1-23-7329/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-7329 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Martin Ranna (Rand; isikukood 39007256520) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 106,14 eurot, sh käibemaks 19,14 eurot, vandeadvokaat Marinale Valgele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista süüdistatav Martin Rannalt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 106,14 eurot, riigituludesse. Süüdistatav Martin Rannal tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 1 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Martin Rannale esitati süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi selles, et tema isikuna, keda karistati Tartu Maakohtu
7. aprilli 2023 kohtuotsusega asjas nr 1-23-2082 KarS § 424 lg 2 järgi 10kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 298 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud ning mille jooksul oli ta KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud tegema pärast kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse, hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest ja vereanalüüside näidud pidid kõikidel kordadel olema 50 ng/ml või väiksemad, võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas vereproovi analüüside
8. mai 2023,
9. juuli 2023 ning
10. august 2023 tulemusi, eesmärgiga tõendada kriminaalhooldusametnikule, et on korrektselt täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustuse. Sellest tulenevalt süüdistati M. Randa ka KarS § 345 lg 1 järgi selles, et ta edastas võltsitud vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule, et tõendada kohtuotsusega määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta soovitavat Peth vereanalüüsi tulemust ei saavutanud.
11. Tartu Maakohtu
12. aprilli 2024 otsusega karistati M. Randa KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 9 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, s.o 3 kuu vangistuse võrra, ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
13. aprilli 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2082 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 106,5 tunni üldkasuliku töö ehk 3 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 16 päeva vangistust.
14. Kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistust, siis käsitleb edasine ka üksnes seda. 3.
15. Otsustamaks, kas mõista M. Rannale rahaline karistus või vangistus, märkis maakohus, et M. Rand ei käi tööl, vaid teeb juhutöid. Seega puudub tal kindel igakuine sissetulek. Lisaks on kaitsja sõnul M. Rannal suured võlad. Dokumentide võltsimise ja nende kasutamise pani M. Rand samuti toime põhjusel, et tal ei olnud raha minna kohustuseks määratud vereproove andma. Seega ei pidanud maakohus karistusliigina rahalist karistust võimalikuks, kuivõrd on äärmiselt tõenäoline selle täitmise võimatus. Sellest tulenevalt ei täidaks rahaline karistus M. Ranna puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega. 3.
16. Maakohus nõustus prokuröriga, et M. Ranna kuriteod olid kantud ühtsest tahtlusest ja ajalis-ruumiliselt omavahel tihedalt seotud, mistõttu moodustavad need kuriteod ideaalkogumi ning karistus tuleks mõista juhindudes KarS § 63 lg-st 1 ning KarS § 345 lg 1 järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. 3.
17. Prokurör taotles M. Rannale karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust, kuid maakohtu hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad ka keskmisest madalama karistusmääraga. M. Ranna teosüüd saab pidada keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Süüdistatav võltsis ja kasutas kolme dokumenti, mis ei ole väga suur arv võrreldes kriminaalasjadega, kus süüdistatavad on pika aja jooksul võltsinud paljusid erinevaid dokumente. Ka ei ole võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega kaasnenud mingisugust ohtlikku tagajärge või varalist kahju. Võltsitud dokumendid ja nende kasutamine puudutas vaid ühte inimest ehk M. Randa ennast. M. Ranna pettuslikud teod nähti läbi ning mingeid negatiivseid tagajärgi ei kaasnenud. 3.
18. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid maakohus M. Ranna teos ei tuvastanud. Kuigi M. Randa on kriminaalkorras karistatud ühel korral, ei tähenda see, et talle ei võiks mõista sanktsiooni keskmisest leebemat karistust. Varasem karistus on teist liiki kuriteo eest (s.o KarS § 424 lg 2) ning selle eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Seega ei ole teada vangistuse kui karistusliigi eripreventiivne mõju M. Rannale. Ka sanktsiooni keskmisest madalama karistusmääraga on võimalik M. Randa mõjutada tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma. Apellatsioon
19. Tartu Maakohtu
20. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Ranna kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu otsuse M. Rannale mõistetud karistuse osas ning mõista süüdistatavale kergem karistus. 4.
21. M. Rand on tunnistanud oma tegusid ning selgitanud, et kirjutas ise vereanalüüsi tulemused ümber oma sülearvutis, kuna tal ei olnud raha vereanalüüside tegemiseks. M. Rand saab 2 töövõimetustoetust 300 eurot, tal on väga palju võlgu (ca 30 000 eurot) ning ta võtab võlgu iga kuu, et toit oleks laual. Ta tegeleb oma tervisega ning otsib sobivat tööd. Ehk süüdistatav on inimene, kes on sattunud elu hammasrataste vahele. Selline inimene vajab abi, mitte pikaajalist vanglakaristust. 4.
22. Kuna karistuse kandmisest tingimisi vabastamine vastavalt KarS §-le 74 ei ole võimalik, siis taotleb kaitsja M. Rannale mõistetava karistuse vähendamist. Kohus peaks arvestama asjaoluga, et erakorralise ettepaneku läbivaatamisel (kohtumäärus
23. jaanuar 2024) nõustus kohus sellega, et M. Rand ei peaks üldkasuliku töö tegemise ajal vereproove andma, vaid tema täiendavaks kohustuseks oleks hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas piisaks M. Ranna karistuseks 3 kuud vangistust. M. Rand on osalise töövõimega ning teo toimepanemise asjaolud olid raha puudumine vereproovide tegemiseks. M. Rand on kahetsenud ja ta oleks pidanud koheselt kriminaalhooldusametnikku teavitama, et ei ole suuteline vereproovide eest maksma, mitte asuma probleemi lahendama ebaseaduslikul teel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. KrMS § 326 lg 3 kohaselt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt juhul, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lõikele 3 tuginevalt läbi vaatamata ka põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm asjas nr 1-22-510, p 10 koos edasiste viidetega).
25. M. Rand on toime pannud KarS § 344 lg 1 ja § 345 järgi kvalifitseeritavad teod, mis on karistatavad rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Maakohus on asjakohaselt esmalt põhjendanud karistuse liigi valikut ning seejärel karistusmäära valikul arvestanud mh apellandi esile toodud asjaolusid, s.o tal puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning karistus kaotaks oma mõjususe. Seejuures on karistus mõistetud niigi alla sanktsiooni keskmist määra. Mõistetud karistus on KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastav ning ei hälbi kohtupraktikast. Taotlus sellist karistust kergendada jääb selgelt tagajärjetuks. Apellatsiooniväliseid asjaolusid, mis tingiksid menetlemise vajadust, ei esine ehk apellatsioon jääb KrMS § 326 lg 3 järgi läbi vaatamata.
26. Kaitsja M. Valge on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumisele ning apellatsiooni esitamise arutamisele kaitsealusega 35 minutit ja apellatsiooni koostamisele ning esitamisele 37 minutit, mille eest taotleb tasu 106,14 eurot, sh käibemaks 19,14 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab kaebuse läbi vaatamata ehk jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud 106,14 eurot süüdistatav M. Ranna kanda. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas