Obsah (8)

§ 310§ 180§ 181§ 126§ 314§ 179§ 175§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-4127 (22261000577) Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär M

§ 310

lg 2 alusel jätta läbi vaatamata OÜ F.S tsiviilhagi M.J vastu vargusega tekitatud varalise kahju 3087,76 euro väljamõistmiseks. 8.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Rainer Aasalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena DNA ekspertiiside kulu 570 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 140,40 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1129,72 eurot ja sundraha 1087,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 2927,62 eurot. 2 9.

§ 180lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 142,50 euro ulatuses.

Alates 01. jaanuarist 2024 on Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga suuruseks 820 eurot. Tekkinud vahe 142,50 eurot tuleb jätta riigi kanda. 10.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Rainer Aasal tasuda menetluskulud kokku 2927,62 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 243,97 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 243,95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. 11.

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda M.J määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 86,40 eurot ja M.J määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 726,51 eurot. 12.

§ 126

lg 3 p 2 tagastada punast värvi tööriistakott näpitsate, elektrilise mutrivõtme, tavaliste mutrivõtmete jt tööriistadega, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia 132, tagastada selle omanikule Rainer Aasale. 13.

§ 314

p 51 ja kohtuekspertiisiseaduse § 22 lg 3 järgi kustutada M.J DNA-proovi analüüsil saadud andmed süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetlus kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Süüdistuse sisu ja menetluse käik Rainer Aasa ja M.Jle on esitatud süüdistus selles, et nemad, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, ajavahemikul 23.06.2022 kuni 02.07.2022 xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx kinnistu territooriumilt st nende jaoks võõrast kohast võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le F.S kuuluvad 168 tumerohelist värvi moodulaia keevispaneeli kogumaksumusega 1881,60 eurot, 169 tumerohelist värvi aiaposti kogumaksumusega 784,16 eurot, tumerohelist värvi jalgvärava täitega paneeli maksumusega 62 eurot ja tumerohelist värvi 2 lehelise värava maksumusega 360 eurot (summad ilma käibemaksuta). Eelkirjeldatud tegevusega pani Rainer Aas toime varguse grupis ehk KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.J pani toime varguse grupis ja süstemaatiliselt ehk KarS 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest teda on varem karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 28.10.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning tema karistatus ei ole kustunud. 3 Kannatanu OÜ F.S on esitanud tsiviilhagi Rainer Aasa ja M.J vastu solidaarselt 3087,76 euro nõudes. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused 1.Kohtuistungil süüdistatavad end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ei nõustunud ka tsiviilhagiga. M. J kaitsja poolt esitatud kaitseaktis on märgitud, et M.J tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, mööndes, et aitas ühel korral 2022.aasta juunis Rainer Aasal laadida kaubikusse metallaia detaile. Kohtuistungil eitas M. J enda süüd täielikult, väites, et tema süüdistuses kirjeldatud varguses osalenud ei ole.R. Aasa kaitsja poolt esitatud kaitseaktis eitatakse R. Aasa süüd täielikult. Samale seisukohale jäi R. Aas ka kohtuistungil. 2.Kohus hinnanud ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et varguse toimepanemine Rainer Aasa poolt on leidnud tõendamist. Samas ei kinnita uuritud tõendid M.J osalemist süüdistuses kirjeldatud varguses. 3.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et kannatanu esindaja M.E on üle paarikümne aasta OÜ F.S liige ja tal on nimetatud osaühingu ainuesindamise õigus. OÜ F.S on erinevaid territooriume, millest üks asub Jõeperve kinnistul, kus asuvad endise Võru Gaasi hooned ja garaažid. 2021.aasta sügisest ladustas osaühing seal piirdeaia paneele, poste ja väravaid, millised olid mõeldud sinna piirdeaia paigaldamiseks ning seda tööd pidi tegema OÜ Kxxxxxxxx. Kuna aiapaigaldus jäeti tegemata jäid aiadetailid välja seisma. Aiadetailid olid pakendatud ja kinnitusrihmaga ühendatud. Kannatanu esindaja sõnul avastas varguse F.S endine töötaja A.A , kes helistas jaanipäeva paiku kannatu esindajale. Kannatanu esindaja sõnul olid aiadetailid kindlasti alles juuni alguses (kohtuistungi protokoll lk 4) ning A. A kinnitusel ka nädal enne varguse avastamist. Alles jäid kinnitusklambrid ja liugvärav, mis tõenäoliselt oli äraviimiseks liiga suur. 4.Kannatanu esindaja kohtus antud ütlusi kinnitavad tellimus/ettemaksuarved nr 5040094763 (tl 28-29),nr 5040085361 (tl 30-31), nr5040089191 (tl 32-33), millest nähtub K-Rauta poolt arvete esitamine OÜ F.S süüdistuses kirjeldatud tunnustele ja kogusele vastavate aiadetailide eest. Kuivõrd arved on esitatud 2020.aastal, siis ei oska kannatanu esindaja täpselt kinnitada, millal tellimus täideti, kuid jääb kindlalt selle juurde, et aiadetailid olid kogu aeg sellel kohal kuhu nad ostes viidi.

1. Kannatanu esindaja selgitused haakuvad teiste kogutud tõenditega ka osas, mis puudutab varguse avastamist. Nii selgitas M.E kohtus, et peale varguse avastamist tegi ta facebooki varguse kohta postituse, mille peale tuli info Rainer Aasa xxxxxxxx E.A selle kohta, et vargusega võivad seotud olla Rainer Aas ja M.J. Kannatanu esindaja teada on E. A Rainer Aasa elukaaslane või laste ema (prot lk5-6). Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud punast värvi „Audi“ kirjega tõmblukuga riidest kotti mõõtmetega 33x18 cm. Nimetatud kott võeti 02.07.2022, varguse väljakutsega seoses, politseitöötajate poolt kaasa Jxxxxxxxxxx kinnistult ning selles olid erinevad tööriistad, sh elektriline mutrivõti, näpitsad ja erinevad mutrivõtmed (tl 38-40). Asjas läbi viidud DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0167 (tl 66-71) nähtub, et elektrilise mutrivõtme ja näpitsate käepidemel tuvastatud bioloogiline materjal pärineb Rainer Aasalt ja kahelt tundmatult isikult. Rainer Aas ei osanud kohtuistungil selgitada temalt pärineva bioloogilise materjali sattumist nimetatud kotile. 4 6.Kannatanu esindaja poolt antud selgitused varguse toimepanemise kohta haakuvad ka kohtus üle kuulatud tunnistaja J. P ütlustega selle kohta, et tema olles politseiametnikuna tööl patrullis, sai koos paarimehega väljakutse Võru valda Vagula külla kus vana gaasikontori territooriumilt oli varastatud garaaži kõrvale ladustatud aiapaneelid, aiapostid ja väravad. Alles olid ainult tühjad kaubaalused ja lükandvärav. Sündmuskohal oli näha auto ümberkeeramise jälgi killustikpinnasel ja garaaži kõrval. Sündmuskohalt leiti ja võeti kaasa punast värvi Audi kirjega kott, milles oli erinevaid tööriistu. Samuti tegi tunnistaja sündmuskohast ja leitud kotist fotod.
2. Kohtuistungil eitas Rainer Aas täielikult seotust eelnevalt kirjeldatud punase tööriistakotiga ja selles olnud tööriistadega ning ei osanud arvata, kuidas tema bioloogiline materjal nendele tööriistadele on sattunud (istungi protokoll lk 20). Kohtus nimetatud koti kohta esitatud küsimustele andis R. Aas erinevaid ebamääraseid vastuseid, alates sellest, et eitas koti kuuluvust temale kuni selleni, et pidas seda võimalikuks, aga ei tea kuidas see sündmuskohale sattus.
3. Kohtus tunnistajana üle kuulatud K:K ütlustega (istungi protokoll lk 14-18) on tõendamist leidnud asjaolu, et Rainer Aas on 2022.aasta suvel kahel korral pakkunud temale müügiks aiadetaile- paneele, poste, väravat. K. K tutvus enda sõnul R. Aasaga 2007.aastal vanglas. M. J ei ole tunnistajale tuttav. Vanglas nad suhtlesid, kuid hiljem enam mitte. 2022.a juunis või juulis helistas R. Aas ja nad kohtusid Põlvas, käsipesula taga, teisel korral Rosma kalmistu tanklas. Mõlemal korral pakkus R. Aas tunnistajale müügiks aiadetaile, kuid K. Ku ei olnud ostust huvitatud. R. Aas pakkus tunnistjale 2000 euro eest aiapaneele, poste ja väravaid. Kahe kohtumise vahe oli 1-2 nädalat. Peale vanglat on nad kohtunud 3-4 korda ja tegemist on pigem juhuslike kohtumistega, kuid seoses aia detailide müügiks pakkumisega kohtuti kahel korral R. Aasa initsiatiivil. Tunnistaja sõnul oli tegemist õngitsemisega, et ehk tunnistaja siiski tahab osta neid aiadetaile, sest kunagi on ta igasuguseid asju ostnud. 