KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-7609 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, mis on toime pandud korduvalt ja suures ulatuses.

1. E. Merelaid ei täitnud Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsust nr 2-19-10675, millega mõisteti Mereel Invest OÜ ebaseaduslikust valdusest välja hagejale AS LHV Pank kuuluv traktor Case IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur KIVI-PEKKA
4. Kohtutäitur selgitas E. Merelaiule korduvalt kohtuotsuse täitmise ja vara väljaandmise kohustust. Vaatamata sellele E. Merelaid kohtuotsust ei täitnud ja sunniraha ei tasunud. Seeläbi pani E.

§ 3111

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut tegema asendamatut toimingut, täitmata jätmise eest, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti.

1. E. Merelaid andis
2. augustil 2022 ütluseid, et tema eksabikaasa pani tema suhtes toime kehalise väärkohtlemise.
3. augustil 2022 toimunud ülekuulamisel ta aga eitas väärkohtlemist. E. Merelaiu sõnul ei andnud ta endale aru, et annab valeütluseid. Seeläbi pani E.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega tunnistati E. Merelaid süüdi KarS 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti E. Merelaid süüdi KarS § 3311 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja E. Merelaiule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Sellest loeti kantuks 1 aasta vangistust. Mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, 2 kui E. Merelaid ei pane 4 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeidja kohustusi ning osaleb sotsiaalprogrammis. Kohtuotsusega rahuldati AS LHV Pank tsiviilhagi osa summas 24 000 eurot. E. Merelaid tunnistati süüdi KarS § 320 lg 1 järgi, mille eest karistati teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
6. Maakohus leidis, et E. Merelaid on toime pannud KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 3311 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Süütegude objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüdistatav E. Merelaiu kaitsja advokaat K. Kutsari apellatsioon
7. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja E. Merelaiu õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Lühidalt nähtub apellatsioonist järgmine.
8. KrMS § 312 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas märkida kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Maakohtu otsus sisaldab tõendite kirjeldust ja prokuratuuri seisukohtadega nõustumist, kuid sellest ei selgu, milliste tõendite alusel E. Merelaid süüdi mõisteti.
9. Samuti ei ole maakohus käsitlenud kaitseversiooni sellest, et juhatuse liikme vahetumisel jättis R.M. enda valdusesse traktori Case IH Maxxum 140 MC koos laaduri ja kivikogujaga. Teisisõnu ei andnud R.M. süüdistatavale üle kogu äriühingu vara ja sõidukid ei olnud E. Merelaiu valduses. Sellest tulenevalt ei ole võimalik E. Merelaidu võimalik süüdi tunnistada ka kohtulahendi täitmata jätmise eest, sest ta ei saanudki sõidukeid liisinguandjale üle anda, kuna tal puudus nende üle valdus. Maakohus ei põhjenda, millal E. Merelaid andis valeütluseid ja millised tema ütlused olid ebaõiged. Selliselt võeti süüdistatavalt võimalus ennast süüdistuse vastu kaitsta.
10. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi. Samas jättis kohus põhjendamata, kuidas mõjutab kannatanu nõude suurust tõsiasi, et viimase nõude rahuldamiseks müüdi tagatisvara, mille tulemusena laekus kannatanule 14 967 eurot. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
11. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus E. Merelaiu süüditunnistamises tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS §-de 338 p 3 ja § 339 lg 1 p 7 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab kriminaalasja KrMS § 341 lg 2 alusel uue kohtuotsuse tegemiseks samale kohtukoosseisule.
12. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks loeb, peavad tulenevalt KrMS § 312 p-dest 1 ja 2 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt jälgitav. Kohtuotsus peab vastama KrMS §-s 312 sätestatud nõuetele, st peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Selged ja arusaadavad peavad olema kohtu seisukohad ka materiaalõiguslikes küsimustes.
13. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.
14. Kohus on lehekülgede kaupa refereerinud esmalt isikulisi tõendiallikaid (maakohtu otsus lk 53 9). Seejärel on üles loetletud dokumentaalsed tõendid (maakohtu otsus lk 10-17). Kusjuures maakohus ei ole isegi välja toonud, kas tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid on omavahel kooskõlas. Seejärel jätkub maakohtu otsus alapeatükiga „Kohtu põhjendused“, kuid kohtupoolset analüüsi selles ei ole. Põhjendused algavad viidetest kriminaalmenetluse seadustiku vastavatele normidele, kõrgema astme kohtupraktikale ja õigusteooriale (maakohtu otsus lk 17-19). Seejärel toob kohus välja süüdistus aluseks olevate üksiktegude kronoloogia (vt maakohtu lk 19-21), jõudes lõpuks järelduseni, et süüdistus on KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 tõendamist leidnud. Ainsa omapoolse seisukohana on kohus välja toonud üksnes selle, et E. Merelaiu ja R.M. u ütlused ei ole usaldusväärsed. Puuduvad aga põhjendused sellest, kuidas ülejäänud asjas kogutud tõendid omastamises esitatud süüdistust tõendavad ja miks kohus just neid usaldusväärseteks peab. Sisuliselt jaatab kohus lihtsalt prokuratuuri versiooni juhtunust. Seejärel nõustub kohus prokuratuuriga selleski, et süüdistus KarS § 3111 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi on samuti tõendamist leidnud.
15. Tsiviilhagi puudutavas osas ei ole kohus vastanud kaitseversioonile sellest, et kannatanu nõude tagamiseks müüdi tagatisvara, mille tulemusena laekus pangale 14 967 eurot. Nimetatud kaitseväite näol on tegemist olulise vastuväitega esitatud tsiviilhagi aluseks olevale nõude suurusele ja sellele vastamata jätmine on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-14 ja 3-1-1-14-14).
16. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 700.)
17. Praegusel juhul ei saa kohtule ette heita pelgalt üksikute põhjenduste puudumist, vaid otsuses puuduvad põhjendused sellest, missugused tõendamiseseme asjaolud ta konkreetsete tõenditega tõendatuks loeb (nn tõendi omapoolne analüüs) ehk kuidas need tõendavad, et E. Merelaid on oma tegevusega toime pannud süüdistuse aluseks olevad kuriteod. Nagu öeldud, kohtuniku siseveendmuse kujunemine peab olema lugejale jälgitav ehk põhjendamiskohustuse rikkumiseks tuleb igal juhul lugeda olukord, kus kohtuotsust lugedes peab kohtu järeldusi iseseisvalt erinevate tõendite väljavõtetest tuletama nagu see praegusel juhul juhtunud on. Kohtuotsus, mille põhiosas on tõendite analüüsi asemel piirdutud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite loetlemise ning nende sisu kirjeldamisega, ei vasta KrMS § 312 nõuetele. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käsitletavas kohtulahendis on maakohtu otsuses esinevad põhistusvead sedavõrd ulatuslikud (sisuliselt põhistus puudub), et neid tuleb vaadelda KrMS § 339 lg 1 p-s 7 kajastatud rikkumistena.
18. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 2 tuleb maakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Pidades silmas, et apellatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumine puudutab üksnes maakohtu otsust, peab kriminaalkolleegium võimalikuks juhinduda KrMS § 341 lg-s 4 sätestatust ning saadab kriminaalasja maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Tulenevalt kriminaalasja saatmisest kriminaalmenetluse normide rikkumise tõttu maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks vastata kaitsjate apellatsioonides toodud etteheidetele.
19. Uue kohtuotsuse tegemisel peab maakohus olemasolevaid tõendeid hindama kogumis, näidates ära, missuguseid järeldusi ta neist teeb ja kuidas need tõendavad, et E. Merelaid on toime pannud süüdistuse aluseks olevad kuriteod. Teisisõnu peab maakohus ära näitama, millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes ta tõendatuks loeb. Seejuures tuleb igal juhul 4 analüüsida süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitatud kaitseversiooni (sh tsiviilhagi puudutavas osas).
20. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 2 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
21. novembri
22. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks.
23. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib E. Merelaiu kaitsja K. Kutsar, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 205 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 300,12 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 54,12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid E. Merelaiule õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule, tuleb menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5