutuda suuremaks või väiksemaks lepingus toodud pindalast. Pooled on lepingu p-s 4.2 m.h ka kokku leppinud, et lepingu eseme pindala kirjeldatud muutumine ei mõjuta lepingu alusel makstava üüri suurust. Lepingu p-des 4.1 ja 4.5 leppisid pooled kokku, et üürnik tasub üüri 10 000 eurot ning lisaks kõik üüripinnaga seotud otsesed ja kaudsed kõrvalkulud, milleks on eelkõige tasu Lisateenuste ja Üldteenuste eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et sõltumata sellest, kui suur oli üüripinna suurus pärast lõplikku väljaehitamist ja viimistlemist, lugesid pooled üüripinna suuruseks lepingus fikseeritud suuruse, mille alusel oli hageja õigustatud kostjalt ka üüri ja kõrvalkulusid arvestada s.t lepiti kokku üüri arvestamise alusena lepingus fikseeritud suurus, st 800 m², millele vastavalt arvestati ka üüri ja kõrvalkulusid. Seega oli pooltel kokkulepe, et üüri ja kõrvalkulude arvestusena kohaldavad pooled kokkuleppelist ehk lepingus fikseeritud suurust. 5.2 01.11.2016 sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmise lepingu p-s 2 on muudetud üürilepingu punkti 1.1 ning vähendatud üüripinda 622,8 m²-ni (esimese korruse üüritud pinna suurus ei muutunud, muutus üksnes teise korruse üüritud pinna suurus). Samuti muutsid pooled lepingu p-i 4.1 ja sätestasid uueks üüri suuruseks 13 eurot/m², s.o 8096,40 eurot kuus. 01.11.2016 kokkuleppega ei ole muudetud esialgselt sõlmitud lepingu p-i 4.2, mis sätestas, et lepingu eseme pindala muutumine ei mõjuta lepingu alusel makstava üüri suurust. Seega tuleb 01.11.2016 kokkulepet koostoimes 26.06.2014 sõlmitud lepinguga tõlgendada selliselt, et üüri ja kõrvalkulude arvestuse aluseks olev üüripinna suurus muutus üksnes tagastatava üüripinna ulatuses (s.o 177,2 m² võrra) ja lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda alates novembrist 2016 üüri ja kõrvalkulusid üüripinna eest suurusega 622,8 m². Kuni üürilepingu lõpetamiseni on kostja ka nimetatud üüripinna suurust aktsepteerinud, m.h on kostja 25.01.2022 üürilepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 4 kinnitanud, et kuni üürilepingute lõppemiseni kohustub ta täitma üürilepingute tingimusi, sh kohustub tasuma üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingutes sätestatule. 7 5.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud üürilepingust ja lepingu muutmise kokkuleppest võib järeldada, et võimalik üüripinna suuruse muutumine ehituse käigus ei omanud poolte jaoks tähendust. Pooled on kokku leppinud kindlas üüripinna suuruses, mille alusel kohustus üürnik ka üüri ja kõrvalkulusid tasuma. Üürnik on nimetatud tingimust ka lepingu ja kokkuleppe allkirjastamisega aktsepteerinud. Asjaolu, et 28.01.2022 ruumide üleandmise- vastuvõtmise aktis oli märgitud väiksem ruumide suurus, ei muuda poolte kokkuleppeid üüri ja kõrvalkulude tasumise arvestamisel. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et hageja poolt kolmandate isikutega sõlmitud uute üürilepingute tingimused, s.h kasutusse antud üüripinna suurus, ei oma tähtsust hageja ja kostja vahelistes suhetes. Kohus peab lähtuma siiski poolte kokkulepitust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja oli kuni üürilepingu lõppemiseni õigustatud arvestama üüri ja kõrvalkulusid vastavalt lepingus märgitud üüripinna suurusele, s.o 622,8 m². 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kõrvalkulud jaanuari 2022 eest summas 5125,51 eurot ning viivise antud summalt alates 21.02.2022 kuni hagi esitamiseni summas 420,29 eurot ja edasi kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 6.1