9.Rainer Aas ei eitanud kohtus antud ütlustega kohtumisi K. Kga, kuid kirjeldas kohtumisi tunnistjaga ebamääraselt, eitades millegi müügiks pakkumist. R. Aasa sõnul oli juttu kuulutusest ja 1000 euro pakkumisest. Samas ei väida R. Aas, et tunnistaja valetab ning ei oska selgitada miks tunnistaja räägib detailselt ja konkreetselt aia detailide müügiks pakkumisest tema poolt. R. Aasa poolt kohtus närviliselt ja tõrksalt antud selgitused on ebamäärased, sisaldades muuhulgas arvamust, et K. K kutsuti kuhugi välja ja talle esitati süüdistus. Seega on R. Aasa ja tunnistaja K. K ütlustega tõendatud asjaolu, et 2022.aasta suvel kohtusid nad kahel korral. Kohtumiste sisu ja põhjuste osas loeb kohus usaldusväärseks tunnistaja ütlused, mis haakuvad teiste varguse kohta tuvastatud asjaoludega. Eluliselt ei ole usutav R. Aasa ütlused selle kohta, et kohtumisel räägiti midagi ebamääraselt Facebooki kuulutuse kohta ja vahetati niisama infot igapäevaste tegemiste kohta. Iseenesest oleksid sellised jutuajamised nimetatud isikute vahel võinud olla, aga seda pigem juhul kui tegemist oleks olnud juhuslike kohtumistega. Antud asjas on oluline rõhutada, et R. Aas otsis K. K, kes varem oli ostnud kokku erinevaid asju, kontakti ajal, kui OÜ F.S territooriumilt oli varastatud aiadetailid. Kohtumised toimusid kokkulepitud kohtades kuhu mõlemad pidid sõitma. Kuigi R. Aas on K. Kalt laenanud raha ning pole seda tagastanud, ei ilmne asjas sellepärast mingit vihavaenu või lahendamata probleeme. R. Aas ega tunnistaja sellele ka ei viita. Seega puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses.
4. Kohtus ütlusi andes tunnistas M. J, et tunneb R. Aasa juba aastaid ning suhtles temaga varasemalt mõned korrad kuus. Erinevalt kaitseaktis märgitust, ei tunnista M. J enda osalust varguses ning selgitas, et andis uurijale annast ja R. Aasa süüstavaid ütlusi kuna kartis enda arestimajja paigutamist. Ülekuulamisele viidi ta politseiga ja küsimused esitati selliselt, et ta 5 saaks jah vastustega kinnitada infot, mis küsimustes sisaldus. Teda survestati muuhulgas sellega, et R. Aas on juba politseis ja kõik ära rääkinud. Tegelikult mingit seost tal vargusega ei ole. 11.Kuna M. J on andnud varguse toimepanemise asjaolude kohta diametraalselt vastuolulisi ütlusi, tuleb kohtupraktikast ja seadusest tulenevalt tema ütlused selles osas tõendikogumist välja arvata. Mingeid teisi tõendeid (ka mitte kaudseid), mis seostaksid M. J aiadetailide varguses, asjas kogutud ega kohtule esitatud ei ole. Kohtu vaidluste käigus ei nimetanud ka prokurör ühtegi tõendit, mis tema hinnangul kinnitaks M. J osalemist varguses. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et kannatanu esindaja on küll selgitanud, et E. Aasaga suheldes sai ta infot, et vargusega võivad seotud olla R. Aas ja M. J, kuid erinevalt R. Aasast ei viinud selline vihje M. J osas teiste, tema süüd kinnitavate tõenditeni. Seega tuleb M. J temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuivõrd M. J süü aiadetailide varguses tõendamist ei ole leidnud, tuleb R. Aasa osas muuta süüdistuse kvalifikatsiooni, tunnistades ta süüdi KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 12.Kõiki tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et R. Aasa süü varguse toimepanemises on mitme kaudse, kuid omavahel hästi haakuva tõendiga tõendamist leidnud. Rainer Aasa süüd tõendavad peamiselt kolm kaudset tõendit, mis ei ole kuidagi omavahel seotud. E. Aasa vihje R. Aasale kui varguse toimepanijale, tunnistaja K. K ütlused selle kohta, et R. Aas pakkus samal perioodil aiadetaile müügiks ning R. Aasa bioloogilise materjali leidmine sündmuskohalt leitud tööriista kotilt loovad piisavalt selge pildi R. Aasast kui varguse toimepanijast. R. Aasa ebakonkreetsed vastused kohtus ainult süvendasid kohtu veendumust varguse toimepanijas. Asjaolu, et M. J tuleb õigeks mõista, muudab R. Aasa olukorda süüdistatavana selliselt, et tema poolt toimepandu kvalifikatsiooni tuleb muuta, tunnistades ta süüdi KarS § 199 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas
5. Kannatanu F.S on esitanud Rainer Aasa ja M.J vastu tsiviilhagi 3087,76 euro nõudes. Tsiviilhagi esitamise aluseks on asjaolu, et ajavahemikul 23.06.2022 kuni 02.07.2022 on xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx kinnistu territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võetud tumerohelist värvi moodulaia keevispaneelid 169 tk, mõõtmetega 4x1530x2500 mm väärtusega 1881,60 eurot, tumerohelist värvi aiapostid 169 tk, mõõtmetega 40x60x2300 mm väärtusega 784,16 eurot, jalgvärava paneel täitega, tumerohelist värvi väärtusega 62 eurot ja 2 leheline värav, tumerohelist värvi, kõrgus 1530 mm, laius kokku 5 m, väärtusega 360 eurot. Kokku tekitati OÜ- le F.S kahju 3087, 76 eurot. Kahju on käesoleva ajani hüvitamata.
6. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtu hinnangul on süüdistatav Rainer Aas OÜ-le F.S kuulunud aiadetailide varastamisega tekitanud õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kannatanule tekitatud varaliseks kahjuks on varastatu väärtus. 6 15.Rainer Aas ei ole eelpool kirjeldatud varguses süüdi tunnistanud, kuid kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on R. Aasa süü varguse toimepanemises leidnud tõendamist, mistõttu kuulub tsiviilhagi Rainer Aasa vastu rahuldamisele tsiviilhagis nõutud summas. 16.Tsiviilhagi on esitatud solidaarselt Rainer Aasa ja M.J vastu. Tulenevalt asjaolust, et M. Jõgi süü ei ole leidnud tõendamist ja ta tuleb õigeks mõista, tuleb

§ 310lg 2 alusel OÜ F.S M.J vastu jätta läbi vaatamata.

Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas 17.Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 18.Karistuse mõistmisel arvestab kohus Rainer Aasa süüd, mida kohus loeb keskmiseks. R. Aasal on üks kehtiv kriminaalkaristus kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks iseloomustavad R. Aasa suhtumist õiguskorda 9 kehtivat väärteokaristust ja 16 arhiveeritud kriminaalkaristust. Samas tuleb siiski tähele panna, et viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest on möödas aastaid ning käesoleval juhul on tegemist vargusega mis on toime pandud 2022.aasta suvel, st peaaegu kaks aastat tagasi. Selle aja jooksul ei ole R. Aas toime pannud uusi kuritegusid. 19.Kohtu hinnangul puuduvad Rainer Aasa osas vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 20.Süü suurust arvestades peab kohus põhjendatuks Rainer Aasale mõista karistuseks 10 kuud vangistust. Erinevalt prokurörist, leiab kohus, et reaalse vangistusega karistamine ei ole antud juhul põhjendatud ning seda juba eelnevalt nimetatud põhjustel. Kuigi R. Aasa ei saa iseloomustada kui seaduskuulekalt käituvat inimest, tuleb siiski arvestada, et tema kuritegelik aktiivsus on siiski pigem langenud. Peale varguse toimepanemist ei ole tuvastatud uute kuritegude toimepanemist. R. Aasal on elukaaslane ja alaealised lapsed ning ta osaleb pereelus aktiivselt. Antud juhul on tema puhul karistuse eesmärki võimalik saavutada tingimuslikku karistust kohaldades. Lisaks on asjakohane tema käitumiskontrollile allutamine. Otsuse põhjendused menetluskulude osas ja muud põhjendused 21.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, 1 230 eurot. Kuivõrd kriminaalasi saabus kohtusse 2023.aastal, kui sundraha suuruseks oli 1087,50 eurot, tuleb tekkinud vahe jätta riigi kanda. 22.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Rainer Aasa kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 140,40 eurot (97,20 eurot-tl 102-104; 43,20 eurot-tl 105-106). Kohtumenetluse käigus on süüdistatava kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 1129,72 eurot (tl 11-112). Seega riigi õigusabi tasu ja kulu kokku on 1270,12 eurot. Lisaks on menetluskuluks DNA ekspertiiside maksumused, kokku summas 570 eurot (342+114+114 eurot), mis kuuluvad samuti R. Aasalt väljamõistmisele. 7

§ 180

lg 1 ja

§ 173lg 2 kohaselt mõistab kohus R.

Aasalt kriminaalmenetluse kuludena välja kokku 2927,62 eurot. Arvestades R. Aasa majanduslikku ja perekondlikku olukorda tuleb võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. 23. M. J kaitsjale on kohtueelse menetluse käigus välja makstud 86,40 eurot (43,20 eurot- tl 9799; 43,20 eurot- tl 100-101). Kohtumenetluse käigus on M. J kaitsjale välja makstud 726,51 eurot (tl 113-114), seega kokku määratud kaitsja tasu 812,91 eurot.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna M. J osas tehakse õigeksmõistev otsus, tuleb tema menetluskulud jätta riigi kanda. 24.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb asitõend- punast värvi tööriistakott näpitsate, elektrilise mutrivõtme, tavaliste mutrivõtmete ja tööriistadega - tagastada Rainer Aasale. 25.

§ 314

p 51 ja kohtuekspertiisiseaduse § 22 lg 3 järgi kustutada M.J DNA-proovi analüüsil saadud andmed süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Vilt 8