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6.2 26.06.2014 sõlmitud äriruumi üürileping nr 26-06-R punktis 4.5 on pooled kokku leppinud, et lisaks üürile tasub üürnik üürileandjale kõik üüripinnaga seotud otsesed ja kaudsed kõrvalkulud, milleks on eelkõige tasu Lisateenuste ja Üldteenuste eest. Lepingu p 5 kohaselt on lisateenusteks m.h vesi ja kanalisatsioon, elektrienergia, gaas, telefoniühendused ja muud sideteenused. Lepingu p 6 kohaselt on üldteenusteks Ühispinna, Kinnistu ja Hoone haldamise ja hooldamise ning töö korraldamisega seotud teenused. 6.3 Kohus loeb tuvastatuks, et jaanuari 2022 kõrvalkulude eest on kostjale 09.02.2022 esitatud arve A2019752 summas 6139,51 eurot, mis tuli tasuda 25.01.2022 kokkuleppe p 4 alusel hiljemalt 20.02.2022 (arve dtl 70, kokkulepe dtl 66). Hageja on välja toonud, et kuna kostja sai jaanuaris 2022 vastavalt 25.01.2022 jõustunud kokkuleppe alusel kasutada üüripinda 3 päeva vähem, väljastati kostjale ettemakstud üüri osas 31.01.2022 kreeditarve MAKR038 summas 1014 eurot (dtl 69) ning hageja on tasaarvestanud
lg 2 alusel 31.01.2022 arve MAKR038 arvega A2019752 summas 6139,51 eurot ning tasaarvestamise tulemusena on kostjal jäänud arvest A2019752 tasuda veel 5125,51 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et jaanuari 2022 kõrvalkulud oleksid tasutud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue summas 5125,51 eurot põhjendatud. 6.4
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et 8 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Üürilepingu punkti 4.10 kohaselt kohustus kostja tasuma kõigi lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,1 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Arve nr A2019752 tuli tasuda hiljemalt 16.02.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud teineteisele maksma rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja tasaarvestus tuleneb asjaolust, et kostja hinnangul on ta perioodil 12.2018-01.2022 tasunud hagejale üüri ja kõrvalkulusid 12 950 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud. Kostja on teinud üüri ja kõrvalkulude arvestused tuginedes asjaolule, et üüripinna suuruseks oli 602,4 m², mitte lepingus märgitud 622,8 m². Kohus on otsuse p-s 5 asunud seisukohale, et hageja oli õigustatud nõudma üüri ja kõrvalkulusid vastavalt lepingus märgitud üüripinna suurusele, s.o 622,8 m². Seega ei ole kostja hagejale üüri ega ka kõrvalkulusid rohkem tasunud ning kostjal puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. 7.2 Kostja on oma vastuses ja tasaarvestusavalduses viidanud ka
§-dele 278, 282 lg 1 p 1, 302 lg 2. Kohus peab vajalikuks selgitada seoses kostja poolt viidatuga järgnevat.
kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.
lg 1 p 1 kohaselt peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda 9 kõrvaldama.
lg 2 kohaselt peab üürnik esitama üüri alandamise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürileandjale, kes peab 30 päeva jooksul teatama üürnikule oma seisukoha taotluse suhtes. Kohus selgitab, et nimetatud sätted reguleerivad teatamiskohustust võimalikust puudusest üürilepingu kehtivuse ajal. Kostja on esmakordselt hagejale teatanud ruumi suuruse arvestuse erinevusest 16.02.2022 e-kirjaga (dtl 186). Nimetatud kuupäevaks oli aga üürileping kostja ja hageja vahel juba lõppenud. Seega ei saa kostja tugineda tema poolt viidatud
§-dele. Samuti märgib kohus, et üürilepingu punkti 3.10 kohaselt oli kostjal kohustus pärast üüripinna vastuvõtmist ilmnevatest puudustest üürileandjat viivitamatult informeerida, ent mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul arvates puuduse avastamisest või hetkest, mil üürnik oleks pidanud puuduse avastama. Kui üürnik viivitab puudusest teatamisega, ei ole tal õigust vastavale puudusele tugineda. Isegi kui asuda seisukohale, et puudus üüripinnal esines, ei ole kostja puudusest õigeaegselt teavitanud ning seega ei ole tal õigust vastavale puudusele tugineda. Samuti ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et
§-s 278 nimetatud puuduseks käesoleva asja kontekstis saaks olla üüritud pinna suurus, mis on lepingust sätestatud üüripinna suurusest 20,4 m² võrra väiksem. Üürilepingu p 4.2 olid pooled kokku leppinud, et üüripinna pindala võib lõpliku väljaehitamise ja viimistluse käigus muutuda suuremaks või väiksemaks lepingust toodud pindalast, ja nimetatud eseme pindala kirjeldatud muutumine ei mõjuta lepingu alusel makstava üüri suurust. Seega olid pooled üheselt kokku leppinud üüri ja kõrvalkulude arvestamise aluse. Kostja seda lepingu kehtivuse ajal ka ei vaidlustanud.
lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus märgib, et nimetatud põhimõte kohaldub ka üürileandja ja üürniku vahelises suhtluses. Kohus selgitab, et heas usus käitumine tähendab käitumist, mis on vastav seadusele, ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele, mis ei ole ülekohtune, on ausust, lojaalsust, õiglust, koostööd, teise poole huve arvestav, sisaldab valmisolekut lepingu muutmiseks, kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud jne. Seega on tegemist mitte ainult õiguslikku sisu, vaid ka käitumisstandardeid ja väärtussüsteeme 13 hõlmava käitumisreegliga (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostjad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein; Tallinn 2016; § 6). Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11). Iga üüri alandamise kokkuleppe sõlmimise korral, st 05.02.2021, 26.03.2021, 28.04.2021, 27.05.2021, 30.06.2021, 25.08.2021, 29.09.2021 ja 28.10.2021 on pooled kokkuleppe p-s 1 kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine on võimalik tingimustel, et üürnikul ei ole üürileandja ees võlgnevusi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks märgitud kokkulepete kehtivuse ajal kostjat teavitanud asjaolust, et nendevahelised üüri alandamise kokkulepped enam ei kehti. Vastupidiselt on hageja olnud jätkuvalt nõus üürihinda igakuiselt alandama. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et 25.01.2022 kokkuleppe alusel leping lõpetati ja lepingu alusel kasutatud ruumid anti üle 28.01.2022 ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 66-68). 25.01.2022 kokkuleppe punktis 2 on pooled kokku leppinud, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale kahjuhüvitisena seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega 13097,49 eurot, mille kohta üürileandja esitab üürnikule vastava arve. Punkti 3 järgi kahjuhüvitis summas 13097,49 eurot tasaarvestatakse üürniku poolt tasutud tagatisrahaga summas 11100,00 eurot vastastikuste nõuete kattuvas osas ning üürnik kohustub tasuma tasaarvestust ületava osa, s.t 1997,49 eurot kokkuleppe allkirjastamise päeval. Muid pretensioone võimalike täitamata kohutuse osas (m.h 05.02.2021, 26.03.2021, 28.04.2021, 27.05.2021, 30.06.2021, 25.08.2021, 29.09.2021 ja 28.10.2021 kokkulepped) hageja kostjale lepingu lõpetamisel ei esitanud. Hageja on alles 17.02.2022 kirjas kostjale märkinud, et kuna üüri arveid tähtaegselt ei tasutud, kaotasid üüri alandamise kokkulepped kehtivuse ja kostjal tuli tasuda lepingu järgset üüri ning lisaks leppetrahvi kahekordses summas (dtl 127). Kohus asub seega esikohale, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-99-11 p 19 märkinud, et õiguslikku tähendust omab vastuoluline käitumine vaid siis, kui sellise käitumisega on teises pooles tekitatud usaldus mingi olukorra kestmise suhtes, nt selles, et nõuet ei kavatseta kunagi esitada. Käesoleval juhul võib vastuoluliseks käitumiseks lugeda kohtu hinnangul seda, et hageja on korduvalt üüri alandanud viidates, et võlgnevused puuduvad. Samuti seda, et leping on lõpetatud ilma viiteta, et kostjal oleks täiendavalt võlgnevusi seoses üüri alandamisega. Kohtu hinnangul on hageja sellise käitumisega tekitanud kostjale mulje, et üüri alandamise kokkulepped kehtisid edasi, vaatamata kostjapoolsetele viivitustele. Nõude esitamine kostja vastu peale lepingu lõpetamist ja ca 3,5 kuu möödumisel viimasest üüri alandamise kokkulepe perioodist on kohtu hinnangul hea usu põhimõte vastane. Samuti märgib kohus, et väikese tähtsusega kohustuse rikkumine, ebaoluline puudus täitmises ei või olla aluseks raskete õiguslike tagajärgedega õiguskaitsevahendite kohaldamisele. Kostja viivitused käesoleval juhul nii üüri, kui ka kõrvalkohustuste tasumisel üüri alandamise perioodil ei olnud pikaajalised. 8.11 Kohus on seega seisukohal, et kuna hageja lepingujärgse üüri ja alandatud üüri vahe hüvitamise nõue koos viivistega on vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei ole nimetatud 14 nõude väljamõistmine kostjalt põhjendatud ja kohus jätab vastava nõude (s.h viivise nõue) rahuldamata. 9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 5125,51 eurot, viivis seisuga 07.11.2023 summas 3203,45 eurot ja viivis 0,1 % päevas põhinõudelt (so 5125,51 eurolt) alates 08.11.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 10. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, milles on palunud hagejalt välja mõista kahju hüvitise summas 7824,49 eurot.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kostja vastuhagi põhineb asjaolul, et kostja on tasunud ajavahemikus 01.12.201801.02.2022 üüri ja kõrvalkulusid kostja hinnangul suuremas summas, kui ta oleks pidanud. Kostja on olnud seisukohal, et tegelik üüripind oli lepingus sätestatud üüripinna suurusest väiksem 20,4 m² võrra ning seega on kogu üüri- ja kõrvalkulude arvestus vale. Kohus on otsuse p-des 5 ja 7 asunud seisukohale, et hageja oli õigustatud nõudma üüri ja kõrvalkulusid vastavalt lepingus märgitud üüripinna suurusele, s.o 622,8 m². Seega ei ole kostja hagejale üüri ega ka kõrvalkulusid rohkem tasunud. Kuna kostja on tasunud üüri ja kõrvalkulusid vastavalt üürilepingule, siis puudub hagejal ka kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Seega ei ole kahju välja mõistmine kostjalt põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.